11:48 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Varssavi

Poola soovib miljardeid

© AP Photo / Alik Keplicz
Analüütika
lühendatud link
Vladimir Kornilov
3110

Eurooptimist saab olla ainult raha eest. Vähemalt poolakate seisukohast. Euroopas arutatakse, et pidevalt oma majanduskasvu ja kodanike heaoluga hoopleval Poolal oleks aeg üle minna Euroopa Liidu rahastajate kategooriasse.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Sõna "Polexit" kõlas sel nädalal peaaegu kõikjal Euroopa meedias. Selle lasi lendu Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, hoiatades Varssavis toimunud pressikonverentsil Poola võimalusest EList lahkuda.

Tegelikult Tusk ega enamus poolakatest sellist stsenaariumi ei soovi. Vähemalt seni mitte. Poola on üks "eurooptimistlikumaid" riike, kuigi kaugeltki mitte enam nii optimistlik kui veel mõni aasta tagasi. Eurobaromeetri andmetel peab 70% Poola kodanikest riigi kuulumist EL vajalikuks ega taha euroliidust lahkuda.

See on ka mõistetav. Mitme aastakümne vältel on Poola olnud EL peamine toetustesaaja ja vaid paaril korral langes ta selle näitaja poolest teisele kohale, kui Brüssel Kreekale kiiret finantsabi pakkus. Praegu saavad poolakad EL eelarvest 10,6 miljardit eurot aastas, makstes sinna ise ainult 3,5 miljardit. Nii et nad on eurooptimismid mitte lihtsalt niisama, vaid väga suure raha eest.

Tunnetades väga hästi ühiskonna meeleolusid, teatas Poola endine peaminister Donald Tusk, et pidas sõna "Polexit" kasutades silmas pigem elanikkonna "hirmutamist" – selles mõttes, et praegune valitsus võib olukorra veelgi hullemaks muuta. Ja tema esinemise terav toon oli tingitud isiklikust pahameelest. Tuli ta ju Varssavisse ülekuulamisele. Tusk astus parlamendi erikomisjoni ette, mis uurib üht Poola suurimat skandaali — Amber Goldi finantspüramiidi juhtumit.

Skandaal selle ettevõtte ümber on kestnud juba kuus aastat. Amber Gold oli klassikaline petuskeem, mis lubas klientidele, kes väidetavalt kulda investeerisid, suuri, rohkem kui 10 protsendilisi aastaintresse. Lõpuks läks ettevõte 2012. aastal loomulikult pankrotti ja umbes 20 tuhat klienti (enamasti eakad inimesed) "kõrbesid" kuni 850 miljoni zlotiga (üle 200 miljoni euro). Valitsust süüdistatakse selle skeemi toetamises. Skandaali maiuspalaks on asjaolu, et Tuski poeg Michal töötas mõnd aega Amber Goldi struktuuris, millega paljud põhjendasid seal klassikalise püramiidskeemi häireteta toimimist.

Skandaal paisus nii suureks, et see läks Tuski "Kodanike platvormi" parteile maksma katastroofilise lüüasaamise 2015. aasta parlamendivalimistel. Tõsi, Tusk ise oli selleks ajaks juba hüpanud Euroopa Ülemkogu eesistuja mugavasse tugitooli, ja tal polnud valimiskaotusega justkui mingit pistmist.

Ja nüüd, eelmisel esmaspäeval andis Tusk seitsme tunni kestel parlamendikomisjonile alandavaid ütlusi, mida otseülekandes transleeris Poola televisioon. Võib ette kujutada endise presidendi meeleolu järgnevalt pressikonverentsi andes.

Kogu selles loos on üks nüanss. Jah, poolakad ei soovi EL-st lahkuda niikaua, kui Euroopa eelarvest saadakse pidevaid toetusi. Kuid kõik võib ühe ööga muutuda, kui poolakad lähevad EL peamiste toetusesaajate kategooriast üle doonorriikide kategooriasse (isegi kui need maksed on minimaalsed).

Selline väljavaade aga läheneb üha. Näiteks, kui Ühendkuningriik lahkub järgmisel aastal EL-st hüvitist maksmata, siis tekib EL eelarves aastas 12-13 miljardi euro suurune auk. Loomulikult peavad liidu peamised rahastajad — Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad – selle kuidagi täitma. Kuid ka Euroopa "saajariikidele" vihjatakse, et oleks hea rohkem panustada. Arvake, kes selle üle esimesena pahameelt avaldas.

Muidugi poolakad. Jean-Claude Juncker, tõsi küll, seletas, et eelarveaugu lappimine maksab Euroopa maksumaksjale vaid ühe tassi kohvi hinna päevas, andes mõista, et Euroopa nimel võiks ühe tassi päevas ka ohverdada.

Praegu käib Euroopa Liidu uue eelarve üle tormiline arutelu. Siiani on seda koostatud seitsmeks aastaks. Praegune seitsme aasta pikkune eelarveperiood lõpeb 2020. aastal ja nüüd räägivad kõik vajadusest vähendada eelarveperioodi viie aastani.

Esialgu käsitleb EL Poolat veel peamise toetusesaajana, kuid Euroopa ametnikud räägivad ka võimalusest vähendada abi neile riikidele, kes ei taga "funktsionaalse ja sõltumatu õigussüsteemi" toimimist. Brüssel tegi Varssavile ühemõttelise vihje, süüdistades teda kohtusüsteemi sõltumatuse kaotamises. Loomulikult on Poola teravalt sellistele plaanidele vastu, tundes end teenimatult solvatu ja haavatuna.

Peaaegu kõik Venemaa telesaadetes "Euroopa integratsiooni" kaitsvad Poola eksperdid ütlevad ühel häälel, et Poola püstitab Euroopa Liidust lahkumise küsimuse niipea, kui maksete summa Euroopa eelarvesse ületab sealt saadava, mis ei olegi nii kauge perspektiiv. Poola meedias räägitakse sellest üha rohkem. Nii palju siis Euroopa väärtustest! Tuleb välja, et eurooptimist saab olla ainult raha eest. Vähemalt poolakate seisukohast. Mida rohkem Euroopas arutatakse, et pidevalt oma majanduskasvu ja kodanike heaoluga hoopleval Poolal oleks aeg üle minna Euroopa Liidu rahastajate kategooriasse, seda sagedamini esitatakse Bulgakovi kangelase stiilis küsimusi: "Ma ei saa jääda ilma toiduta, kuidas ma siis sööma hakkan?"

Pole viga, on ju veel reparatsioonid, mis tuleb Saksamaalt Teise maailmasõja eest kätte saada. Poola Seimi analüüsibüroo on juba otsustanud, et Poolal on põhjust nõuda Berliinilt 48,8 miljardit dollarit. Mõned Poola parlamendisaadikud said kokku koguni 850 miljardit. Tundub, et EL doonorriigi staatuse lähenedes hakatakse seal juba triljoneid kokku lugema.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Polexit, rahastaja, Poola, Euroopa Liit

Peamised teemad