22:21 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
USA president Donald Trump

Trump hakkab russofoobe kinni panema

© REUTERS / CARLOS BARRIA
Analüütika
lühendatud link
Ivan Danilov
8012

Praegu on raske ennustada, kuidas Washingtoni ja Moskva suhted edasi arenema hakkavad, kuid esimesed nõrgad, kuid positiivsed signaalid on juba olemas.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Esimene järeldus, mille tegid paljud vaatlejad pärast seda, kui Donald Trump Kongressi üle kontrolli kaotas, oli, et "nüüd kehtestatakse Venemaale järjekordsed sanktsioonid ja president tagandatakse". Demokraatliku Partei fraktsiooni juhtkond lubas hakata uurima presidendi tegevust, "niiöelda suhu ja silma", kusjuures vihjatakse tungivalt, et nüüd peab "Kremli agent" kõige eest vastust andma. Kui varem sai "Kremli agent", kelleks demokraadid ja liberaalne avalikkus Ameerika Ühendriikide presidendi kuulutas, loota vähemalt vabariikliku enamusega Kongressi ametlikule kaitsele, siis nüüd saab kongress ise uue erikomisjoni luua, kus Trumpi vihkajad on enamuses ja lasta sellel tunnistada Trump Putini agendiks, kes valiti häkkerite abil ning vajadust presidenti, tema "vene kuraatoreid" ja kõiki venelasi kohe karmilt karistada.

Väljavaade on ebameeldiv, eriti arvestades, et Demokraatliku Partei juhtkonnas on palju ägedaid russofoobe, kes on kõigeks valmis (võib-olla isegi viima maailma tuumasõja äärele), ainult selleks, et kätte maksta "neetud venelastele" iseseisva tegutsemise ja "külma sõja" kaotamise unustamise eest. Järelikult on oodata uusi sanktsioone valimistesse sekkumise eest ja võib-olla isegi uusi nõudmisi tõelise sõja alustamiseks Venemaaga Süürias, kusjuures uute sanktsioonide kehtestamisest ja Süürias (või, miks mitte Krimmis) Venemaaga sõdimisest keeldumist kasutatakse tõendina, et USA president on Kremli agent. Ja sellisena tuleb ta ametist tagandada, veel parem, talle kodumaa reetmise eest surmanuhtlus mõista.

Viis aastat tagasi oleks selline stsenaarium tundunud üsna fantastiline, kuid Ameerika poliitiline eliit on juba hüljanud igasuguse sündsuse, võtnud kasutusele vihkamise keele ja vastaste inimvaenulikkuse ning põhimõtteliselt juba vaimselt valmis nii maailma-, kui kodusõjaks. Kuid sellel stsenaariumil on siiski mõned probleemid, mis tõenäoliselt ei võimalda seda, vähemalt lühiajalises perspektiivis, realiseerida. Kui paradoksaalne see ka ei tunduks, sidusid valimistulemused Trumpi käed lahti ja just tema — muutub nüüd volens-nolens (tahes-tahjtmata), Kremli peamiseks "kaitsjaks" Ameerika Ühendriikides. Selleks on mitu põhjust.

Riigiduuma
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Esiteks on praegusel presidendil, hoolimata äärmiselt ebatraditsioonilisest käitumisest ja radikaalsetest ideedest, mida sise- ja välispoliitikas teha saab ja mida mitte, üks, kuid selge ideoloogiline seisukoht — Ameerika Ühendriikide taasindustrialiseerimine iga hinnaga. Ta usub õigusega, et taasindustrialiseerimine ja kaubandusbilansi tasakaalustamine (mis majandusteadlaste keelest tavakeelde tõlkides tähendab, et ameeriklased ei tohi enam tarbida rohkem, kui nad toodavad), on Ameerika Ühendriikide jaoks eksistentsiaalsed väljakutsed. Aga kui jõutakse olukorrani, kus Ameerika kattub radioaktiivse tuha kihiga, siis ei saa taasindustrialiseerumisest ja endise hiilguse taastamisest juttugi olla.

Kahjuks on Ameerika eliidi hulgas väga mõjukad poliitikud, kes on nii pimestatud oma suuruse ideoloogiast, et nad on kindlad: Venemaa ei julge mitte kunagi kasutada USA vastu jõudu, isegi vastusena ründamisele. Seetõttu on nad võimelised enesetapjalikeks provokatsioonideks meie riigi (Venemaa – oim.) vastu, kuid õnneks kaotas nende kandidaat 2016. aasta presidendivalimistel. Teine põhjus seisneb selles, et pärast vahevalimisi ei ole Trumpil enam mingit põhjust "reeglitest kinni pidada" ja mingitki sündsust ilmutada. Enne valimisi nõudsid Vabariikliku partei mõjukad segmendid, et ta oleks võimalikult salliv rünnakute suhtes "Kremli vandenõus" ja leplik sanktsioonide kehtestamise suhtes, et mitte anda põhjust täiendavateks süüdistusteks, seda enam mitte mingil juhul üritada poliitilisi oponente trellide taha panna, vaatamata sellele, et üleskutse "Ta (Hillary Clinton – toim.) kinni panna" oli Trumpi valimiskampaania üks peamisi loosungeid.

Putin allkirjastas uue rändepoliitika kontseptsiooni
© Sputnik / Максим Блинов

Nüüd on olukord Vabariiklikus parteis muutunud: struktuurist, mille juhtkond suhtus Trumpi kui tõusikusse ja probleemi, mis tuleb ära kannatada, on see muutunud peaaegu "liidri parti tüüpi" "presidendi isiklikuks parteiks". Peaaegu kõik Trumpi parteisisesed oponendid kaotasid valimistel ja jäid oma kohtadest ilma. Senatis on nüüd märkimisväärne hulk vabariiklastest senaatoreid, kes võlgnevad Trumpile oma poliitilise karjääri. Nii president ise, kui ka tema meeskond ja tema partei veendusid, et võidustrateegia ei seisne mitte selles, et püüda kuidagi veenda neid, kes teda Kremli nukuks peavad, vaid selles, et võimalikult karmilt oma poliitilised vastased "lasta põhja" ja konsolideerida oma valijad, kes suhtuvad järeleandmistesse "Vene skandaalis" kui rumalusse ja nõrkusesse.

Esimene asjana pärast valimistulemuste väljakuulutamist vallandas Trump justiitsministrr ja peaprokurör Jeff Sessionsi, kes toetas seisukohta Venemaa sekkumisest valimistesse ja määras tema asemel ametisse ustava "trampisti" Matthew Whitaker"i, kes oli "Kremli vandenõu" uurimist ja seda juhtivat eriprokurör Muellerit karmilt kritiseerinud. Ajakirjanduses arutletakse juba aktiivselt Whitakeeri varem avaldatud seisukohta üle: "vasakpoolsed (st demokraadid – aut. märk.) üritavad levitada teooriat, et venelased on sekkunud Ameerika valimistesse. On juba tõestatud, et see pole tõsi."

Kusjuures kõige olulisema takistuse Kremli vandenõu teema aktiivseks taaskäivitamiseks teatas president ise, lubades oma Twitteri kontol adekvaatselt reageerida: "Kui demokraadid arvavad, et nad saavad Kongressi kaudu meie vastu uurimise läbiviimisega maksumaksjate raha tuulde loopida, siis peame kaaluma võimalust uurida ka nende salastatud teabe lekkimist ja palju muud, kuid juba Senati tasandil. Seda mängu saab mängida kahekesi!"

Trumpi "keelest" tavakeelde tõlgituna tähendab see, et Trump lubas kasutada oma Senati komisjone tegevust poliitiliste vastaste tegevuse uurimiseks ja vihjas, et salajase teabe lekkimist hakatakse uurima. See tähendab, et uuendatakse uurimine Hillary Clintoni ja tema töötajate vastu, kes hoidsid riigidepartemangu konfidentsiaalset teavet oma kodus. Veelgi enam: Trumpil on nii palju alternatiivseid uurimisvõimalusi, et peaaegu kogu Demokraatliku Partei juhtkond trellide taha panna.

Ta suudab Senati või prokuratuuri kaudu algatada uurimisi ebaseadusliku lobitöö, korruptsiooni, USA Benghazi suursaatkonna ründamise kohta tõe varjamise ja paljude teiste Ameerika poliitilise eliidi kabinettides asuvate luukerede kohta. Seda enam, et mingit kompromiteeriva materjali puudust pole. Sisuliselt on Trump Clintoni perekonna ja Demokraatliku Partei ladviku "pantvangi võtnud". Nüüd on neil valikuvõimalus: kas minna panga peale ja riskida oma vabadusega või siiski lasta "Vene juhtumil" vaikselt hingusele minna.

Praegu on raske ennustada, kuidas Washingtoni ja Moskva suhted edasi arenema hakkavad, kuid esimesed nõrgad, kuid positiivsed signaalid on juba olemas. Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ütles ajakirjanikele: "Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhted olid alles hiljuti absoluutses madalseisus, neid praktiliselt polnud, välisteenistuste tasandil arutati vaid üksikuid küsimusi. Nüüd on dialoog taas käivitunud ja see on väga hea." Loodetavasti toob dialoog mingeid positiivseid tulemusi ja Trump saab tõesti seda kaitsta Kongressis võimule pääsenud russofoobide eest.

Autori arvamus ei pruugi ühtida toimetuse seiskohaga.

Tagid:
Donald Trump, Washington, Moskva

Peamised teemad