04:23 22. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1104
  • RUB73.1897
Esimene maailmasõda - Idarinne,

Esimene maailmasõda: ajaloost ei õpita midagi

© Sputnik / РИА Новости
Analüütika
lühendatud link
Sergei Iljin
14820

Esimene maailmasõda muutis maailma tundmatuseni. Jutt ei ole ainult globaalpoliitilistest ja majanduslikest tagajärgedest. Toimus revolutsioon kunstis, esteetikas ja isegi inimpsühholoogias, kusjuures mitte paremuse suunas.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

1918. a. üheteistkümnendal novembril sõlmiti Compiègne"i vaherahu, mis tähendas Saksamaa kapituleerumist ja üle nelja aasta väldanud esimese maailmasõja lõppu. Kuus kuud hiljem allkirjastati võitjariikide poolt koostatud Versailles leping, mis "i-le" lõpliku punkti pani. 

Lahingutegevuses hukkus üle 10 miljoni inimese, vigastatuid oli umbes 20 miljonit. Veel 20 miljonit surid nälja, kaose ja epideemiate tagajärjel.

Nagu veerand sajandit hiljemgi, kandis võitluse põhiraskust liitlasi kaitsnud ja toetanud vene sõdur, mida tänapäeval paljudele enam meenutada ei meeldi. Aga kui ajalugu võib küll ümber kirjutada, siis tegelikult toimunut muuta ei saa.

See sõda oli kahtlemata maailmasõda, kümnete lahinguteatritega maailma erinevates osades. Konflikti tulemused muutsid radikaalselt kõigi arenenud riikide poliitilist, sõjalist ja tööstuslikku olemust ning lisaks ka paljusid teisi maid.

Arutelu Venemaa esimesse maailmasõtta astuise vajaduse teemal kestaks lõputult.

Siin on väga palju lähenemisviise — Saksamaa impeeriumi kirglikust soovist lõpetada inglaste domineerimine maailmas kuni ületamatute vastuoludeni riikide vahel, mida ilma jõumeetoditeta lahendada ei saanud. Omal ajal öeldi selle kohta – sõjal oli puhtimperialistlik iseloom. 

© РИА Новости
Esimene maailmasõda on alanud

Teoretiseerida võib lõputult. Mõistlikum on vaadata tegelikke tagajärgi. Olulisemaks oli kolme revolutsiooni korraldamine: kaks neist Venemaal ja kolmas ​​Saksamaal, samuti nelja maailmas konkurentsi pakkuva impeeriumi üheaegne likvideerimine: Vene, Saksa, Osmani ja Austria-Ungari.

Kaks viimast õnnestus omavahel ka kohe jagada. Lisaks kaotas Saksamaa sõja tagajärjel osa oma territooriumist ja majanduslikust jõust, Venemaad aga ootasid radikaalsed ajaloolised katsumused koos arvukate ohvritega ja välispoliitilise kursi radikaalse muutumisega, kuid kõigi ootuste kiuste õnnestus endist tsaaririiki vaid marginaalselt tükeldada.

Немецкие войска в Киеве
© Sputnik / РИА Новости
Saksa okupatsiooniväed Bresti rahu järgses Kiievis

Veel üks sõja tagajärg ilmnes mõnevõrra hiljem: 1939. ja sellele järgnenud aastatel. Berliini jaoks alandav Versailles rahu ning revanšihimu viisid veelgi suurema katastroofini, mille vallapäästmiseks kasutati ja rahastati natse.

Kogu maailm, eelkõige Euroopa, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid muutusid pärast maailmasõda tundmatuseni.

USA, kes Euroopa sõjavägesid relvadega varustas, rikastus. Riik ei olnud enam võlgnike kirjas, vaid muutus ise Vana Maailma võlausaldajaks. Venemaa jaoks muutus see periood majanduslikuks, humanitaarseks ja poliitiliseks tragöödiaks, kuid kõik riigid, eriti Euroopa, suutsid kiiresti oma jõu taastada.

Россия в 1914 году во время Первой Мировой войны. Солдаты царской армии отправляются на фронт. Из архива кинофотодокументов СССР.
© Sputnik /
Esimene maailmasõda. 1914. Rindele!

1914-1918 sündmustest tehti üks järeldus: tuleb relvastuda tehnika viimase sõna järgi. Võidurelvastumine ja sõjatööstuse areng käivitus kiirenevas tempos.

Esimeses maailmasõjas kasutusel olnud tankid, keemiarelvad, gaasimaskid, õhutõrje- ja tankitõrjerelvad ning leegiheitjad muutusid kaitseeelarvete lahutamatuks osaks. Laialt hakkasid levima lennukid, kuuli- ja miinipildujad, allveelaevad ja torpeedokaatrid.

Ilmusid uut tüüpi suurtükiväe liigid: õhu- ja tankitõrjepatareid. Uuendusi oli piisavalt, nende eesmärk aga üks: leida kõige tõhusam viis vaenlase elavjõu ja tehnika hävitamiseks. Tööstuse militariseerimise tase oli tohutu.

Möödunud sõda mõjutas ka suurimate tööstusriikide majanduse arengut, sealhulgas maantee- ja energeetikataristut. Kõike sel ajal loodut kasutati ja suurem osa loodust hävitati II maailmasõja käigus.

Saavutanud ainulaadse tehnoloogilise läbimurde, ei suutnud Lääs, Jaapan ega Nõukogude Liit leida viisi vastastikku vastuvõetavaks kooseksisteerimiseks.

Esimese maailmasõja tulemusena said mõned riigid territooriume juurde, teised aga kaotasid neid. 

Русские солдаты в окопах первой боевой линии у Паневежской железной дороги на Двинском фронте. Снимок периода 1914-1918 годов
© Sputnik /
Vene sõdurid kaevikuis Panevezise lähedal.

Selles mõttes sai 1918. aasta märtsis sõlmitud Bresti separaatrahu Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, Austria-Ungari, Osmani impeeriumi ja Bulgaaria vahel Nõukogude ajaloo piinlikkusttekitavaks episoodiks.

Venemaa trotskistlik juhtkond tahab võimu kaotamise kartuses riigi sõjast välja viia, lootes endiselt maailmarevolutsiooni käivitada, mis kõik paika paneks.

Selle tulemusena kaotas alles kujunev noor riik peaaegu 800 tuhat ruutkilomeetrit, kus elas endise Vene impeeriumi elanikkonnast kolmandik ning kohustus lisaks veel hüvitisi maksma.

Солдаты русской армии в окопах читают первый декрет Советской власти - Декрет о мире. 1918 год. Кадр кинохроники.
© Sputnik /
Sõdurid 1918. aastal rahudekreeti lugemas.

Need on Balti riigid, Ukraina, Soome, osa Valgevenest, Poolast ja Kaukaasiast. Samas ei lõpetanud ka selliseid häbiväärsed tingimused Saksa vägede edasiliikumist.

Esimene maailmasõda põhjustas revolutsiooni kunstis, esteetikas ja isegi osaliselt inimese, ning poliitilises psühholoogias. Kahjuks juurutas ta ka ideed massiliste vägivallaohvrite lubatavuse kohta.

Paljudele 20. sajandi poliitikutele sai peamiseks eesmärgiks oskus niisuguste inimohvrite vajadust avalikkusele "õigesti" põhjendada. Ja kõige õudsem on tõsiasi, sellised omadused on hinnatud ka tänapäeva poliitilise eliidi hulgas.

 

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Samal teemal

Ümarlaud teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale"
Sõjamuuseumis toimub Esimese ilmasõja teemaline filmihommik
22. juunil 1941 algas Suur Isamaasõda
Tagid:
tagajärjed, psühholoogia, ahnus, julmus, vägivald, ajalugu, Esimene maailmasõda, Inglismaa, Euroopa, Saksamaa, USA, Venemaa

Peamised teemad