03:04 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1025
  • RUB70.8212
Ameerika Ühendriikide Kapitooliumis käivad koos istungitel nii USA Senat kui ka Esindajatekoda

"Aus häältelugemine on võimatu": president tunnistas valimised räpasteks

© Sputnik / Игорь Михалев
Analüütika
lühendatud link
3231

Võime julgelt väita, et 2018. aasta kampaania, mille Ameerika Ühendriikide liberaalne eliit muutis "Trumpi-vastaseks referendumiks", oli Ameerika valimiste hilisema ajaloo üks räpasemaid.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Kui keegi arvab, et Ameerika Ühendriikide vahevalimised lõppesid eelmisel nädalal, on ta eksinud. Mitmetes osariikides on häältelugemine alles pooleli ning jätkuvad ka kaasnevad vastastikused süüdistused pettuses, valimistulemuste võltsimises ja kuritegudes demokraatia vastu. Ja need süüdistused ei tundu põhjendamatud.

Ameerika Ühendriikides toimusid vahevalimised
© Fotolia / Pozdeevvs

Kired möllavad peamiselt kolmes osariigis, kus piinarikas käsitsi häältelugemine alles käib — Floridas, Arizonas ja Georgias. See on ka mõistetav – kandidaatide häälesaakide erinevused on nii väikesed, et lõpptulemuse võib otsustada iga hääl. Eriti kehtib see Florida kohta, kus otsustatakse, milline partei hakkab valitsema seda tähtsat osariiki ja saab enamuse Senatis. Pettusesüüdistusi valimistel on esitatud piisavad ka teistes osariikides. Isegi pärast häältelugemist jätkuvad need vaidlused, kuid juba advokaatide ja kohtute tasandil.

Donald Trump selgitas Florida näitel, millised probleemid seisnevad: "Suur hulk uusi valimissedeleid tekkis eikusagilt, paljud sedelid on kadunud või võltsitud. Aus häältelugemine pole enam võimalik – suur hulk hääletussedeleid on rikutud."

Eriti väärib märkimist, et Floridas hääletati 67 valimisringkonnas, mis on ka varem silma paistnud pehmelt öeldes kahtlaste häältelugemiste ja ümberlugemistega (meenutagem kasvõi häälte ülelugemise saagat 2000. aastal, kui sellest sõltus presidendivalimiste tulemus).​Asja uurimise käigus selguvad hämmastavad kelmusejuhtumid (enamasti demokraatide huvides), mida peavoolumeedia üritab esitada eranditult "inimliku eksitusena", näiteks kui rikutud sedelid sattusid justkui "juhuslikult" kehtivate sedelite hulka.

Üks selline juhtum (kaugeltki mitte ainuke) toimus Browardi maakonnas Kagu-Floridas. Seaduse kohaselt pidanuks häältelugemine olema lõppenud neljapäeval, kuid teisipäeval polnud see veel isegi alanud — selles piirkonnas tuli üle lugeda ei rohkem ega vähem kui 700 000 valimissedelit. Trumpi toetajaid korraldasid isegi miitinguid nõudmisega panna selle piirkonna valimiskomisjoni juht, kes nende arvates on aastaid demokraatide huvides tegutsenud, trellide taha. Samasuguseid probleeme täheldati ka mitmes muus valimisringkonnas, näiteks Palm Beachis.

Kokku tuli ülalmainitud osariigi 67 valimisringkonnas üle lugeda 8,2 miljonit häält, millest sõltuvad USA senaatori (ja seega ka senati enamuse), osariigi kuberneri ja kohaliku põllumajandusvoliniku valimiste tulemused. Paljud vaatlejad on kirjeldanud seda protsessi ühe sõnaga — kaos.

Peamised kahtlused on seotud valimissedelitega, mis saadeti posti teel ja loendati juba pärast hääletamise päeva. Mingil kummalisel moel olid enamus nendest "täiendavatest" valimissedelitest antud Demokraatliku partei kandidaatide poolt.

Nii oli vabariiklasest Florida kuberneri kandidaadi Ron DeSantisi edu Demokraatliku partei vastase ees valimispäeva õhtul 72 000 häält, kuid pärast posti teel tulnud hääletussedelite ülelugemist öösel kahanes tema edu 34 000 hääleni. Osariigi praegune kuberner Rick Scott (samuti vabariiklane) edestas demokraatide kandidaati 51 tuhande häälega, mis pärast vähenes 13 tuhandeni. Arizona osariigi senaatori valimisi juhtis esialgu Martha McSally (Vabariiklik partei), kuid pärast postiga tulnud sedelite lugemist tunnistati võitjaks demokraatide esindaja Kirsten Cinema pooleteise-protsendilise eduga. Miks posti teel hääletavad peamiselt just Demokraatliku partei toetajad? Vastust sellele küsimusele on raske leida.

Kuid etteheiteid ei tehta ainult posti teel hääletamisele. On alustatud uurimisi seoses tunnistajate ütlustega, et valimisametnikud täidavad ise hääletussedeleid või toovad oma autodesse kahtlaseid kaste.

Erinevates osariikides on esinenud juhtumeid, kui viimasel hetkel ilmuvad välja mingid arusaamatud valijad ja vastupidi — mõnikord kaovad valijad saladuslikult valimisnimekirjadest just hääletamise eelõhtul. Nüüd püüab seda fakti ära kasutada Georgia demokraadist kubernerikandidaat Stacy Abrams, kes kaotas vabariiklasele ja loodab, et tal õnnestub saavutada uus häältelugemine. Samal ajal üritavad liberaalsed meediaväljaanded näidata valimispettusi üksikjuhtumitena, mis ei mõjuta valimiste üldist tulemust.

Üks kõige räpasematest oli Wisconsini kuberneri valimiskampaania, kus demokraadid tegi kõik endast oleneva, et kõrvaldada ametiühingute ja vasakpoolsetega hästi toime tulnud vabariiklane Scott Walker. Ta süüdistas konkurente ühemõtteliselt pettustes, juhtides tähelepanu eelkõige tuhandetele rikutud hääletussedelitele Milwaukees. Kuid demokraadid triumfeerivad — vastavalt osariigi seadusele, millele Walker ise alla kirjutas, on häälte ülelugemine lubatud, kui konkurendi poolt antud häälte arv ei erine rohkem kui ühe protsendi võrra. Walker jäi antud häälte arvult (peamiselt salapäraselt rikutud hääletussedelite tõttu) demokraadist kandidaadist maha aga 1,2 protsendiga. Ja eks proovi nüüd pettuse fakti tõendada, isegi kui see tõesti toimus.

Rääkimata mustast meediakampaaniast, mis toimub massiliselt peaaegu kõikidel valimistel, valesüüdistustest ja etteheidetest kandidaatide ebavõrdsetest tingimustest, millega, nagu 2016. aastalgi, paistsid silma peamiselt demokraadid. Piisab, kui meenutada näiteks peavoolumeedias tõstatatud hüsteeriat seoses Donald Trumpi väidetavalt sotsiaalvõrgustike kasutajate isikuandmete ebaseadusliku kasutamisega tema presidendikampaania ajal. 2018. aasta kampaanias kasutasid demokraadid sotsiaalvõrgustikes erinevate sihtrühmade poliitilist mõjutamist — ja midagi ei juhtunud, peavoolumeedia suhtus sellesse rahulikult, polnud mingit hüsteeriat ja arutleti üsna lugupidavalt selle tehnoloogia üle, mida peeti koguni "eesrindlikuks".

Obama ärgitas valijaid mobiliseeruma hirmupoliitika vastu>>

Võime julgelt väita, et 2018. aasta kampaania, mille Ameerika Ühendriikide liberaalne eliit muutis "Trumpi-vastaseks referendumiks", oli Ameerika valimiste hilisema ajaloo üks räpasemaid.

Huvitaval kombel ei ole kuulda rahvusvaheliste vaatlejate nördimust, sest neil ei ole üldjuhul üldse õigust Ameerika Ühendriikides hääletada. Me ei näe välisriikide saatkondade vihaseid avaldusi ega Euroopa riikide välisministeeriumide reaktsiooni, sest ei saa ju kahtluse alla seada demokraatlikke valimisi demokraatliku maailma juhtivas riigis.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
valimised, kongress, Donald Trump, USA

Peamised teemad