19:25 14. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Vaade riigipäevahoonele Berliinis

Saksamaa leidis viisi, kuidas Moskvat Kertši intsidendi eest karistada

© Sputnik / Сергей Гунеев
Analüütika
lühendatud link
Ivan Danilov
Provokatsioonid Mustal merel (39)
10940

Venemaa meedia ja analüütikud hakkasid kohe pärast Kertši vahejuhtumit spekuleerima - Ukraina korraldas vahejuhtumi selleks, et luua USA-le ja Euroliidule uuteks Venemaa-vastasteks sanktsioonideks vajalikud tingimused.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor agentuurile RIA Novosti

Konkureeriva versiooni kohaselt käivitati provokatsioon seoses Ukraina praeguse režiimi juhtide ning isiklikult president Porošenko sisepoliitiliste ja valimiseelsete vajadustega.

Tuleb märkida, et paljud, kes eelistavad spekuleerida "silla ründamise" kodumaiste põhjuste teemal, ootasid Ameerika Ühendriikidelt ja Euroopa Liidult üsnagi järsku reaktsiooni. Brüssel ja Washington võinuks traditsioonilist skeemi kasutades Moskva suhtes täiendavaid sanktsioone kehtestada.

Ootused ei täitunud, kuid kuulates Euroopa poliitikute reaktsiooni ja ettepanekuid Venemaad "Aasovi juhtumi" eest karistada, võib teha mõned huvitavad järeldused.

USA agentuur Bloomberg, viidates nimetule allikale Merkeli valitsuses, ütles, et "sanktsioonide osas peetakse nõu", kuid kõrgemad ametnikud teatasid vajadusest "esmalt kõik asjaolud välja selgitada ja alles seejärel mingeid otsuseid langetada."

Varem usuti Kiievi iga sõna ja ka "Skripalide mürgitamise eest" määrati karistused ja teostati diplomaatide massiline väljasaatmine veel enne uurimise algust. Nüüd aga vajutatakse mingil põhjusel pidurit.

Saksamaa välispoliitikanõukogu ekspert Stefan Meister selgitas, et ELi liikmesriikide vahel puudub üksmeel ning paljude Euroopa pealinnade jaoks on Venemaa-suunalised karmid avaldused lihtsalt "kahepalgelised mõtteväljendused".

Tõenäoliselt andis ajakirjanikele olukorrast parema ülevaate Saksamaa valitsuskoalitsiooni esindaja Alexander Dobrindt, kes ütles, et "täiendavad sanktsioonid on tõenäoliselt ebatõhusad," pakkudes Moskva mõjutamiseks välja efektiivsema meetodi. 

Vahilaev Povorino
© Sputnik / Виталий Тимкив

Ettepanek on järgmine: Angela Merkel peaks eelseisval G20 tippkohtumisel oma resoluutset seisukohta otse Vladimir Putinile väljendama.

See ei ole mitte nali, vaid reaalne pakkumine tõeliselt Merkeli leeri Saksa poliitikult. Lähtudes tema loogikast on tegu omalaadi "isikliku noomitusega Putinile G20-l", mille peaks tegema konkreetselt Saksamaa liidukantsler, mitte kõik konverentsil osalejad — hea, korrektne ja tõhus viis Venemaa karistamiseks.

Nagu Bloomberg Dobrindti tsiteeris: "Kõigile osapooltele suunatud üleskutsest "pingeid maandada" enam ei piisa."

Omal moel on see loogiline positsioon. Pingelõdvenduse üleskutsest ei piisa, kuid riigikantsleri etteheitest G20 ajal peaks tõenäoliselt piisama.

Eeldatavasti on kujunenud tingimustes arukaimaks vastusammuks teha nägu, et kogu Vene ühiskond on ääretult kurb, et nende sõjaväe ja piirivalvurite tegevus Saksamaa kantslerit häiris.

Ukraina viis oma armee ja julgeolekutalituse täielikku lahinguvalmidusse >>

Kui nii edasi läheb, siis jõuavad Euroopa-Vene suhted järk-järgult kummalisse, kuid küllaltki töökindlasse vormi: Moskva teeb seda, mida ta tahab, ja Euroopa poliitikud noomivad riiki ja tema presidenti isiklikult G20 ja G7 tippkohtumiste ajal. On ebatõenäoline, et see Kiievile meeldib, kuid praeguseks ei huvita Ukraina arvamus enam eriti kedagi.

Et teada saada, kui tähtis Venemaa karistamise küsimus Euroopa Liidu jaoks on, peaksite uurima Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri ja Euroopa Nõukogu presidendi Tuski allkirjastatud ametlikku dokumenti, kus on kirjas liidu ametlik positsioon ja prioriteedid eelseisval G20 tippkohtumisel. 

Olulisemad küsimused on järgmised: globaliseerumise kaitsmine, rahvusvahelise kaubanduse kaitsmine, keskkonnakaitse, sisserändajate kaitsmine, soolise võrdõiguslikkuse kaitse, töötajate huvide kaitse tehnoloogilise arengu tingimustes, Euroopa kaitsmine terrorismi eest, rahvusvahelise finants- ja rahandussüsteemi kaitse kriiside eest.

Teema "Ukraina kaitsmine Venemaa eest" ei kajastu dokumendis mingil moel. Ilmselt tekivad just sellepärast saksa poliitikud ideed stiilis "las vähemalt Angela Merkel ütleb Vladimir Putinile, et ta on halb".

Kui Brüsselis ei toimu drastilisi ja järske muutusi, võib öelda, et EL Venemaa-vastaste sanktsioonide aktiveerimise seisukohast kukkus "Aasovi provokatsioon" armetult läbi.

Katse muuta "Ukraina küsimus" G20-l üheks peamiseks teemaks ei tundu ausalt öeldes samuti kuigi edukana.

Enamgi veel. Isegi Nikki Haley — tavapäraselt agressiivne USA esindaja ÜROs — ütles pärast juhtumit, et "USA säilitab Krimmiga seotud Venemaa-vastased sanktsioonid," ning lisas, et "täiendav eskaleerumine ainult halveneb olukorda." Tahaks kohe küsida – kas tõesti ongi see kõik?

Muidugi, kui ELil või Ameerika Ühendriikidel on vaja kriisi süvendada, siis tuletatakse antud intsident isegi mõne kuu pärast meelde, kuid üldiselt näitab senine reaktsioon, et Venemaa karistamine piirdub skandaaliga G20 tippkohtumise kuluaarides. Selleks on mitmeid põhjuseid. 

Esiteks on Venemaa näidanud, et tema vastu suunatud sanktsioonidest ei ole kasu, mis mõistagi vähendab paljude Lääne riigipeade innukust mõttetut strateegiat jätkata.

Veelgi enam, sanktsioonide määr, mida USA ja EL endale tõsist kahju tegemata rakendada saaksid, on praktiliselt ammendatud. Kaudsed tõendiks selle fakti kohta ei ole mitte ainult USA rahandusministeeriumi ametnike asjakohased seisukohavõtud, vaid ka asjaolu, et "põrgulikud sanktsioonid", mida USA russofoobid sel sügisel kongressist ja senatist läbi suruda ähvardasid, on kuidagi "tahaplaanile jäänud" — nende arutelu lükati edasi järgmisse aastasse.

Ukraina teemast ollakse väsinud ka seetõttu, et senise maailmakorra õmbluste kärisemine on üha ilmsemaks muutunud.

Ülemaailmsetel finantsturgudel on paanikahood, kaubandussõda peavad "kõik kõigi vastu", Euroopa liidrid räägivad vajadusest suurendada oma suveräänsust, ega taha enam maksta "andamit", mida Donald Trump aktiivselt nõuab.

Selle totaalse kaose taustal, kus kõigil on tegemist oluliste strateegiliste probleemide lahendamisega, tunduvad Ukraina provokatsioonid kohatuina. Võimalik, et seda mõistetakse juba ka Kiievis.

Võttes arvesse hiljutist sõjaseisukorra kehtestamist, tundub eriti ilmeka ja kõnekana uudis, et Ukraina langetab gaasitranspordisüsteemi konkurentsivõime tõstmiseks transiiditariife poole võrra.

Ukrainas hakkas kehtima sõjaseisukord >>

On raske leida muud selgitust, kui et tegu on meeleheitliku püüdega Ukraina torujuhtmele Euroopast kiiresti potentsiaalne ostja leida.

Nord Stream 2 ja Turkish Streami ehitamine on probleemi väga aktuaalseks muutnud. Sel ajal kui ühed tegelevad provokatsioonidega, valmistuvad teised järk-järgult eluks uues, Kiievi jaoks küllaltki ebameeldivas poliitilises reaalsuses.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (39)

Samal teemal

Kaljulaid teatas sõja puhkemisest Euroopas
Tagid:
uus maaimakord, Aasovi intsident, piiririkkumine, piirivalve, sanktsioonipoliitika, provokatsioon, mõjutamine, sanktsioonid, G20, Alexander Dobrindt, Stefan Meister, Pjotr Porošenko, Vladimir Putin, Angela Merkel, Aasovi meri, Kertši väin, Euroopa Liit, Must meri, Saksamaa, Krimm, Venemaa

Peamised teemad