18:30 28. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Analüütika
lühendatud link
4310

Time valikusse oleks võinud suhtuda suure lugupidamisega, kui see poleks nii ühekülgne.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Ajakiri Time valis 2018. aasta inimese ja seekord kasutasid valijad oma ametiseisundit, et tunnistada tiitli vääriliseks terve rühm inimesi, kellele mõeldi välja väga paatoslik, kuid ka omamoodi täpne nimi – "Guardians" ("Valvurid", "Kaitsjad"). Ajakirja arvates on need meediategelased, kes on tõe ja oma raske töö pärast kannatama pidanud.

"Tõe pärast kannatanute" nimekiri on järgmine: Washington Posti ajakirjanik Jamal Khashoggi, Filipiinide väljaande Rappler peatoimetaja Maria Ressa, Ameerika linna Annapolise väljaande Capital Gazette toimetus ja Reutersi reporterid Myanmaris. Time saateartiklis leidis äramärkimist ka võltsmõrva läbi elama pidanud Kiievi blogija Babtšeno. Kogu nimekiri on tähelepanuväärne selle poolest, et seal tegelikke ajakirjanikke peaaegu polegi. Propagandiste on, aga ajakirjanikke on vaid mõni üksik.

Обложка номера журнала TIME от 24 декабря 2018
© Фото : Time Inc.
Time valis aasta inimesteks Ameerika mõjuagendid Myanmarist Kiievini.

Sellele grupile antud nimi – "Defenders" – on küll väga täpne, kuid siiski mitte täielik. Kui nimetada asju nende õigete nimedega, siis oleksid nad pidanud ütlema "Ameerika Ühendriikide huvide kaitsjad, kes kannatasid Ameerika Ühendriikide huvide eest infosõjas" — see kirjeldaks ammendavalt peaaegu kõigi Ameerika ajakirja austavas nimekirjas osalejate tegevust.

Time valikusse oleks võinud suhtuda suure lugupidamisega, kui see poleks nii ühekülgne. Näiteks, kui rääkida tagakiusamisest ajakirjanduse eest, ei saaks kuidagi kõrvale ega mainimata jätta Ukraina valitsuse poolt akadeemilise tegevuse eest absoluutselt ebaseaduslikult, kõiki moraali ja kõlblusnorme ning inimõigusi rikkudes Ukraina eeluurimisisolaatorisse heidetud RIA Novosti Ukraina peatoimetaja Kirilli Võšinskit, kusjuures asjaolu, et teda püütakse karistada ajakirjandusliku tegevuse eest, isegi eriti ei varjata. Kuid Kirill Võšinskit Time nimekirjas ei ole. See tähendab, et kiiduväärt äramärkimist tuleb pidada mitte võitluseks tõe eest, vaid hingekarjeks: "Ma tulen kindlasti Moskvasse tagasi esimese NATO lipuga ehitud Tverskoile jõudva Abrams tanki luugis".

Juba mitu aastat eelistavad Ameerika ajakirjanikud mitte näha sadu tuhandeid nälga surevaid lapsi Jeemenis, kus Saudi Araabia osalusel käib aktiivne kodusõda.

Kuid niipea, kui tapeti Saudi dissident, kes ametliku legendi järgi oli Washington Posti kolumnist, rebis kogu Ameerika meediavennaskond end kui ketist lahti, näidates selgelt, et kogu nende meediakogukond jaguneb kolme liiki inimesteks: Ameerika meediajuhtide eliit — on esimene sort, Ameerika ja Euroopa kodanikud — teine sort (kui nad muidugi ei toeta mingit marginaalset venemeelset või konservatiivset partiid), ülejäänute surma ja kannatusi ei maksa aga üldse tähele panna, kui nende surnukehasid ei saa just järjekordses geopoliitilises mängus Washingtoni huvides kasutada. Kõik Khashoggi tapmisest tingitud Riyadhile suunatud rünnakud on lihtsalt kättemaks selle eest, et keegi julges Lääne poliitilise eliidi esindaja vastu kätt tõsta ja siin pole üldse tegemist ajakirjanike kaitsmise kui sellisega.

On tähelepanuväärne, et peaaegu kõik Time nimekirja kuuluvad isikud osalesid infosõjas poliitikute ja riikide vastu, kes kas käitusid Ameerika Ühendriikide suhtes liiga sõltumatult või üritasid suunata oma geopoliitilist vektorit Hiina ja Venemaa poole. Ja kipub suisa naeruväärseks, et "tõe kaitsjate" seas on Filipiini võrguehe omanik, kes tema kriitikute sõnul kaitseb narkokaubitsejate huve, kellega president Rodrigo Duterte peab karmi (ja mõnikord ka julma) sõda.

Kuid seejuures ei leidunud nimekirjas kohta neljale Mehhiko ajakirjanikule ja kümnetele blogijatele, kes tapeti Mehhiko uimastikartellide poolt 2018. aastal. See on loogiline, kuigi ka küüniline: Mehhiko narkokartellid on USA luureagentuuride partnerid, ja see asjaolu on dokumenteeritud mõne aasta eest Mehhiko ajalehe El Universal läbi viidud laitmatu uurimisega. Meediatöötajad ei saanud tõeliste võitlejate surmast mingit poliitilist kasu, seega polnud neid mõtet ka ära märkida.

On märkimisväärne, et Time juhtkond ei häbene avalikult tunnistada oma tegevuse poliitilist tausta. Ajakirja toimetaja Karl Wieck ütles: "Nüüd peaks olema aeg, mil demokraatia peaks võimsalt edasi liikuma, kuid selle asemel ta hoopis taganeb." Ta lisas, et kui varasemad "vana kooli despoodid" eelistasid sõnavabaduse vastases võitluse kasutada otsest tsensuuri, siis tänased despoodid "külvavad umbusku tõeste faktide suhtes" ja "puhkevad õitsele tänu segadusele, millele sotsiaalvõrgustikud kaasa aitavad". On tähelepanuväärne, et kõrgelt hinnatud Ameerika meediatöötaja loogika kohaselt on türann või vähemalt türannide kaasosaline ka Trump.

Emotsioonide üleküllus sunnib Time peatoimetajat asuma seisukohale, mida avalikult harva välja öeldakse: "Seda maailma juhib mingil määral USA president, kelle tolerantsus despootide suhtes ja rünnakud ajakirjanduse vastu teevad murelikuks."

Tegelikult tunnistas Karl Wieck, et "Time nimekiri" on appikarje. Ühendriiki propagandamasin karjub, et teda ei usuta enam ja meedia valitsev seisund infosõjas on kadunud, kusjuures propagandamasin, mida Ameerika ja ülemaailmne eliit on nii kaua üles ehitanud ja arendanud, ei suuda tänapäeval enam võita võtmetähtsaid infolahinguid. Brexit, Trumpi presidendiks valimine, "kollaste vestide" protestid – kõik need on vana infotööstuse olulised kaotused ja varsti võib ta kaotada mitte ainult oma varasema mõju, vaid ka varasemad eelarved.

Nii tulebki välja, et seesama Time üritab dissident Khashoggi surnukeha ja seaverega määritud võlts-blogija Babtšenkot kasutada enda isiklikes huvides. Paistab hale välja, kuid Time ülemusi see ei heiduta. Nad on sellega juba harjunud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Time, mõjuagent, USA

Peamised teemad