22:44 18. Jaanuar 2019
Kuula otse
  • USD1.1402
  • RUB75.6267
Analüütika
lühendatud link
Irina Alksnis
7120

Ukrainas on kõik teistmoodi. Seal püütakse kõike "täiskasvanute moodi" teha, kavandatakse pikaajalisi plaane, salakavalaid intriige ja keerulisi kombinatsioone. Ainult et iga kord osutub see häbiväärseks läbikukkumiseks.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Ukraina Rahvusliku julgeoleku ja kaitsenõukogu eilsel (26. detsembril - toim) istungil teatas president Petro Porošenko riigi kümnes oblastis kehtestatud sõjaseisukorra lõppemisest, mis kehtestati pärast Krimmi silla piirkonnas toimunud vahejuhtumit kuu aega tagasi.

Ukraina presidendi sõnul kui poleks eelseisvaid presidendivalimisi, oleks ta palunud Ülemraadal sõjaseisukorda pikendada, sest "Venemaa oht ei ole kuhugi kadunud". Kogu see lugu on muutunud Ukraina jaoks juba tavapäraseks sündmuste arenguks olukordades, kui keegi häbiväärselt käitub ja kõrvalseisjatel selle pärast piinlik hakkab. Kõige huvitavam ja üllatavam on see, et Ukraina ametivõimude tegevuse taga on alati täiesti ratsionaalne tagamõte ja väljatöötatud plaan.

Võib-olla oleks kõiki nende ähvardusi kergem taluda, kui nad oleksid spontaansed. Nagu juhtus näiteks James Mattise vabastamisega USA kaitseministri ametikohalt: alguses ütles ta Trumpile, et lahkub veebruari lõpus ja muutis järsku meelt ning teatas, et lahkub 1. jaanuarist.

Suurriigi jaoks tundub selline tõmblemine kummaline, kuid selline Donald Trump juba kord on - kaldub otsustama hetkeimpulsi ajel ega kõhkle ka juba langetatud otsuseid välgukiirusel muutmast.

Probleem on aga selles, et Ukrainas on kõik teistmoodi. Seal püütakse kõike "täiskasvanute moodi" teha, kavandatakse pikaajalisi plaane, salakavalaid intriige ja keerulisi kombinatsioone. Ainult et iga kord osutub see häbiväärseks läbikukkumiseks, kusjuures Kiiev ise aru ei saa sellest aru ja imestab siiralt, kui oodatud Lääne toetuse asemel saab talle osaks avalik distantseerumine à la "meil ei ole nende klounidega mingit pistmist" ja kurjad sosinad, mis soovitavad toimunu kiiresti vaiba alla pühkida.

Operatsioon "Piirideta vabadus": Porošenko võitis kõiki>>

Praegu jääb üle vaid spekuleerida, milline oli Kiievi algne plaan provokatsioonis Kertši intsidendiga, millised olid selle eesmärgid, millise Venemaa reaktsiooniga arvestati ja kuidas kogu seda olukorda kasutada kavatseti. Kõige järgi otsustades oli peamine eesmärk luua tingimused Petro Porošenko tagasivalimiseks teiseks presidendi ametiajaks, kas siis tema reitingu tõstmise või ametlike protseduuridega praeguse presidendi volituste pikendamiseks.

Kindlasti ei saadud läbi ka Kiievi lootuseta ammu kokku kuivanud Lääne kaastundele ja toetusele Venemaa agressiooni all kannatavale Ukrainale. Kuid odav provokatsioon ja avalik valmisolek tuua Ukraina laevastiku jäänused ja meeskonnaliikmete elud ohvriks isiklike lühiajaliste eesmärkide saavutamisele olid nii ilmsed, et see paistis ausalt öeldes vääritu.

See Ukraina ametivõimude häbi tipnes äärmiselt lühiajalise ja piiratud ulatuses sõjaseisukorra väljakuulutamisega, kusjuures selle kasutus ja ebaadekvaatsus oli ilmselge absoluutselt kõigile. Üldiselt oli see farss ja vodevill inimeste verest ja eludest, nagu viimastel aastatel Ukrainas tavaliselt. Pole siis ime, et Lääs tegi järjekordselt näo, nagu poleks ta märganud, kuidas tema Ukraina partnerid ja hoolealused taas suure kolina ja mürinaga ämbrisse astusid.

Ukrainas hakkas kehtima sõjaseisukord>>

Nii Euroopa kui ka Ameerika ametiisikud kas ignoreerisid seda juhtumit või andsid nii ebaselgeid kommentaare, et see paistis välja, nagu süüdistaksid nad juhtunus Kiievit. Näiteks iseloomustas OSCE juht Thomas Greminger Kertši juhtumit hiljuti "väga tundliku olukorrana" – ei enamat. Ja Ameerika Ühendriikide poolt tuli ühemõtteline käsk lõpetada see farss sõjaseisukorraga.

Kremlis kommenteeriti sõjaseisukorra kehtestamist Ukrainas
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Just nii tuleb mõista USA riigidepartemangu eriesindaja Ukrainas Kurt Volkeri tungivat soovitust sõjaseisukorda mitte pikendada. Tema sõnul on "väga oluline järgida demokraatlikke põhimõtteid". Selle tulemusena täiendati praeguste Ukraina ametivõimude riiklik-poliitilist portfoliot veel ühe projektiga, mis muutus taas läbikukkumiseks. Kuid Kiievi jaoks ei ole seegi põhjuseks toimunu üle järele mõelda ja oma käitumist parandada. Pole kahtlust, et varsti näeb maailm Ukraina võimude uusi suurepäraseid algatusi, mis nende arvates peavad aitama neil kiireloomulisi probleeme lahendada.

Märtsi lõpp ja koos sellega presidendivalimised üha lähenevad ning Petro Oleksijevitš Porošenko väljavaated on üha ebamäärasemad. Tähendab tuleb otsida uusi võimalusi, kuidas võimu oma käes hoida. See oleks iseenesest isegi lõbus vaatepilt, kui mitte arvestada, et Ukraina ametivõimud ei suuda oma ebaõnnestumistest õppida ja panustavad jätkuvalt inimeste elusid maksvatele kombinatsioonidele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Petro Porošenko, sõjaseisukord, Ukraina

Peamised teemad