13:29 19. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1216
  • RUB70.6478
Palm: Eesti helge tuleviku takistuseks on tänapäeva haridus

Palm: Eesti helge tuleviku takistuseks on tänapäeva haridus

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
18530

Vastupidiselt Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidi sõnadele terviklikust ja ühtsest Eestist, liiguvad riigi rahvuskogukonnad üha enam üksteisest eemale, mida soodustab keskpärane haridussüsteem, leiab politoloog Toivo Palm.

TALLINN, 30. detsember – Sputnik, Svetlana Burceva. Lõppeva aasta kokkuvõtet tehes ütles Eesti politoloog Toivo Palm oma kommentaaris portaalile Sputnik Eesti, et riigis on viimasel ajal näha ühiskonna üha suuremat kihistumist: "Eestlased ja venelased lähevad oma teed, inimesed eemalduvad üksteisest üha kaugemale." 

Palmi arvates on põhjus paljuski Bologna süsteemil põhineva haridussüsteemi vajakajäämistes. Poliitikateadlane mainis selle peamisi puudusi, mis avaldavad olulist mõju nii teadmiste kvaliteedile, maailmavaatele, kui koolide ja ülikoolide lõpetajate orientatsioonile ühiskonnas ja elus.

Meie haridus ei anna põhjust optimismiks

Õppekavades puudub süstemaatilisus ja järjekindlus. Selle tulemusena ei ole gümnaasiumis omandatud teadmised täielikud - need on killustatud, omavahel kooskõlastamata, ega saa olla järgnevale kvaliteetsele kõrgharidusele aluseks.

Põhimõtteliselt leiab Palm, et Eesti keskharidus ei vasta abituriendi ülikooli jaoks ettevalmistamise nõuetele ega anna ka selget arusaama sellest, milleks selle omandanud inimene võimeline on.

"Et olla hea reaalainete - inseneriteaduste spetsialist, peate kõigepealt omandama universaalse keele, mida me nimetame matemaatikaks. Meil on hetkel olemas "laia" ja "kitsa matemaatika" kontseptsioon ning õpetatakse valdavalt "kitsast" varainti. Mida see tähendab? Inimestele antakse poolik haridus," pahandab Palm.

Samasugused "kastreeritud" programmid on ka geograafias, bioloogias, ajaloos.

"Me räägime palju Eesti ajaloost. Aga mis on Teine maailmasõda? Aga Suur Isamaasõda? Või Vabadussõda? Kes kellega tegelikult võitles? Ma ei saa sellistele küsimustele tänapäeva Eesti õpilastelt enam vastuseid. Ja Venemaa, meie lähima naabri minevikku esitatakse ülimalt primitiivses vormis," ütles Toivo Palm ja lisas, et ta on eriti pahane ajaloo ümberkirjutamise üle, kus näiteks NSV Liidu võit fašismi üle omistatakse hoopis Ameerika Ühendriikidele ja see ei tekita noortes mingit hämmingut.

Palm tõi veel ühe näite ajaloo moonutamisest. "Meile räägitakse halvast Stalinist. Ja ma ei mõista, millise kohaga need inimesed mõtlevad. Kui need ajaloolased oleksid vähemalt sõjaväes teeninud ja olnuks kasvõi jaokomandörid. Proovige 10-liikmelist meeskonda "kamandada" - see on väga raske.

Aga kui teil on 30 inimest? Või kui terve riigitäis? Ma loen NSV Liidu ajaloo kohta sellist jama, et võtab lihtsalt sõnatuks. See on aga väga suur probleem," jätkab politoloog.

Tema arvates ei saa sellist primitiivse ajaloo õpetamist nimetada muudmoodi, kui inimeste psühholoogiliseks töötlemiseks.

Probleem ei seisne mitte niivõrd ajalooliste sündmuste ümberkirjutamises, kui asjaolus, et nooremalt põlvkonnalt varastatakse seeläbi nende ajalooline, reaalne minevik ja sellega koos paljude protsesside mõistmine tegelikus möödanikus, mille tulemusena moondub ka olevik ning tulevik tekitab parimal juhul põhjendatud ärevust.

"Täna on nad lapsed, homme aga täiskasvanud," märkis Palm.

Riigi ülikoolid elavad oma elu

Mis puudutab kõrgharidust, siis ei saa poliitteadlase sõnul kolme õppeaastat nn ülikoolides kuidagi täisväärtuslikuks kõrghariduseks nimetada.

Millised on selle eesmärgid? Kuhu nad pärast Eesti ülikoolides hariduse saamist tööle saavad? Milliseid töökohti kavandab riik ülikoolilõpetajate jaoks?

Kas on olemas seos riigi majanduse ja kutsealade loetelu vahel, mida Eesti kõrgkoolid lõpetajatele tagavad? Kas Eesti ülikoolide üliõpilaste arv vastab töökohtade hulgale riigi majanduses, mida nad spetsialistidega varustama peaks?

Palmi sõnul on vastused ilmsed. Haridussüsteemil ei ole mingit pistmist riigi tegelike majanduslike vajadustega. "Nõukogude ajal oli kõik selge. Te lõpetasite keskkooli, valisite eriala, läksite ülikooli – õppimine oli tasuta. Seejärel suunati teid ametialasele tööle," meenutab Palm.

Toivo Palmi sõnul "valmistavad kõrgkoolid tänapäeval ette suurel hulgal juriste, juhte, erinevaid filolooge, kes isegi korralikul keelt ei valda, ebakompetentsed ajaloolasi - ja kõike seda kuidagi poolikult."

Palm lisas, et esimese Eesti Vabariigi ajal 1920.-1940 väljastas Tartu Ülikool kokku ainult 6000 diplomit ja nüüd lõpetab sama suur arv tudengeid kõrgkooli igal aastal. Samas ei ole nende seas praktiliselt reaalses majanduses nõutud spetsialiste.

Õpetamise keele osas puudub selgus

On veel üks Eesti haridussüsteemi tundlik teema, mida pole aastate jooksul lahendatud. Selle tulemusena tegeldakse vene koolides 12 aastat eesti keelega – mitte ei õpetata, vaid just tegeletakse, rõhutas poliitik.

"Nooruk peaks justkui olema valmis ülikoolis eesti keeles õppimiseks. Kuid see ei ole nii. Seega peame kuidagi võimaldama kõrghariduse omandamise ka vene keeles.

Kuid sellist kokkulepet ei ole," ütles Palm ja lisas, et vaid Narva kolledž valmistab õpetajaid vene koolidesse, kuid sellest õppejõudude arvust ei piisa kaugeltki kvaliteetse hariduse andmiseks vene keeles.

Eduka tulemuse jaoks on vaja plaani.

Eesti haridussüsteemis näib olevat isegi kaks plaani - üks eestlaste, teine mitte-eestlaste harimiseks. Kuid see vaid näib nii, ütles Palm. Tegelikkuses on hoopis ebamääraste otsuste kaootiline liikumine, mis ühiskonda ei rahulda.

"Kui meil oleks kasvõi vigane plaan, kuid isegi seda ei ole. Seetõttu ei ole ka minu vaade tulevikku optimistlik," tunnistas Palm.

Poliitikateadlase sõnul on riigi jõuka tuleviku jaoks vaja kasvatada terveid inimesi, kes saavad tervikliku, süsteemse hariduse, kelle teadmised erinevatest ainetest on järjepidevad, sügavad ja omavahel seotud.

Jääb üle loota, et ühel päeval juhtub ime ja kaine mõistusega riigimehed suudavad välja töötada lahendused, mis viivad riigi haridussüsteemi tagasi normaalsesse seisundisse.

Seni aga soovib Toivo Palm 2019. aasta eelõhtul kõigile riigi elanikele rahu, tasakaalukust ja Eesti noorte nägemist oma tulevase rahvana, kes oma kodumaal hariduse saamise järel ei plaani oma maalt lahkuda, jätkamaks oma elu võõrsil, sest et kodumaal ei ole võimalik areneda ja inimväärselt elada.

Tagid:
inseneriharidus, haridusprogramm, haridussüsteem, haridusseadus, kutseharidus, kõrgharidus, haridus

Peamised teemad