01:01 21. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
Euroopa Nõukogu erakorraline istung Brexiti teemal

Euroopa Liit: lõppeva aasta suurim probleem

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Analüütika
lühendatud link
3710

EL teeb 2018. aasta tulemustest kokkuvõtteid ja räägib liitriikide vahelistest erimeelsustest ning lahkhelidest. Lõppeva aasta peamiseks sündmuseks ei olnud siiski mitte Euroopa kasvavad siseprobleemid, vaid regiooni poliitiline ja kaubanduslik konflikt Ameerika Ühendriikidega.

TALLINN, 31. detsember – Sputnik, Aleksei Toom. Euroliit võiks nimetada 2018. aastat eelkõige kriisiaastaks suhetes Ameerika Ühendriikide – oma senise peamise liitlasega selle sõna igas mõttes.

Peaaegu kõik suuremad muudatused EL elus olid kuidagi seotud president Donald Trumpi otsustega.

Президент США Дональд Трамп на совместной с президентом РФ Владимиром Путиным пресс-конференции по итогам встречи в Хельсинки
© Sputnik / Сергей Гунеев

Vana ja uue maailma vahelised välispoliitilised erimeelsused saavutasid "kriitilise massi", Euroopa ei saa endale lubada, et ta Washingtoni ühepoolsete otsuste valguses valijate silmis maailmaareenil täiesti tähtsusetuks muutub.

Donald Trumpi administratsioon jättis peaaegu demonstratiivselt tähelepanuta ELi seisukohad Jeruusalemma tunnustamises Iisraeli pealinnana, väljumises Iraani "tuumaleppest" ja INF-lepingust Venemaaga . Ka Süüriast lahkumise otsus tundub samuti olevat tehtud Washingtonis, võtmata arvesse ISISe* vastasesse koalitsiooni kuuluvate Euroopa liitlaste soove.

USA ja ELi vahelises kaubavahetuses ollakse jõutud kaubandussõja lävele, milles eurooplased on nõus taganema senikaua, kuni Ameeriklased ELi enda eksistentsi ei ohusta.

Ettevõtlik president Trump püüab muuta "Korporatsioon Ameerika" taas super-kasumlikuks, kuid seda on tal võimalik teha vaid Euroopa arvelt.

Kaubanduskonfliktid, mis alles hiljuti tundusid peaaegu võimatuina, osutusid Euroopa pealinnadele täielikuks üllatuseks. Brüssel kahtlustab, et Washington on Euroopa Liidu kokkuvarisemisest huvitatud.

Majandus- ja rändekriisid on üle elatud.

On ilmselt varavõitu nimetada seda Lääne lõhestumiseks ja vana maailmakorra kokkuvarisemiseks, küll aga hakati mitmepooluselise maailma eelistest meelsasti rääkima lisaks Moskvale ja Pekingile ka Lääne-Euroopa pealinnades, kus ollakse pettunud ja võib-olla isegi hirmunud USA presidendi Donald Trumpi sõnavõttudest, tegudest ja loosungist (mis osutus palju enamaks kui ainult loosung) - "Ameerika eelkõige!"

Atlandi-üleste suhete peamised alustalad - ettevõtluse ja kapitali ühtsus ning NATO sõjaline liit - on sellest praktiliselt puutumata jäänud, ehkki needki on sõnades kahtluse alla seatud.

Ja sellele vaatamata ei olnud lahkuv aasta Euroopa Liidu jaoks üldse "pöördeline" ega "ajalooline", nagu paljud seda väidavad - Liidu minevikus on olnud sootuks tähelepanuväärsemate sündmustega küllastatud perioode.

Seitsme EL riigi keeldumine ÜRO ränderaamistiku toetamisest teeb Brüsselile muret >>

Euroopat raputanud rändekriis on üle elatud (ehkki ta jättis rahvusluse tugevnemise ja seega ka tsentrifugaaljõudude kasvu näol) ja uut tuleb alles oodata.

Ülemaailmse majanduskriisi tõsised tagajärjed on kadumas, majanduse kasv on muutunud üsna märgatavaks. Üleeuroopalised võimustruktuurid laiendasid järk-järgult oma volitusi, kasutades oskuslikult peamise tööriistana fondide raha, millega "mahajäänud" Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutada.

Üldiselt läksid asjad üsna hästi, kuigi mitte nii kiiresti ja sujuvalt, nagu seda soovinuks EL peamine jõud, Saksamaa-Prantsusmaa tandem, mis vahelduva eduga liitu föderaliseerumise poole tõmbab. Ühendkuningriigi lahkumisega EList kiireneb see protsess tõenäoliselt veelgi.

Järgmine aasta tõotab olla sündmusterohke

Just järgmine, 2019. aasta, võib olla ELi jaoks määrava tähtsusega - märtsi lõpus lahkub liidust Ühendkuningriik, mis ei suutnudki mandriga kokku leppida, kuidas oma tulevasi suhteid korraldada.

Tuleks lisada, et London seadis oma halvasti läbimõeldud 2016. aasta referendumi otsusega kahtluse alla kogu Euroliidu olemasolu, toetudes peamiselt vanemate brittide põlvkonna ebamäärasele arusaamale sellest, kui hea oleks minevikku tagasi pöörduda.

Tundub, et mandri-Euroopa on Brexiti šokist üle saanud ja leidnud selles isegi kasu ja eeliseid, sest Londonil ei ole enam EL küsimustes otsustavat häält, kuigi liit võtab tema seisukohta ehk edaspidigi arvesse.

See oli just Suurbritannia, mis takistas EL saada selliseks, milleks see loodud oli - kui mitte just Euroopa Ühendriikideks, siis vähemalt föderatsiooniks.

Nüüd ei saa keegi peatada ühtsete relvajõudude loomist, ühist maksu- ja pangandussüsteemi, millega EL 2019. aasta jooksul keskendunult tegelema hakkab.

Brexit ja "abielulahutuse" läbirääkimised, millest Sputnik Eesti palju ja üksikasjalikult rääkinud on, kujundasid olulisel määral lahkuva aasta ELi tegemiste meeleolu ja seisundi.

Endised liidusisesed poliitilised blokid purunesid, üle vaadatakse häälte "jagunemised" nõukogudes, kus EL peamiseid otsuseid langetatakse - mis ei ole ilmselgelt meele järele Põhja-Euroopale, kes seni traditsiooniliselt Londoniga ühtviisi hääletas.

Nii osutusid ka Balti riigid äkki omamoodi geopoliitiliseks saareks ELi koosseisus: Lääne-Euroopast on nad igas mõttes kaugel, "oportunistlike" Ida-Euroopa riikide sekka, mida juhivad Poola ja Ungari, ei taha Baltimaad end ise liigitada, ning tundub, et Põhja-Euroopa neid enda ridadesse samuti ei oota.

* ISIS on terroristlik organisatsioon, mis on keelatud Venemaa Föderatsioonis, ELis ja USAs.

Samal teemal

Euroopa Liit toetab Iraani tuumalepingut
Trump: Euroopa Liit on võib-olla sama halb kui Hiina
Euroopa Liit ja Ühendkuningriik jõudsid Brexiti kõnelustel põhimõttelise leppeni
Tagid:
föderatsioon, Brexit, USA, Euroopa Liit

Peamised teemad