15:16 18. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1234
  • RUB72.1432
Дональд Трамп подписывает документы в Овальном кабинете Белого дома в Вашингтоне

Erakorraline olukord USA-s: Trump läheb täispangale

© AFP 2019 / Brendan Smialowski
Analüütika
lühendatud link
Ivan Danilov
16530

USA president Donald Trump astus järjekordse otsustava sammu põhiseadusliku kriisi suunas.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Ta teatas, et kaalub erakorralise seisukorra kehtestamist riigis, et murda kongressi vastupanu presidendi valimisprogrammi põhipunktide täitmisel.

© AP Photo / Jesco Denzel/German Federal Government

Olukorra muudab eriti pikantseks asjaolu, et Ameerika liidri avaldused erakorralise seisukorra kehtestamisest, mis annaksid talle arvestatavaid lisavolitusi, tehakse nn "suletud" valitsuse tingimustes, st föderaalsed ministeeriumid, ametkonnad ja teenistused on niigi "väljalülitatud režiimis, sest kongress ja Trump ei suutnud 2019. aasta riigieelarves kokku leppida.

Kui erakorraline seisukord kehtestatakse "mittetoimiva valitsuse ajal", selgub, et president ja tema administratsioon muutuvad tegelikult ainsaks täielikult toimivaks (ja kindlasti kõige mõjukamaks) Ameerika Ühendriikide valitsusstruktuuriks.

See perspektiiv loob presidendi isiklikele ambitsioonidele rohkeid võimalusi, kuid ka riski, et teda võimuhaaramises süüdistatakse.

Võimaliku erakorralise seisukorra ettekäändeks sai konflikt Mehhiko piiri äärse nn "Trumpi müüri" üle, mida ta ise peab oma presidendiprogrammi vaat et kõige olulisemaks elemendiks.

"Trumpi müür" on ühelt poolt väga praktiline viis kaitsta riiki ebaseaduslike sisserändajate eest, kes vabariiklaste kandidaadi poolt hääletanud valijaid pahandavad, teisest küljest aga selge kinnitus, et USA president ei reetnud pärast Valgesse Majja kolimist oma valijaid.

On vägagi võimalik, et müüri-kriisi süvenemine on tingitud asjaolust, et Trumpi administratsioon nägi küsitlustel presidendi usaldusväärsusreitingu langust ja lojaalsete toetajate pettumist - peamiselt seetõttu, et ka tema ei suuda antud lubadusi täita – müüri rajamisel või vähemalt Hillary Clintoni vangi panemisel.

Tõenäoliselt oli poliitilise kriisi süvendamise teemavalikuks just vastus küsimusele: mida on lihtsam "läbi suruda" – kas proua Clintoni vahistamist või "Trumpi müüri" rajamist?

Trumpi administratsioon valis seina ehitamise, misjärel käivitati täiemahulise põhiseadusliku kriisi puhkemiseni viia võiv sündmuste ahel, kui kumbki pool ei nõustu valuliku ja küllaltki alandava kompromissiga.

Kui vaadata "Trumpi müüri" küsimust puhtrahalisest seisukohast, muutub raev, millega Demokraatlik Partei ehitusele vastu seisab, täiesti arusaamatuks.

Veelgi enam, see näitab isegi lõputut valmisolekut taluda föderaalvalitsuse struktuuride "väljalülitamist" ja arvestatava osa Ameerika ühiskonna rahulolematust, kes näeb õigustatult just demokraatides praeguse poliitilise kriisi põhjustajaid.

"Trumpi müüri" hind dollarites on vaid 5,6 miljardit, mis on USA föderaalse eelarvega võrreldes tühine.

Arvestades asjaolu, et Trumpi administratsioon on niigi USA riigivõlga kahe aastaga juba 1,9 triljoni dollari võrra suurendanud, on selge, et küsimusel ei ole rahastamisega mingit pistmist.

USA president Donald Trump
© Sputnik / Ирина Калашникова

Probleem on järgmine: kui sein tõesti ehitatakse, muutub see tõenäoliselt üsna tõhusaks ebaseadusliku rände piiramise meetodiks.

See on omakorda presidendi jaoks suur poliitiline võit, ja enamgi veel. Ebaseadusliku sisserände vähendamine (ja Ameerika Ühendriikides on hetkel kõige konservatiivsemate hinnangute kohaselt umbes kümme miljonit ebaseaduslikku sisserändajat) on ka tõsine piirang demokraatliku partei valijate arvu suurendamisele, mille tarvis valmistataks ette järjekordset ebaseaduslikele pagulastele mõeldud massilist amnestiat.

Lisaks kardavad vabariiklased, et "ebaseaduslikud sisserändajad" hääletavad juba niigi Ameerika Ühendriikide valimistel: on tõsiasi, et Ameerika standardid "õiglaste" valimiste pidamiseks on vägagi erinevad "Venemaa normidest" ja paljudes riikides võib rahulikult hääletada, esitamata ühtki isikuttõendavat dokumenti.

Erinevalt Venemaast puudub valimisjaoskondades videovalve, lisaks on ka võimalus hääletada posti teel, mis võimaldab ilma igasuguste probleemideta massilisi võltsinguid läbi viia.

Президент США Дональд Трамп на совместной с президентом РФ Владимиром Путиным пресс-конференции по итогам встречи в Хельсинки
© Sputnik / Сергей Гунеев

Ameerika teadusajakirjas "Election Studies" 2014. aastal avaldatud uuringu kohaselt ei moodusta Ameerika kodakondsust mitteomavad sisserändajad mitte ainult suurt osa Ameerika valimistel antud häältest, vaid mõjutavad otsesest väga olulisi tulemusi - näiteks Barack Obama võitu Põhja-Carolinas või Demokraatliku Partei olulise lisakoha saamist 2010. aasta senati valimistel. 

Väärib märkimist, et võttes arvesse Ameerika valimissüsteemi ülalkirjeldatud omadusi, tunduvad Ameerika poliitikute väited "moraalsest õigusest" Venemaale valimiste läbiviimist õpetada absurdinaljana.

Kahekordselt naeruväärne on vaadata, kuidas vabariiklaste katsed viia läbi nn valijate identifitseerimise seadused - takerduvad rassismisüüdistustesse, mispeale vabariiklased on iga kord taganema sunnitud, vastuväidete ilmsest jaburusest hoolimata.

Autori arvamus ei pruugi ühtida toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Trump allkirjastas 2019. aasta kaitse-eelarve
Senaatorid tunnistasid Ukraina Ameerika Ühendriikide juhitamatuks probleemiks
"Kolp ja kondid": Ameerika kaotas külma sõja Venemaale
Washington Examiner: mida Putini uued ülihelirelvad Ameerika jaoks tähendavad
Tagid:
pagulased, Mehhiko, Demokraatlik partei, vabariiklik, USA

Peamised teemad