14:09 17. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
Põgenikud Maltal

Rändekriis: Balti riigid ei kuule Malta abipalveid

© AP Photo / Rene Rossignaud
Analüütika
lühendatud link
Euroopa rändekriis (93)
19211

Brüssel veenab ELi Malta poolt tagasi lükatud sisserändajaid oma vahel ära jagama. Lõuna-Euroopa ei usu pagulaskriisi lahendamisel enam solidaarsusesse ega liitlasriikide abile.

TALLINN, 10. jaanuar – Sputnik, Aleksei Toom. Eesti ja teised Baltimaad ei kuulu nende ELi riikide hulka, kes nõustusid Maltat sisserändajate probleemiga toimetulemisel aitama – riigi pealinna Valetta sadama lähedal seisavad juba 20 päeva laevad põgenikega.

Vaatamata paavsti sekkumisele keelduvad EL väikseima riigi võimud sisserändajaid sadamasse lubamast, kuni teised liitriigid saarele abi andmist ei garanteeri.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas ütles 8. jaanuaril Brüsselis toimunud pressikonverentsil, et põgenike probleemi kahe laeva osas, mida Euroopa Vahemereriigid vastu võtma ei nõustu, arutatakse liikmesriikidega pingsalt. 

Schinas ei laskunud detailidesse ega öelnud, milliste Euroopa pealinnadega kriitilise olukorra lahendamiseks läbirääkimisi peetakse ja kas Brüssel üritas näiteks ka Balti riike vähemalt mõnd inimest endale võtma veenda.

Eestlased peavad EL suurimaks mureks immigratsiooni >>

Balti riikide valitsused ei ole sisserändajaid puudutavatest kiireloomulistest läbirääkimistest Brüsseli või Valettaga midagi teatanud. Eesti Välisministeeriumi ametlikul kodulehel ei mainita sõnagi Tallinna seisukohast "Malta kriisis".

Margaritis Schinas rõhutas, et liitlasriigid peaksid sellises olukorras konkreetset solidaarsust üles näitama, et laevade pardal viibivad inimesed saaksid kohe ja turvaliselt Maltal maabuda.

Hiljem peaks EL rände-, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos toimuva ning EL riikide seisukohtade osas üksikasjalikumat teavet esitama.

Lõuna-Euroopa riigid on jõudnud kannatlikkuse piirini

Praeguseks on teada, et solidaarsusest Maltaga on ELi eesistujariik Rumeenia, samuti Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad ja Portugal lubanud paar sisserändajat enda juurde võtta. 

Saar ise on samuti valmis mõned inimesed endale jätma, kuid riigi võimalused ja ressursid on peaaegu ammendunud, kulutatuna tuhandete sisserändajate peale, kes on juba saarelt läbi käinud või tänaseni sealsetes põgenikelaagrites.

Heategevusorganisatsioonide ja teiste valitsusväliste organisatsioonide poolt tellitud laevad päästavad jätkuvalt Vahemerelt Aafrika sisserändajate rühmi, kes salakaubavedajate abil Euroopasse püüavad pääseda.

Lisaks jätavad Tuneesia kontrabandistid lihtsalt inimesi Euroopa kalda lähedale kohalike päästeametite hoole alla.

Seekord on valitsusvälise organisatsiooni Sea-Watch International andmetel rahvusvahelistes vetes kummipaatidest päästetud ja rahvusvahelise mereõiguse kohaselt kahel laeval lähimasse sadamasse ehk Maltale viidud kokku 49 inimest (nende hulgas üks beebi ja mitu suuremat last). 

Saare võimud keelduvad neid maale lubamast, Itaalia ja Kreeka ei soovi samuti rohkem sisserändajaid vastu võtta.

Taani hakkab pagulasi saatma üksikule saarele ning Leetu >>

Humanitaarorganisatsioonid ostavad ja viivad laevade pardale toitu ja vett, kuid väidetavalt on mõned Aafrika pagulased, kes on olnud merel juba üle 20 päeva, stressis ja keelduvad söögist.

Malta valitsus nõuab, et liitlasriigid näitaksid üles solidaarsust ja aitaksid saare põgenikelaagritesse kogunenud inimestest 250 endale võtta.

Enne kui paavst palus Euroopa riikidel kannatavate inimeste suhtes halastust üles näidata, keeldus Eestlased peavad EL suurimaks mureks Malta üldse rohkem põgenikke vastu võtmast. 

Nüüd nõuab riik kiiret abi, sest tema ressursid on praktiliselt ammendunud, 450 000 saare maksumaksjat ei suuda isegi EL abivahendite toel endale sadade ja tuhandete majanduspagulaste vastuvõtmist, söötmist ja majutamist lubada.

Viiskümmend on normaalne, kolmsada aga liiga palju

Samasuguste avaldustega esinesid ka Itaalia ja Kreeka, kus on põgenikelaagrites samuti tuhandeid inimesi, kes oleks kohustuslike kvootide alusel pidanud teisesse EL riikidesse, sealhulgas ka Baltimaadesse edasi minema.

Eestis elab 144 riigi kodanikke >>

Peale Soome ja Malta ei täitnud ükski riik oma võetud kvoote: mõned, nagu Visegradi grupp - demonstratiivselt, teised, sealhulgas ka Eesti, viilisid vaikselt oma kohustustest kõrvale, täitmata neid isegi pooles mahus. 

Lõuna-Euroopa riigid, kes aastatel 2015–2016 pagulaskriisi sattusid, nõuavad enda suhtes solidaarsust ja sisserändajate ELi riikides laiali jagamist, kuid ei leia liitlastepoolset mõistmist.

Sisserändajate arv on võrreldes kriisiaastatega nüüdseks mitu korda vähenenud, kuid mõned Aafrika riikidest pärit pagulaste rühmad püüavad jätkuvalt jõukasse Euroopasse pääseda, jõudes Küprose, Malta ja Kreeka kaldaile.

"Miks, miks, öelge mulle, palun, miks te neid inimesi laeva pardal niimoodi piinate?" – küsib meeleheitel Sea-Watch Internationali teadete autor organisatsiooni Twitteri lehel, soovitades korraldada sisserändajatele vähemalt turvaline ja väärikas Tuneesiasse tagasisaatmine.

Erakorraline olukord USA-s: Trump läheb täispangale >>

Brüsselis öeldakse, et ELi riigid on nõustunud "päästma" Maltalt isegi enam kui 50 sisserändajat, kes praegu saare läheduses kahe laeva pardal viibivad, kuid ei ole valmis vastu võtma ligi 300 inimest, kellest Valetta vabaneda tahab.

Teema:
Euroopa rändekriis (93)

Samal teemal

Mihkelson: parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust on lubamatu
Euroopa migratsioonikriis: tarad, piirivalvurid ja laagrid
Der Spiegel: EL-i saabus 2017. aastal üle kolme miljoni migrandi
Tagid:
paavst, salakaubavedu, pagulased, põgenikud, Vahemeri, Malta

Peamised teemad