09:52 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1025
  • RUB70.8212
Kaug-Põhja piirkond on kosmos, kus on raske ületada suuri asustamata vahemaid, illustreeriv foto

Milleks peaksid USA ja Eesti sõjaväelased Soome hädaorus valmis olema

© Sputnik / Вера Костамо
Analüütika
lühendatud link
25833

Sputniku sõjandusekspert Aleksandr Hrolenko jagas oma seisukohta Soome õppuste kasulikkusest ameeriklastele ja eestlastele sõdimiseks vene talve tingimustes.

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

USA ja Eesti sõjaväelastel seisavad kahe nädala pärast ees talvised õppused neutraalse Soome põhjaosas, 6000 kilomeetri kaugusel Washingtonist ja 1000 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kuid kõigest 200 kilomeetri kaugusel Murmanskist ja Severomorskist.

Mida neil siin kauges kolkas vaja on? See on otsene sõjaline väljakutse Venemaale. Ükski naabritest (Rootsi, Norra ega Venemaa) neutraalset Soomet rünnata ei kavatse ja Helsingi välisriikide sõjalist abi ei vaja.

Paljas viiking Venemaa vastu: NATO harjutused ei läinud väga sujuvalt >>

Millest juhindus Soome, kui andis oma territooriumi sõjaväeõppusteks Ameerika Ühendriikide ja Eesti sõjaväelastele, ei ole teada, kuid on selge, miks Ameerika ja Eesti sõjaväelased talvetingimustes vedusid ja üksuste ümberpaigutamist suuskadel, metsa ja tundra lumistel aladel harjutavad ja õpivad ületama veekogusid jääl ning täisvõitlusvarustuses väljaronimist lahvandustest.

Muide, NATO ei harjuta talisuplust Venemaa piiride läheduses esimest korda.

Kontseptuaal-tehniline mahajäämus

Võrreldes tavatingimustega vajab sõjapidamine talvetingimustes hoopis teistsugust professionaalset, psühholoogilist, tehnilist ja füüsilist ettevalmistust.

Näiteks kasutavad Venemaa põhjaaladele alaliselt paigutatud üksused hoopis teistsugust, aastakümnete jooksul välja töötatud logistika ja tagalatoetuse (sealhulgas meditsiinilise) süsteemi, erilisi materjale (metalle), suure läbivusega roomikmasinaid, külmakindlaid kütuseid, suure mahutavusega akusid, köetavaid telke, ajaproovile vastu pidanud arktilist vormiriietust ja toitlustust.

Pakases ja polaaröös hukkuvad kõik eriettevalmistuseta väeüksused isegi ilma lahingutegevuseta. Meenutagem, et NATO kolonnid jäid Poola teedel toppama ja sõjaväelased külmusid Norras toimunud õppustel isegi novembri alguses, kui keskmine temperatuur sellel laiuskraadil oli kõigest pluss kolm kraadi Celsiuse järgi.

Teedevõrk Arktikas on peaaegu olematu. Maastik jääb lahingumasinatele läbimatuks nii talvel kui ka suvel. Transpordilennuväe tõhusus on nullilähedane ja kui planeerida väekoondiste toetust meritsi, siis peab käsutada olema vähemalt pool tosinat jäämurdjat.

Tuleb märkida, et maailma liidrirollile pretendeerival Ameerika Ühendriikidel pole ühtegi Arktika tingimustele tehniliselt sobivat sõja- ega tugilaeva. Ja üleüldse on NATO võimekus Põhjameres tagasihoidlik. Samahästi võiks Venemaa Kara mere rannikut rünnata suusarännakuga üle põhjapooluse.

USA ja NATO sõjamasinad on 18 aastat topanud Afganistanis, saavutamata sissisõjas mingitki edu. Selle taustal näib planeedi keerulisemas polaarpiirkonnas peetava Ameerika kõrgtehnoloogilise sõja strateegia Hollywoodi filmistsenaariumina.

"Hõberebane 2"

Kaug-Põhja piirkond on kosmos, kus on raske ületada suuri asustamata vahemaid ja veelgi keerulisem täita lahinguülesannet ning seejuures ellu jääda. Kui siinsetes talvetingimustes ütleb üles transport, side või navigatsioon, võib ellujäämine osutuda omaette probleemiks.

Двухзвенные гусеничные транспортеры во время испытаний новых и перспективных образцов вооружения, военной и специальной техники в условиях Арктики
© Sputnik / Ministry of Defence of the Russian Federation
Kaug-Põhja piirkond on kosmos, kus on raske ületada suuri asustamata vahemaid

Mul on tulnud viibida lähetustes Montšegorskist Olenegorski ja Polarjarnõini ja inspekteerida sealsete üksuste teenistust ning ma võin öelda, et teenistus Kaug-põhjas nõuab sõjaväelaselt täielikku ja pikaajalist pühendumust ning riigilt süsteemset ja loomingulist strateegiat. Kõikvõimalikud välksõjad on siin võimatud ja juba ette määratud läbikukkumisele.

USA ja Eesti sõjaväelaste õppused Arktikas tulevad kasuks, juba seetõttu, et Washingtoni strateegid tulevad seeläbi kiiresti mõistusele. See on vältimatu. NATO ei ole valmis võitluseks Venemaa talve tingimustes. Reaalsus on hoopis konkreetsem kui plaanid ja raskem kui ajaloolised kogemused.

1941. aasta juunis käivitasid natsi-Saksamaa ja Soome strateegilise operatsiooni "Hõberebane" (Operation Silberfuchs – toim.) Koola poolsaare hõivamiseks, kuid ülekaalukad väed ei suutnudki nelja aasta jooksul Venemaa Arktikat ei vallutada ega ära lõigata.

Võib-olla kordub ajalugu farsina. Rohkemat pole meie USA ja NATO partneritel loota. Seepärast laskem eestlastest esmaavastajatel ja eriüksuslastel, nii merilõvidel (NAVY SEAL – USA laevastiku eriüksus) kui "põhjapõtradel" mütata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Eestlased valmistuvad: võibolla meid sõda sõkup ja tauds tapap
"Viimase võimaluse" instrument: millisena näeb NATO koostööd Venemaaga
Endine LKA ülem nimetas Putini suureks kingituseks NATO-le
Tagid:
Soome, õppus, talv, Venemaa, NATO

Peamised teemad