03:13 21. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1059
  • RUB70.7748
Ameerika väed

Eestlastele hakkab kohale jõudma: ameeriklased ei kavatsegi meie eest surra

© AFP 2019 / DELIL SOULEIMAN
Analüütika
lühendatud link
77863

USAs arutatakse taas küsimust, miks peaks nende sõjaväelased Balti riikide kaitsmise nimel hukkuma. Baltimaade poliitikud reageerivad ettevaatliku pahameelega.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Kõik sai alguse ajalehes The New York Times ilmunud artiklist, mille kohaselt Trump kaalub võimalust riigi väljumiseks NATOst. Uudis, nagu selles ajalehes tavaks saamas, põhineb ainuüksi kuluaarivestlustel ja viidetel anonüümseile ametnikele, kuid ometi põhjustas see tugeva resonantsi. 

USA president Donald Trump
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Uudistest tulenevalt hakkas kõlama üsna mõistlikke küsimusi. Näiteks päris Fox Newsi tuntud teleankur Tucker Carlson vestlussaates president Obama endise välispoliitilise nõuniku David Tafuriga: "Miks ei ole NATO põhikirja viienda artikli – kohustuse osas teisi kaitsta - kunagi USA rahva arvamust küsitud? "

Eriti väljendas Carlson hämmeldust selle üle, et Ameerika sõdurid peavad hukkuma "Eesti territoriaalse terviklikkuse eest" või põhjustama Lätit kaitstes kolmanda maailmasõja. 

Niisuguse surve üle mõnevõrra üllatunud, pomises Tafuri: "NATO on minevikus Nõukogude Liidu purustamisega oma edu tõestanud." Kuid Carlson jätkas endiselt Tafurilt vastuse pinnimist: "Miks peaksid Ameerika mehed Läti eest surema?"

Obama nõunikult konkreetset vastust saamata jätkas Fox News"i saatejuht teemat oma telesõus, küsides ikka ja jälle, miks kohustusid Ameerika Ühendriigid heitma tuumapomme, kaitsmaks selliseid riike nagu Läti ja Eesti. "Miks me seda tegime?" küsis Carlson endalt, "Kes seda teab? Üksikasjad on mineviku hämarusse vajunud."

Donald Trump: hea USA president ei peagi Euroopale meeldima >>

Carlson märkis, et arutelu Ameerika Ühendriikide kohustuste üle Põhja-Atlandi liidus peaks toimuma avalikult, ilma vastastikuste süüdistusteta. Ja et "Ameerika rahvas peaks endale Eesti ja Läti kaitsmise kohustuse võimalikest tagajärgedest aru andma."

Eesti ekspresident Toomas Hendrik Ilves säutsatas seepeale Twitteris paatosliku nördimusega: "Nii et kõik matused, millel ma osalesin – kus sängitati USAd Afganistanis ja Iraagis toetanud Eesti sõdureid, olid asjata? Palun vastake! Jah või ei?" Kui seepeale paljud endise presidendi lugejad Eesti sõjaväe ohvrite mõttetust ausalt kinnitama hakkasid, vastas president nende blokeerimisega. 

Balti saba liputab NATO koera, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tundub, et Eesti poliitik, kes vastutab otseselt oma riigi kaasamise eest USA ja NATO sõjalistesse avantüüridesse, võiks oma küsimusele ise vastata. Kohtumisel 2014. aastal Afganistanist tagasi tulnud viimaste Eesti sõduritega küsis Ilves avalikult: "Mis puudutab Afganistani. Kas see riik on nüüd turvalisem, edukam ja demokraatlikum? Jah, muidugi." Ta selgitas, et Eesti osalemine Afganistani sõjas on panustamine "oma julgeoleku tagamisse". 

Kui viis aastat tagasi võis Eesti riigipea veel selliseid illusioone hellitada, peaksid need nüüdseks hajunud olema. Afganistani sõda jätkub, terrorirünnakud on muutunud igapäevasteks, riigi lõhestumine süveneb. Ainuüksi 2018. aastal sai lahingutegevuse ja õhurünnakute tõttu kannatada rohkem kui kümme tuhat tsiviilelanikku, kolmandik hukkunuist olid lapsed. Ja 2019. aasta algas Kabulis kohutavate plahvatustega. Vabaduse ja demokraatia olukorda illustreerib asjaolu, et isegi käesoleva aasta aprilliks kavandatud presidendivalimised tuli juulini edasi lükata. On ilmekas, et muu maailm saab sellest teada USA Kabuli saatkonna säutsude vahendusel.

Kaitsevägi lähetab sõjaväepolitseinikud NATO operatsioonidele Iraaki ja Afganistani >>

Isegi USA-l ei ole enam erilisi illusioone Afganistani sõjalise operatsiooni tõhususe osas, nagu on selgelt näidanud satiiriline film "Sõjamasin" Brad Pittiga peaosas. Ainult Ilves usub ikka veel, et üheksa Eesti sõdurit, kes oma elu kolmandate riikide huvide eest Afganistanis ohverdasid, olid selle sõjalise avantüüri "õigustatud ohvrid" ning Ameerika saadab nüüdsest siia oma parimad pojad, kui Tallinn otsustab, et miski teda ohustab.

See ei ole esimene (ja kindlasti mitte viimane) juhtum, kui Ameerika avaliku elu tegelased tõstatavad Balti riikidele sõjalise abi osutamise põhjendatuse teema. 2015. aastal avaldas Forbes artikli, milles väljendati seisukohta, et nende "abitute riikide" kaasamine NATO-sse oli suur viga ja et ka ülejäänud Euroopa ei soovi neid kaitsta. 

Venemaa välisministeerium süüdistas NATO-t globaalses pettuses
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Nüüd tehakse Balti riikidele ookeani tagant taas kord konkreetselt ja ühemõtteliselt selgeks: Ameerika ei taha Ida-Euroopa väikeste riikide nimel oma sõjaväge ohverdada. Baltimaad aga, soovimata antavaid signaale märgata, unistavad endiselt NATO viiendast artiklist.

Näiteks arutatakse Eestis tõsiselt Ameerika Ühendriikidelt miljardi dollarise sõjalise abi nõudmise mõtet –toetamaks Eesti armeed. Miks peaks Ameerika seda tegema? Sest Eesti on "NATO oluline idapoolne eelpost".

Siiski ei tasuks mõelda, et Eesti eliidile pole miski pärale jõudnud. Poliitiliselt on lihtsalt vaja näidata mõõdukat andunud ja alandlikku mässu. Selleks, et asjade tegelik seis veel valijateni ei jõuaks.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Samal teemal

Kuningate viimane vabandus: Trump võtab piirimüüri raha Pentagonilt
Trump: NATO liikmed peavad rohkem maksma
Tagid:
Läti, Eesti, Venemaa, Baltimaad, artikkel, NATO

Peamised teemad