17:10 25. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1394
  • RUB71.7127

Milleks Tokyole Kuriilide lugu

© Sputnik / Андрей Шапран
Analüütika
lühendatud link
10610

Teisipäeval, 22. jaanuaril kohtub Venemaa president Vladimir Putin Jaapani peaminister Shinzo Abega kahe riigi rahulepingu küsimuses.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Selle ümber liigub tohutu hulk kuuldusi, siseringilekkeid Jaapani poolelt, samuti palju väga kummalist, provokatiivset ametlikku retoorikat, jällegi Tokyost.
Selline Jaapani tegevus põhjustas Venemaal isegi mõningast segadust ja ärevust, kuna kujundas järjekindlalt muljet, et Kuriili saarte üleandmise küsimus on sisuliselt otsustatud.

Selle tulemusena tulid Moskvast teravad kommentaarid, millest viimane oli Venemaa presidendi abi Juri Ušakovi avaldus, et Abe hiljutised avaldused "raskendavad läbirääkimisprotsessi". Seega ei oota Jaapani peaministrit ees kõige meeldivam jutuajamine.

Venemaa president Vladimir Putin ja Jaapani peaminister Shinzō Abe
© Sputnik / Алексей Дружинин

See omakorda tõstatab paratamatult küsimuse, milleks Tokyol seda kõike vaja on. Kas Jaapani võimud tõesti ei mõista, milline saab Kuriili saarte üleandmise korral Jaapanile olema Venemaa reaktsioon? Milleks need Jaapani ajakirjanduse viimastel nädalatel üle ujutanud arvukad siselekked head olid?

Viimane selles seerias oli agentuuri Kyodo sõnum viitega valitsusallikatele, et Abe kaalub võimalust sõlmida Venemaaga rahuleping, kui tal õnnestub saada garantiid Shikotani ja Habomai saarte üleandmise Jaapanine. Samal ajal peetakse Iturupi ja Kunaširi saarte üleandmist Jaapanile "ebareaalseks".

Samuti väärib märkimist teise Jaapani väljaande Mainichi Shimbuni sõnum, et Jaapani peaministril on kavas juba uus visiiti Venemaale ja kohtumine Putiniga kevadel. Seda uudist on raske hinnata teisiti kui Abe soovina "pehmendada lööki" juhuks, kui praegune kohtumine ei too läbimurret ja ta loodab sellega edasi lükata Jaapani avalikkusele lubatud edu Kuriilide küsimuses kaugemasse tulevikku.

Võib-olla tasuks just siit otsida Jaapani võimude viimaste kuude salapärase, isegi avantüristliku tegevuse põhjusi, mis peituvad sisepoliitilise tegevuskava väljatöötamisel. Sageli kasutatakse selliseid võtteid – välispoliitikale suunatud retoorika järsku ägenemist - riigi siseprobleemide teravnemisel, et avalikkuse tähelepanu ümber lülitada.

Kuid Shinzo Abel ei ole selleks justkui mingit vajadust. Liberaaldemokraatliku partei juhi ja peaministri ametikoht on üsna stabiilne ning ükski praegu riigi ees seisvatest probleemidest ei ole niivõrd terav, et üldsuse tähelepanu tuleks välispoliitikale ümber suunata. Võibolla seisab Jaapani ametivõimude ja Jaapani riigi ees tervikuna mingi hoopis sügavam, keerulisem ja aktuaalsem probleem.

Praegu käimasoleva maailma poliitilise süsteemi ümberkorraldamise üks peamisi suundumusi on paljude riikide arvukad katsed tugevdada oma sõltumatust ja suveräänsust, mis oli märgatavalt pärsitud Ameerika Ühendriikide globaalse hegemoonia perioodil.

Mõningaid jõupingutusi selles suunas teeb ka Jaapan. Piisab, kui meenutada käimasolevat armee taastamist, mis riigilt Teisest maailmasõja tulemustest tulenevalt ära võeti. Ja ka tolle aja Jaapani kõrgemate sõjaväelaste uuesti au sisse tõstmine kangekalastena, keda Hiinas ja mõlemas Koreas sõjakurjategijateks peetakse, põhjustab kahepoolsetes suhetes ikka ja jälle skandaale, on samuti ilmekas.

Sellegipoolest on ilmne, et need ei ole midagi muud kui kosmeetilised muutused, mis ei muuda üldist olukorda, kus Jaapan on reaalse tegutsemisvabaduseta Ameerika Ühendriikide vasall. Veelgi enam, Tokyo hiljutised avaldused ootustest Washingtoni toetusele "Kuriilide küsimuses" näitasid, et Jaapan ei tahagi Ameerika kontrolli alt vabaneda: liiga suur on hirm mitte-illusoorset jõudu kogunud Hiina ees.

Kuriili saarestiku saar Kunašir
© Sputnik / Андрей Шапран

See olukord on seda piinlikum arvestades, et need kaks Jaapani naaberriiki suutsid mitte ainult välja pääseda lootusetust stagnatsioonist ja tegelikult koloniaalsest sõltuvusest Läänest, vaid saavutasid uuesti ka maailma suurriikide staatuse, heites väljakutse teiste hulgas ka Ameerika Ühendriikidele.

See ei saa Jaapani ühiskonnas mitte esile kutsuda võrdlusi ja järeldusi, mis ei ole tema kasuks ega mitte haavata rahvuslikku uhkust ja riigi mainet, mis Jaapani alandavat status quo´d toetab. Seega võib-olla on Tokyo viimaste nädalate tegevuse eesmärk Venemaaga rahulepingu sõlmimise ja Kuriili saarte saatuse küsimuses "suurendada visuaalselt suveräänsust", mida Jaapanil pole olnud enam kui seitse aastakümmet.

Jaapani juhtkonna probleem on selles, et püüded suveräänsusele ja kõrgele geopoliitilisele staatusele nõuavad mõnevõrra kaalukamat ja palju reaalsemat tugevdamist kui kõlavad ametlikud avaldused ja kuulujutud meedias.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Venemaa, Jaapan, Shinzo Abe, Vladimir Putin, Kuriilid

Peamised teemad