17:44 17. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
ENPA istungisaal

Euroopa maksis Ukrainale Venemaalt saamata raha eest kätte

© Sputnik / Vladimir Fedorenko
Analüütika
lühendatud link
Irina Alksnis
8510

Moskva positsioon on ühene - ta ei kavatse osaleda Parlamentaarse Assamblee töös niikaua, kui Venemaa delegatsiooni volitused pole täielikult taastatud. Ja mis on Euroopa Nõukogule veelgi valusam, Venemaa ei kavatse endiselt oma osalustasu maksta.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Ukraina poliitikutel on jälle põhjust solvumiseks ja muide, hästi põhjendatult. Ukraina esindajad kõrvaldati Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) komisjonist, mis tegeleb Venemaale suunatud sanktsioonide tühistamisega.

Sellise otsuse formaalne põhjus oli komiteede moodustamise kodukorrareeglite muutmine, mille järgi ei saa ühe riigi esindajate arv komisjonis ületada kaht inimest. Nüüd ei jäänud ukrainlasi Venemaa-vastaste sanktsioonide komiteesse üldse, nii et Ukrainal tuleb uued kandidaadid esitada.

© Sputnik / Владимир Федоренко

Kiiev väljendas juhtunu osas oodatult oma pahameelt, öeldes, et see näeb välja "väikese kättemaksuna ukrainlaste põhimõttelise positsiooni eest kodukorra muutmise suhtes Venemaale vastuvõetavamaks". Tõepoolest, raske on tõlgendada seda ENPA sammu teisiti kui Venemaa ja ENPA (ja kogu Euroopa Nõukogu) vahelise vastasseisu järjekordse etapi kontekstis. Moskva positsioon on ühene - ta ei kavatse osaleda Parlamentaarse Assamblee töös niikaua, kui Venemaa delegatsiooni volitused pole täielikult taastatud. Ja mis on Euroopa Nõukogule veelgi valusam, Venemaa ei kavatse endiselt oma osalustasu maksta.

Vahepeal on täitunud neljas aasta, mil Venemaa delegatsioon ENPA tegevuses ei osale ja teine aasta, mil Venemaa peatas oma osamakse tasumise Euroopa Nõukogule. Kui võimatus öelda ENPA töö käigus edaspidi Venemaa esindajatele häbematusi otse näkku põhjustab organis domineerivatele rusofoobidele peamiselt esteetilisi ja moraalseid kannatusi, siis ühe peamise sponsori finantsinvesteeringute puudumine tekitab organisatsiooni juhtimisel palju tõsisemat peavalu.

Euroopa Nõukogu olukorda halvendab veelgi asjaolu, et aeg hakkab otsa saama ja tema käsutuses olevate argumentide kaal väheneb iga päevaga.
Alles eelmisel sügisel tuletas Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland meelde, et põhikirja järgi võib riigi organisatsioonist välja heita, kui sissemakseid ei tehta kahel järjestikusel aastal. Venemaale saabub X-tund kätte juuni lõpus.

Häda on selles, et viimastel aastatel on Moskvale ilmnenud Euroopa Nõukogu ja selle struktuuride väga vähene väärtus. Pigem vastupidi, Venemaa väljaheitmine Euroopa Nõukogust tooks Euroopale kaasa rohkem negatiivseid tagajärgi, kuna see tähendaks muuhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu võimatust arutada edaspidi Venemaa vastu esitatud nõudeid.

Euroopa Inimõiguste Kohus on viimastel aastatel jäänud vaata et ainukeseks rahvusvaheliseks institutsiooniks, millel on Venemaa ametivõimudele veel reaalne mõju. Kuigi nüüd on tema otsuste täitmisele pööramine Venemaal põhiseaduslikult piiratud, kasutavad Venemaa võimud seda õigust neid eirata väga harva, makstes kodanikele Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste alusel hüvitist isegi siis, kui see põhjustab Venemaa ühiskonnas ilmselget rahulolematust.

On selge, et Venemaa väljaheitmine Euroopa Nõukogust tähendaks Euroopale istumise all oleva oksa saagimist.

Selle tulemusena vaarub EN küljelt pidevalt küljele - tavapärased jõhkrad Venemaa-vastased rünnakud vahelduvad varjatud ja ilmsete katsetega olukorra lahendamiseks ja Venemaa delegatsiooni taaskaasamiseks ENPA töösse.

Praegugi langes Ukraina esindajate väljasurumine sanktsioonide tühistamise komisjonist (nagu ka muud manipulatsioonid kodukorraga) ajaliselt kokku Aasovi mere ja Kertši väina teemade käsitlemisega esmaspäeval alanud ENPA talvisel istungjärgul. Oodata on kiiret arutelu ja resolutsiooni "Venemaa avalik agressioon Ukraina vastu: rahuprotsessi katkemine ja oht Euroopa julgeolekule" vastuvõtmist. Tõsi, Venemaa esindajate puudumise tõttu jäävad kõik karmid süüdistused ja paljastused Moskva suhtes taas paljaks õhuvõngutamiseks, mida on sunnitud jälgivama ja kuulama ainult Venemaa-vastaselt meelestatud saadikud.

Seega toimub Euroopa Nõukogus sisuliselt köievedu. Ühest küljest on organisatsiooni juhtkond ja administratiivaparaat sunnitud silmitsi seisma kurva tegelikkusega, milleks on kõige tõsisem eelarvepuudujääk ja ENPA tegeliku tähtsuse vähenemine, kuna istungitel ei ole võtmeriigi delegatsiooni. Teisest küljest domineerivad avalikes seisukohtades ja enamikes poliitilistes organites kodanikud ja jõud, mis asuvad kompromissitult tugevatel Venemaa-vastastel positsioonidel, kus vastusammud Moskvale oleksid lubamatu järeleandmine.

Loomulikult ei kannata sellest mitte Venemaa ega Kreml, vaid tegelikult kõik Euroopa võimalikud paigad dialoogi pidamiseks.

20. sajandi lõpus Lääne-demokraatia triumfiks peetavate ENPA ja teiste arvukate inimõiguste alaste konsultatsiooni- ja arutelustruktuuride praegust ümberkujundamist võib pidada saatuse irooniaks. Tuleb välja, et tõeliseks dialoogiks ei ole nad lihtsalt võimelised ja "ajaloo lõpu" ajastu kokkukukkumine käivitas nende lakkamatu ammendumise ja enesehävitamise tsükli, mida on omal moel isegi huvitav jälgida. Kuid eemalt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
venemaalased, Venemaa, ENPA, Ukraina, Moskva

Peamised teemad