12:15 26. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juhatuse esimees Rafik Grigorjan

Grigorjan: riigipead ma austan, aga tõde on hinnalisem

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
12221

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi avaldus eesti keele diskrimineerimisest nõukogude ajal on suuresti provokatsioonilise iseloomuga ega aita kaasa mitmerahvuselise ühiskonna lõimumisele, leiab Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juhatuse esimees Rafik Grigorjan.

Rafik Grigorjan, Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juhatuse esimees

Lugupeetud Eesti presidendile ei teeks paha oma sõnu kontrollida, hoolikamalt väljendeid valida ja oma riigi ajalooga sügavamalt tutvuda.

Nõukogude aeg oli vaatamata ühe osa inimeste negatiivsest suhtumisest sellesse samuti osa ajaloost ja poleks paha seda tunda, et möödaniku üle pädevalt, ilma hüsteeria ja moonutusteta arutleda. Ajalugu tuleb tunda, aga mitte üksnes süüdistada ja hukka mõista.

Presidendi intervjuu - Eestis elava vene rahva mõnitamine >>

Igasugused õuduslood eesti keele saatusest nõukogude ajal on mõeldud nähtavasti turistidele, kuna iga eestlane teab, et Nõukogude Eestis oli võimalik alates algharidusest kuni kõrghariduseni eesti keeles haridust omandada..

Kõikides vabariigi kõrgkoolides prevaleeris eestikeelne õpe märkimisväärselt venekeelse üle. Kuni 1978. aastani sai väitekirju kaitsta eesti keeles. Suurem osa kirjandust a ajakirjandust ilmus eesti keeles.

Tõsi, vene keel oli rahvastevahelise suhtluse keeleks. Seda nõudis liitriigi loogika, kuna ühtses riigis polnud teisiti võimalik vabariikide ja kodanike vahel suhelda.

Aga ühtainsat riigikeelt NSV Liidus ei olnud!

Vastava seaduse üritas küll Mihhail Gorbatšov nõukogude võimu loojangul kehtestada, kuid ei jõudnud. Ei olnud ka Keeleinspektsiooni – karistusorganit, mis on suunatud riigikeele sunniviisilisele omandamisele.

Ma ei kirjuta seda kõike rahvuskeele ja NLKP keelepoliitika kaitsmise vaatevinklist. Kremli juhtkond ei mõistnud õieti rahvusküsimuse olemust ja eiras seda, pidas seda küsimust "täielikult, lõplikult ja pöördumatult" lahendatuks.

Kuidas Venemaa Eestit natsismi ülistamise eest karistada võib >>

Sokratest parafraseerides tahaksin öelda: riigipead ma austan, aga tõde on hinnalisem! Proua Kersti Kaljulaidi väited, et need, kes 1970. aastail Eestisse saabusid, "ei pidanud meie keelt mitte millekski ja ütlesid seda meile otse näkku" ei vasta tegelikkusele. Võib-olla oligi mingisuguseid üksikisikuid, kes sedasi ütlesid, kuid ei tohi üldistada ega kõike ühe nimetaja alla viia.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressi-konverents
© Sputnik / Владимир Астапкович

Ajaloofaktid annavad tunnistust muust. Nii oli juba 1950. aastate lõpul, "Hruštšovi sula" lainel elanikkonna mitte-eestlastest osa poolt avaldatud soovi vabariigi koolides eesti keelt õppida.

Tervet rida mitte-eesti elanikkonna poolt esitatud ettepanekuid eesti keele kohustusliku õpetamise vajalikkusest vene koolides ignoreeriti Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite nõukogu poolt, mis enam kui 80% ulatuses koosnesid eestlastest, leides, et eestlaste jaoks on tähtsam vene keele õppimine, kuna see annab rohkem arenguvõimalusi.

Täpsustuseks: Eesti NSV Ülemnõukogu 125 liikmest olid 1959. aastal 86,4% eestlased, kohalikes nõukogudes aga oli neid veelgi rohkem — 88,3%. Pisut vähem kui nõukogude võimuorganeis, kuid siiski enamuse — 61,9% — moodustasid eestlased Eestimaa KP Keskkomitees ja 70,9% EKP klinna- ja rajoonikomiteedes. See proportsioon säilis põhijoontes ka edaspidi.

Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta >>

Kõik see lükkab ümber Eesti poliitikute spekulatsioonid sellest, et mitte-eestlased ei ole tahtnud põlisrahvuse keelt õppida. Seda ei soovinud riigi juhtkond, need, kes püüdsid Moskva ees kannuseid teenida ja olid kõigeks valmis, et vaid oma ametisse jääda.

Püüda süüdistada kõiki neid inimesi, kes teistest vabariikidest Eestisse saabusid, tähendab oma süü teiste kaela veeretamist.

Niisugusel võttel on provokatsiooniline iseloom ja see ei soodusta mitmerahvuselise ühiskonna lõimumist. Võib aru saada neist poliitikuist, kes valimistel kandideerivad ja on võidujooksus valijate häälte pärast valmis mis tahes rumalusi rääkima, ent milleks on seda presidendil tarvis?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Kaljulaid: fašistid toodi Eestisse Venemaalt antud käsu korras
Venemaa saatkond Eestis pöördus rakettide provokatsiooni tellijate poole
Tagid:
analüütika, Kersti Kaljulaid, eesti keel, poliitika

Peamised teemad