16:57 15. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Ukraina president Petro Porošenko kirikus

Ukraina õigeusk: seaduslik võitlus legaliseeritud ülevõtmisega

© Фото : Микола Лазаренко
Analüütika
lühendatud link
Rostislav Ištšenko
Kiriku tüli (18)
14510

Restorani avamine ei tähenda veel, et külastajad seal käima hakkavad. Kiriku asutamine ei tähenda veel, et selles ka kogudused olema saavad, arutleb Süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko "tomosega" õnnistatud Ukraina õigeusu kiriku üle.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president Sputnikule

Porošenko pseudo-õigeusklike liitlaste probleem "tomosega" õnnistatud Ukraina õigeusu kirikuga seisneb selles, et kümneid petturitest "hierarhe" värvata ei ole raske, hoopis raskem on Fanariga (Istanbuli linnaosa, kus asub Õigeusu kiriku peakorter) nende tunnustamises kokkuleppele jõuda.

Putin andis Porošenko režiimi religioossele eksperimendile hinnangu >>

Kuid nagu viimaste aastate praktika näitab, kui Bartholomeus selles oma kasu näeb, pole talle midagi võimatu. Ta võib ka "viienda evangeeliumi" kirjutada. Ilma kogudusteta on aga kõik nagu sõjategevuse matkijatel – ollakse küll kõigi aegade ja rahvaste kindralite mundrites, kuid ilma sõjaväeta. Arvestades, et Porošenko-Bartholomeuse lahjendatud autokefaalne kirik on neile vaid äri (mitte usk), pole tomos nii oluline kui "mee". 

Ilma kogudusteta pole tulu

Ilma kogudusteta pole tulu ja nad ei võitle mitte niivõrd iseseisva kiriku, kui oma tulude eest. Nad rikuvad kerge südamega kaanoneid niipea, kui kasumit näevad. Seepärast hirmutati Moskva patriarhaadi Ukraina õigeusu kiriku piiskopkonda, et neilt võetakse nende vara ja tulu ja nad ei saa aru, kuidas see juhtus, et kanoonilise kiriku hierarhia, vaimulikud ja kogudused jäid oma usule truuks.

"Tomosesaajate" vaatevinklist peaks kogudustel olema ükskõik, kes nende kirikus jumalateenistust peab, peaasi, et "munder" seljas oleks ilus, vaimulikel on ükskõik, kes nende eestseisja on (kasvõi Porošenko isiklikult), peaasi, et jumalatemplist välja ei aetaks ja piiskopitel peaks olema ükskõik, millisesse kirikusse nad kuuluvad, peaasi kui piiskopkond rikkam oleks.

Sattudes silmitsi usutruuduse, mitte tulusate ametikohtadega, langesid autokefalistid stuuporisse. Nad olid ju kogu maailmale lubanud, et ei sunni kedagi uude kirikusse ega hakka pühakodasid ära võtma. Nad lootsid, et kõik läheb rahumeelselt ja "vabatahtlikult". Kõik kuuletuvad võimude tahtele, nii nagu nad isegi.

Ja siis äkki selgus, et tomos neil on, kiriku nad tegid aga kogudusi pole. Inimesed jäid õigeusule ustavaks, skismat (kirikulõhet) ei tekkinud.

Tekkis küsimus: "Mille eest võideldi? Kust tulu saada?" Ukraina isehakanud võimu, isepühitsetud "hierarhide" ja "eestseisjate" (neidki on vähemalt kaks) vaimus otsustati, et kui juba lubati, et pühakodasid sunniviisiliselt ära ei võeta (kuigi rohkem kui viiskümmend neist on viimase paari kuu jooksul on juba ära võetud), tuleb nad "vastavalt seadusele" ikkagi ära võtta.

Ameerika metropoliit andis hinnangu Ukraina "ühendava kirikukogu" tagajärgedele >>

Selleks võeti kiiresti vastu seadus nr. 4128, milles sätestati Moskva patriarhaadi Ukraina õigeusu kiriku koguduste üleviimine vastmoodustatud Ukraina õigeusu kiriku alluvusse. Seadusega määrati norm, mille kohaselt 2/3 õigeusu kogukonna häältest piisab otsuse tegemiseks ülemineku kohta (koos pühakojaga) teise kiriku alla.

Kõik on demokraatlik!

Arvestatud oli tavapärase praktikaga kaasata radikaalsed rahvuslikud gangsterid (reeglina uniaate, ateiste või isegi sataniste), kes kuulutaksid, et nad on kohalik õigeusu "kogukond" ja esindavad sedasama 2/3.

"Hääletades" ära ühes koguduses saaksid bandiidid kohe minna "hääletama" järgmisesse. Selliselt, kiirustamata, kuid seda ka määramata ajaks edasi lükkamata oli Moskva patriarhaadi kirikud ja kogudused võimalik "väga demokraatlikult" üle võtta Ukraina õigeusu kirikule. Autorid lootsid, et kogudused hakkavad inertsist oma senistes kirikutes käima ja lepivad siis pikkamööda olukorraga.

Kas te Euroopa Inimõiguste Kohtusse ei tahaks pöörduda?

Selgus, et Moskva patriarhaadi kirik oli oma julgeoleku eest hoolitsenud. Täielikult seadustega kooskõlas koostasid kogudused oma nimekirjad ja kinnitasid need notariaalselt (tänaseks on seda teinud umbes 80% Moskva patriarhaadi kogudustest, ülejäänutes on see veel käimas).

Nüüd ei saa külalisesinejad end lihtsalt kohaliku kogukonna liikmeteks kuulutada. Seda enam, et seaduse järgi peab koguduse koosoleku otsuse ülemineku kohta allkirjastama iga koguduse liige, mis peab olema kinnitatud notariaalselt. Tomoslastele täiesti ootamatult andsid nad ise Moskva patriarhaadile seadusliku vahendi koguduste ülevõtmise vastu võitlemiseks.

Vene õigeusu kirik: tomos Ukraina kirikule kui "katse varastada jõulud" >>

Kas see tähendab, et kirikute ja koguduste ülevõtmised lõpevad? Muidugi mitte. Ukraina oligarhidel, kes poliitilisi protsesse juhivad, on suured kogemused omandi ülevõtmisel valede aktsionäride nimekirjade ja muude trikkidega. Nad leiavad ka õiged notarid, kes koguduste külalisliikmete allkirjad kinnitavad ja vajalikud kohtunikud, kes nende notarite tegevuse õiguspäraseks tunnistavad. Kuid need on ikkagi ebaseaduslikud ülevõtmised.

Ukraina õigeusukiriku peaks valiti piiskop Epifanius
© Sputnik / Стрингер

Moskva Patriarhaadil on võimalik vaidlustada iga üksikjuhtum (samuti ka kõik koos) mitte ainult Ukraina kohtusüsteemi raames, mis kergesti tunnistab mõrvarid ohvriteks (ja kirikute ülevõtmise õiguspäraseks), vaid pöörduda ka Maidani eurooplaste poolt nii armastatud Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

Võttes arvesse Lääne väsimust Ukraina "eurointegraatorite" trikkidest, hakkab isegi selline erapoolik organ, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus tõenäoliselt tegema otsuseid Ukraina ametivõimude omavoli kohta. Ja siis peab Kiiev valima, kas unustada oma "euroopalikkus" ja lahkuda kõigist Euroopa struktuuridest või hakata täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, tagastada ebaseaduslikult ära võetud kirikud ja maksta suuri hüvitisi.

Arvestades Kiievi võimude ja tema "kiriku" siirast armastust rahatähtede vastu, nad pigem imestavad, kui nõustuvad varalise kahjuga. Tuleb valida, kas viia kogudused Ukraina õigeusu kiriku alla või loobuda "eurointegratsiooni" deviisist. Arvan, et nad valivad, nagu alati, raha ja seetõttu kaotavad kõik. Aga mitte kohe ja mitte veretult.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Kiriku tüli (18)

Samal teemal

Vene õigeusu kirik andis hinnangu Konstantinoopoli otsusele Ukraina kiriku kohta
Armeenia kirik tiriti Venemaa ja Ukraina konflikti
Tagid:
usk, poliitika, kirik, Ukraina

Peamised teemad