00:58 26. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1890
  • RUB90.0123
Analüütika
lühendatud link
16621

Ainult äärmine naiivsus lubaks kellelgi tõeliselt uskuda, et vaene Bronxi tüdruk saaks mõne kuuga iseseisvalt poliitiliseks staariks riigis, kus minimaalnegi valimiskampaania maksab miljoneid dollareid ja poliitiline juurdepääs meediale on kaitstud rangemalt kui kõige salajasem sõjaväepunker.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Kui kõigest mõne aasta eest oleks keegi öelnud, et peamine poliitiline sündmus, millest (õuduse või rõõmuga) kirjutavad praegu peaaegu kõik Ameerika meediaväljaanded, on populaarse sotsialistist poliitiku ilmumine Kongressi, oleks seda vähesed uskunud. Ometi on nüüd Ameerika sotsiaalvõrgustike tõeliseks staariks ja meediakajastuste ühemõtteliseks dirigendiks saanud Kongressi Esindajatekoja liige Alexandria Ocasio-Cortes, kes nimetab end "demokraatlikuks sotsialistiks" ja käib välja selliseid sotsiaalse õigluse saavutamiseks plaane, et kogenud Ameerika meediategelased ei suuda šokist toibuda.

Kuid meedia tähelepanu on tühiasi võrreldes sotsioloogide hoopis olulisema avastusega: Ameerika poliitika noore tõusva tähe avalikult populistlikud ettepanekud meeldivad valijatele. Kusjuures mitte ainult demokraatidele, vaid ka paljudele vabariiklastele ja sõltumatutele ning see tähendab, et vasakpoolsel populistlikul tegevuskaval on kõik eeldused saada USA poliitilises elus domineerivaks.

Kui täpne olla, siis domineerimine on juba alanud: Ameerika tippmeedias, alates Bloombergist ja lõpetades CNNiga, arutatakse tema ettepanekuid: kehtestada "rikastele" 70%ne tulumaks, riigi poolt tagatud tööhõive, tasuta meditsiin kõigile, USA üleviimine täielikult rohelisele energiale (st ei mingeid nafta-, gaasi- ega tuumaküttel elektrijaamu) ning kõige tähtsam - rahastada kõik eespool loetletud elukvaliteedi tõstmise programmid vajalikul hulgal dollarite trükkimisega.

Nüüd tuleb teistel demokraatidest poliitikutel selleks, et Ocasio-Cortese lubaduste taustal vähegi tõsiseltvõetavad välja paista, pakkuda midagi veel peibutavamat ja sellest tulenevalt lubada veel rohkem raha trükkida.

Ameerika Ühendriikide tõenäosus jõuda viimasesse peatusesse majandusliku hüperinflatsiooni põrgu liinil, kus on juba viibinud Saksamaa Weimari vabariik, Zimbabwe, 90ndate aastate Venemaa ja Venezuela, on järsult suurenenud. USAs on piisavalt vasakpoolseid majandusteadlasi, kes usuvad, et Ameerika erandlikkuse tõttu majandusteadused Ameerikale ei kohaldu.

Ajakiri The Week on juba teatanud, et "Alexandria Ocasio-Cortes on progressiivne Trump", vihjates, et ta on ainus vasakpoolne poliitik (st Ameerika politoloogide keeles, "progressiivne poliitik"), kes suudab enda poole meelitada populistist liidrit vajavat valijaskonda ning lubaks keerulistele küsimustele lihtsaid ja arusaadavaid lahendusi.

Samas on meedia tähelepanu tühiasi võrreldes Ocasio-Cortese edusammudega nende valijate poolehoiu võitmisel, kes toetavad mõistetavaid ja aktiivseid, lihtsaid ja arusaadavaid lahendusi pakkuvaid poliitikuid. Avaliku arvamuse uuringufirma Rasmussen värske uuringu tulemused šokeerisid eksperte: hüpoteetilise valiku korral Trumpi ja Ocasio-Cortese vahel oleks nende vahe ainult kolm protsenti Trumpi kasuks (vastavalt 43% ja 40%; 17% ei osanud seisukohta võtta) – mis on väiksem kui statistiline viga. See on seda hämmastav, et valijad avastasid uue tähe Ameerika Ühendriikide poliitikas alles mõne kuu eest.

Tähelepanuväärne on, et tema ametialane pädevus, õigemini selle täielik puudumine, sest enne poliitikasse siirdumist töötas Ocasio-Cortes Bronxis baaridaamina, jätab avalikkuse täiesti ükskõikseks. Mõnes mõttes muudab poliitilise pädevuse puudumine ja avalikult vulgaarne käitumine ta Trumpi sarnaseks ja ilmselt kutsub valijates esile poolehoiu.

The Weeki kolumnist Matthew Walther märgib vaimustunult nende sarnasusi: "Nagu Trumpki, on Ocasio-Cortese ligitõmbavus tema retoorika ja isiksuse küsimus, mitte poliitiline pädevus ega vajaliku kogemuse olemasolu. Nagu president, ei sõbrusta ka tema faktidega. <...> Ta ei suutnud kahel korral nimetada Ameerika Ühendriikide kolme võimuharu. Kui tema eksimusele tähelepanu juhiti, kordas ta seda eksimust ja solvas möödaminnes tema veale tähelepanu juhtinud vestluskaaslase perekonda. <...> Oma online-toetajatele pakub ta midagi hoopis tähtsamat: võimalust jälgida, kuidas noor, superlahe kangelane alistab vanadest lubjakatest koosneva kurjuse koalitsiooni."

Ameerika Ühendriikides toimusid vahevalimised
© Fotolia / Pozdeevvs

Kahjuks on Alexandria Ocasio-Cortes paljude rahatrüki abil sotsiaalse õigluse saavutamise toetajate jaoks veel liiga noor, et järgmistel presidendivalimistel osaleda, kuid seda polegi vaja. Ainult äärmine naiivsus lubaks kellelgi tõeliselt uskuda, et vaene Bronxi tüdruk saaks mõne kuuga iseseisvalt poliitiliseks staariks riigis, kus minimaalnegi valimiskampaania maksab miljoneid dollareid ja poliitiline juurdepääs meediale on kaitstud rangemalt kui kõige salajasem sõjaväepunker.

Sellel populistlikul imel on kindlasti omad tellijad, stsenaristid ja režissöörid, kellel on vaja just sellist rahvuskangelast, kes pööraks avaliku arvamuse õiges suunas, toetaks õiget kandidaati ja tagaks, et valijad hääletaksid oma säästude, neile lubatud pensionide ja riigi poolt garanteeritud toetuste ärapõletamise poolt tulevases hüperinflatsioonis (koos USA valitsuse miljardiliste võlgadega, millega toetatakse Demokraatlikku parteid).

Selline väljapääs võlalõksust ei ole riigi tugevuse märk, see võtab dollarilt maailmaraha staatuse ja sellist kava promotakse selgelt mitte hea elu tõttu. Sellist lahendust propageeriv Ameerika eliidi segment meenutab pigem salamandrit, kes jätab hädaolukorras maha oma saba, ainult et mittevajalikuks sabaks on avaliku ja erasektori võlg ning "sotsiaalsed garantiid".

Ja seda, et sellest võidavad (või vähemalt kaotavad vähem) just rikkad, isegi ei varjata. Näiteks märgib Business Insider õigesti, et "Wall Streetile meeldib Ocasio-Cortesi majandusteooria", kuid see hoiatus ei muuda midagi.

Kui Trump ei tee järgmistel presidendivalimistel valijaskonnaga uut imet, siis näeme me väga õpetlikku vaatepilti: kunagise maailmahegemooni valijad hääletavad enda paljaksröövimise poolt.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Tagid:
valimised, Donald Trump, USA

Peamised teemad