05:14 20. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
USA riigisekretär Mike Pompeo

Ungari pani Pompeo paika

© REUTERS / YVES HERMAN
Analüütika
lühendatud link
12910

Ungari, nagu ka tegelikult kogu ülejäänud Euroopa, on meelestatud koostööle Venemaaga. Mis aga samas ei tähenda suhete katkestamist USA-ga. Kuid Washington nõuab temalt võimatut – seisukoha võtmist. Ning seda tema kasuks.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

"Suured silmakirjatsejad." Säärase määratluse andis lääneriikide poliitilisele võimuladvikule Ungari välisminister Péter Szijjártó, kõneldes nende suhtumisest Venemaasse. Need sõnad ei kõlanud sugugi kes-teab-kus, vaid kohtumisel USA riigisekretäri Mike Pompeoga – keskse lääneriigi esindajaga.

Ungari välisminister nimetas lääneriikide Venemaa kriitikuid silmakirjalikeks >>

Aga ta lihtsalt ei saanud jätta Moskvat Budapestis kritiseerimata, olles temaga päris heades suhetes. Pompeo süüdistas Venemaad tava- või pigem harjumuspäraselt vabaduspüüdluste puudumises, nentis kahetsusega tema märgatavat tugevnemist rahvusvahelisel areenil ja süüdistas katsetes NATO liitlaste vahele kiilu lüüa. Mida mõistagi ei saa kuidagi lubada. Ühesõnaga, tavapärane valik justkui komplekseine MacDonald'sis. Härra Szijjártó andiski vastuse, seejuures üpris järsul kujul.

Tõsi küll, oma etteheiteid silmakirjatsejatele saatis Ungari esidiplomaat teatavate kommentaaridega ja juhtis tähelepanu tõsiasjale, et Nord Stream 2 projekti põhilisteks kasusaajateks on ennekõike Lääne-Euroopa riigid. Pole saladus, et hiljuti kooskõlastatud ja Washingtonile sugugi mitte meelepärase seisukohaga selle projekti osas esinesid Berliin ja Pariis, mis nüüd tegelikult tagab gaasijuhtme elituse teokssaamise.

Niisiis leiab Péter Szijjártó seoses sellega, et Lääne-Euroopa riikide kaubanduse maht Venemaaga jääb väga suureks, samas kui kõik sõklad jäävad väidetavalt eriti tihedate sidemete tõttu Moskvaga Budapestile. Selles seisnebki sisuliselt silmakirjalikkus. Ja see on pannud Ungari välisministeeriumi muret tundma.

Euroopa riigijuhtide vandenõu Ameerika Ühendriikide vastu "ajab Trumpi raevu" >>

Muuseas, enam-vähem sellestsamast kõneles hiljuti ka peaminister Viktor Orbán, süüdistades Brüsselit palju tihedamais sidemetes Moskvaga, mis "pealispindsete tülide" all peidus on. Kas see tõepoolest sedasi on, on juba omaette jutuaineks. Kuid tänapäeva maailmas on naabriteks olevad suured mängijad määratud vastastikku koostööd tegema. Ja on lausa kohustatud tegema seda vastastikku kasulikul viisil, ajutistele puhtpoliitilistele raskustele vaatamata.

Selles mõttes toimivad Venemaa ja ühinenud Euroopa vägagi ratsionaalselt. Ning Euroopa võtmetähtsusega riigid näitavad oma USA "kuraatorile" aina sagedamini, et nad on võimelised ka oma vaatenurka evima. Seda enam, kui jutt käib energiajulgeolekust. Ja see ei muuda, muide, sugugi täiesti siiraid erimeelsusi partnerite vahel. Niiviisi kord juba on see tänapäevane maailm loodud.

Iseküsimus on see, et teatud Euroopa suurriikide poliitikud otsivad teinekord tõesti "patuoinaid" väikeste Euroopa riikide näol. Ungari sobib suurepäraselt selle kriteeriumi alla, arvestades tollesama Orbáni sõltumatut ja sugugi mitte venevastast seisukohta. Mis parata, selline ta juba kord on.

Poliitika on ülepea räpane asi, sealhulgas ka läänes. Oleks aeg sellega harjuda. Niinimetatud "Euroopa vedurid" peavad lihtsalt väljakujunenud tavade kohaselt demonstreerima rituaalset ustavust demokraatlikele väärtustele ja igasugused neist "taganejad" hukka mõistma. Nii seda demonstreeritaksegi. Nagu neil puhkudel öeldakse – ei midagi isiklikku, ainult äri.

Pompeo Ameerika Ühendriikide kaitsel: Venemaa ei too kasu USA-le >>

Ungari käitub tõtt-öelda täiesti ratsionaalselt. Härra Szijjártó väitis kohtumisel Mike Pompeoga, et koostöö Moskvaga ei takista Budapestil olemast USA-le ja NATO-le ustavaks liitlaseks. Ja siin pole mingit valskust. Kui korraldada selle piirkonna suuremate riikide poliitikute ja diplomaatide seas salajane küsitlus, avaldaksid nad ilmselt üsna samasugust arvamust.

Angela Merkel ja Donald Trump
© Фото : Пресс-служба Президента РФ

Kuid selles ongi küsimus, et see ei rahulda Washingtoni, kes tahab Euroopat deviisi all "tehke kindlaks, kelle poolt te olete – kas heade jõudude või kurjuse poolt" lõhestada. Ja tema suhteid Venemaaga võimalikult keeruliseks muuta. Kusjuures puhtalt majanduslikest kaalutlustest lähtudes. Näiteks selleks, et Vanale Maailmale kõrgema hinnaga oma vedelgaasi müüa.

Seni tuleb Euroopa võimuladvikuil laveerida, tehes ulatuslikult koostööd nii Moskvaga kui ka Washingtoniga. Aga see mõjub aina rängemini ja tugevdab survet. Jumal teab, aga võib-olla tuleb Euroopal varem või hiljem end tõesti kindlalt paika panna? Küsimus on vaid selles, keda hakkab ta pidama headuse ning keda kurjuse jõududeks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Riigiduuma vastas Trumpi sõnadele "Venemaa soovist USA-lt abi saada"
Nulli: Venemaa vabanes USA võlakirjadest
Trump: Venemaa vajab USA majandusabi
Nord Stream 2 lõpliku saatuse otsustavad torude paigaldajad
Rumeenia erioperatsioon Venemaa vastu kukkus läbi

Peamised teemad