20:36 25. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1388
  • RUB71.4389
Saksamaa kansler Angela Merkel

München: miks võeti "uuenenud maailma liidrit" vastu surmavaikuses

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Analüütika
lühendatud link
Ivan Danilov
25210

Paljudele Lääne ajakirjanikele ja ekspertidele jättis Müncheni julgeolekukonverentsist erksaima mulje kontrast kurdistava aplausi ja "kurdistavate" vaikusehetkede vahel.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Ülivaljud, rock-staaridele väärilised ovatsioonid, millega kostitati Saksamaa kantsler Angela Merkeli kõnet ja põlastav vaikus, mis saabus USA asepresident Michael Pence"i etteaste ajal, mil ta peatus aplausi ootel pärast Donald Trumpi nimel väljendatud tervitussõnu.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Müncheni konverents on platvorm, mida tavaliselt Lääs ja ülejäänud maailm omavaheliste suhete selgitamiseks kasutasid.

Veelgi enam, vastuseisu formaat on peaaegu alati muutumatuks jäänud: kollektiivse Lääne esindajad süüdistavad ja ähvardavad ning need, kelle vastu Lääne agressioon on suunatud, vastavad lähtudes oma ressurssidest ja võimalustest.

Just sellepärast, et Vladimir Putin "mängulaua ümber pööras" ja kasutas Müncheni tribüüni "Läänepartneritele" retoorilise nahatäie andmiseks, põhjustab tema kuulus Müncheni kõne endiselt väga närvilisi reaktsioone ning Venemaa presidenti mäletatakse tänaseni pahatahtliku traditsioonide rikkujana.

Tänavune Müncheni konverents toimus täiesti erinevas formaadis, mis sarnanes päevastele, teise kategooria televisioonisaadetele – nendele samadele, kus keset skandaalset abielulahutusprotsessi pestakse avalikkuse ees perekonna musta pesu ja kasutatakse rekvisiitidena vastastikuseid süüdistusi, hüsteeriat ja nutvaid lapsi.

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu (eriti Saksamaa) vahelised suhted on pikka aega meenutanud just lahutusmenetlust, mida Trumpi raske iseloom veelgi keerulisemaks teeb, koos vallas- ja kinnisvara jagamisega (ühise kinnisvara rolli mängivad Euroopa Liidu idapoolsed riigid) ning võitlusega õiguse eest ühiseid lapsi kasvatada ja karistada. 

Ühiste laste rollis on antud juhul selliste riikide nagu Poola, Läti, Eesti, Horvaatia jne poliitiline eliit.

Sellises kontekstis on kerge mõista, miks Müncheni konverentsile ei saabunud tänavu maailma tippjuhid: ei Putin, Trump ega isegi Macron - kes ikka tahaks Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa geopoliitilise lahutuse sõnasõjast osa võtta?

Siiski tuleb tõdeda, et etendus osutus igal juhul väga heaks ja vähemalt Euroopa publikule pakkus see suurt rõõmu – eriti Angela Merkeli poolt USA asepresidendile Mike Pence"ile korraldatud avalik nahutamine, vastuseks tema Münchenisse toodud tervele hulgale nõuetele Saksamaa, Venemaa, Hiina, Iraani ja kogu ülejäänud maailma vastu.

Kokkuvõttes nägi avalikkus Müncheni tribüünil täiesti erinevat Ameerikat, millega keegi veel harjuda pole jõudnud: tegu oli kogu maailma peale väga solvunud hegemooniga, kes vaevleb südamevalus, sest tema tahtmisi ei täideta enam nii, nagu varem.

Pence esitas eelkõige Saksamaale ja kogu Euroopa Liidule üsna pika nimekirja kaebustest, mis Washingtoni ärritavad. USA asepresident kritiseeris Nord Streami 2 ja süüdistas Saksamaad selle toetamise läbi EL Venemaast sõltumise suurendamises.

"Me ei saa pakkuda kaitset Läänele, kui meie liitlased Idast sõltuvad," ütles ta.

Euroopa Liidult nõuti viivitamatult Ameerika Ühendriikide Iraani-vastaste sanktsioonide ignoreerimise lõpetamist ja soovitavalt nendega ühinemist. 

Isegi Ameerika meedia märkis Washingtoni seisukohtade äärmuslikku agressiivsust ja mittediplomaatilisust. 

"Erinevalt Saksamaa kantslerist keskendus hr Pence vähem koostööle ja rohkem Ameerika huvidest lähtuvate nõuete loetelule," kirjutas The New York Times.

Asepresident Pence"i kõne koostati vastavalt Ameerika poliitilise PR reeglitele, seetõttu ei mainitud seal mitte ainult Ameerika Ühendriikide nõudmisi välismaailmale ning eriti Saksamaale, vaid loetleti ka kõiki Donald Trumpi administratsiooni saavutusi, mille eest kogu maailm Washingtonile tänulik peaks olema.

Saavutuste ja edusammudena esitati: Donald Trumpi tugevat pühendumust NATO arengule ja tugevdamisele ning surve, millega USA president sunnib Ameerika liitlasi (see tähendab vasalle) NATO-le rohkem raha kulutama.

Lisaks esitati edulugudena Trumpi konflikte Hiina ja Korea RDV juhtkonnaga ning tehti vihje, et Washingtoni peamine kingitus kogu maailmale on "Ameerika uuenenud liidripositsiooni" demonstreerimine.

Tõsi küll, Mike Pence unustas muult maailmalt küsida, kas viimane üldse vajab Ameerika juhtimist, kuid haudvaikus tema kõne ajal (mis vastandus selgelt Merkeli kõne vaimustunud vastuvõtule) annab esitamata jäänud küsimusele selge vastuse.

Ilmekas on ka see, et just USA asepresidendi eel esinenud Angela Merkel koostas oma sõnavõtu prognoosidele selle kohta, milles Trumpi saadik Euroopat süüdistab ja tabas täpselt kümnesse. 

Loomulikult ei saanud Saksa kantsleri kõne olla täiesti vaba Venemaa-vastasest paranoiast, mis Lääne poliitikuid sõna otseses mõttes kümnete kaupa niidab: temagi süüdistas Venemaad Saksa koolilaste massilistele protestidele õhutamises sotsiaalvõrgustike abil, koos nende suunamisega kliimamuutuste vastasele võitlusele:

"Te ei kujuta ju ette, et kõik Saksa lapsed, tulid äkki ja ilma välise mõjuta ideele selles protsessis osaleda," ütles ta, olles eelnevalt Moskvat hübriidsõja taktika kasutamise eest kritiseerinud.

Ülejäänus on Saksa kantsleri väiteid raske kritiseerida.

Ta meenutas ameeriklastele, et nii Nord Streami 2 kui ka Washingtoni kaitstavas Ukraina gaasitranspordisüsteemis voolab seesama Vene gaas ning et Saksamaa ostis NSV Liidust gaasi juba külma sõja ajal.

Ta selgitas samuti, et Hiina muutmine ainsaks Venemaa torugaasi ostjaks on halb mõte.

Merkel seletas sõna otseses mõttes käte abil, et Euroopa jaoks on Venemaa suhete katkemine äärmiselt ebasoovitav ning nimetas Moskvat "Euroopa Liidu partneriks".

Washingtoni administratsioon sai lõviosa kriitikat: INF-lepingust taganemise, vägede Süüriast väljaviimise ja Iraani tuumaleppest väljumise ja kaubandussõja eest Euroopa Liiduga. 

Saksamaa kantsler naeruvääristas Trumpi administratsiooni ametlikke seisukohti, mis sooviks kuulutada saksa autod " USA julgeolekuohuks" (see ei ole nali, tegu on Ühendriikide praktiliselt ametliku seisukohaga).

Müncheni konverentsi peamise järelduse sõnastas Ameerika mõjukas poliitiline analüütik ja Lääne suurima poliitilise konsultatsioonifirma EurasiaGroup asutaja Ian Bremmer

"USA välispoliitiline ametnikkond siin Münchenis usub, et pärast Trumpi lahkumist saame me tagasi pöörduda Ameerika Ühendriikide poolt juhitava maailmakorra juurde. Miski ei saa olla tõest veel kaugemal."

Hetkel ei ole meie jaoks eriti tähtis, kes sellel diplomaatilisel duellil võitis ja kes lüüa sai, kuigi kahtlemata on tore taas näha mõningat tervet mõistust ja pragmaatilisust Euroopa juhtiva poliitiku suhtlemises Venemaaga.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Lavrov andis Ameerika ajakirjanikele Assadi küsimuses järsu vastuse
Ungari pani Pompeo paika
Ungari välisminister nimetas lääneriikide Venemaa kriitikuid silmakirjalikeks
Tagid:
Saksamaa, Angela Merkel, Michael Pence, USA, Müncheni julgeolekukonverents, kaubandussõda, gaas

Peamised teemad