06:45 24. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
Reformierakond võitis Riigikogu valimised

Eesti mudel – valimised ilma valikuta

© AFP 2019 / RAIGO PAJULA
Analüütika
lühendatud link
2019. aasta Riigikogu valimised (85)
18622

Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president, Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna professor Nikolai Meževitš Eesti väljavaadetest Riigikogu valimiste tulemuste põhjal – Sputnik Eestile.

TALLINN, 4. märts — Sputnik. Venemaa muretseb valimiste pärast Eesti Vabariigis, sest käib ju jutt naaberriigist, kus elab kümneid tuhandeid Venemaa Föderatsiooni kodanikke ja sadu tuhandeid vene kaasmaalasi. Sellest, milliseks osutub parteipoliitiline koalitsioon, hakkab sõltuma paljugi nende inimeste elus.

Venekeelseid ei esinda keegi

Kõigi selle riigi poliitiliste jõudude sügavalt venevastase konsensuse juures on üksikud nüansid veel säilinud.
Ennekõike märkigem, et Eestis on parlamentaarne demokraatia. Riigikogu mõju on selles riigis suurem kui paljudes teistes maailma riikides.

Riigikogu valimised võitis Reformierakond
© Sputnik / Денис Пастухов

Nagu jurist Sergei Seredenko õigesti märkis, "niinimetatud "parlamendivalimised" ei ole Eestis ammu enam "parlamendi", vaid "valitsuse valimised", mida erakondade valimisprogrammid, valimisdebatid ja valimisreklaam ilmekalt näitavad. Peaaegu mitte keegi kandidaatidest ei kandideeri seadusandja kohale – kõik esindavad oma nägemust sellest, kuidas nad valitsema hakkavad. Tulemusena osutub seadusandlus kui protsess ja kui tulemus millekski teisejärguliseks."

Riigikogu valimised võitnud Kaja Kallas: saime tohutult tugeva mandaadi>>

Kuid see demokraatia on vormiline. Eesti mudeliks on valimised ilma valikuta. Erakondade programmid oluliselt ei erine ning välispoliitika valdkonnas ei erine üldsegi. Muide, ka hääleõigust ei ole sugugi kõikidel. Venemaa kodanikud (ligi 95 000) ja kodakondsuseta isikud (umbes samapalju) moodustavad umbes 14% elanikkonnast. Nad maksavad makse, täidavad kodanikukohuseid (peale armeeteenistuse), kuid on ilma jäetud kõige tähtsamatest õigustest – poliitilistest õigustest. Ja veel, ametliku statistika kohaselt on töötuse tase Eesti kodakondsuseta elanike hulgas kaks korda kõrgem kui Eesti kodanike seas keskmiselt.

Sellest hoolimata on valimised Eesti Vabariigis paljude parameetrite poolest väga põnevad ja olulisim neist seisneb selles, et see on äärmiselt haruldane ajavahemik, mil Eesti poliitikud hakkavad vene keeles kõnelema. Kõnekas on Eesi Vabariigi peakonsuli Peterburis Carl Eric Laantee Reitammi avaldus: "Venelased Eestis on eestlased, nad lihtsalt räägivad vene keelt."

Ühest küljest põhjustab see avaldus EKRE viha, teisest küljest aga on olemas ka lõppeesmärk, erakondadevahelise konsensuse tulemus – assimileerimine. Mudel on tuntud, üks sotsiaaldemokraatide liidreid Jevgeni Ossinovski on de jure venelane, kuid selle erakonna poolt hääletavad aktiivselt just eestlased. Nagu veel toimiva Riigikogu saadik Olga Ivanova õigesti märkis, "mitte ükski poliitiline partei ei esinda enam venekeelse elanikkonna huve."

Riigikokku valitakse 101 saadikut kaheteistkümnest paljude mandaatidega valimisringkonnast. Venekeelsete häälte kokkuarvestamise aspektist on süsteem üles ehitatud diskrimineerivalt (rakendatakse valimispiirkondade jaotust valimisringkondade meelevaldse piiritlemisega poliitiliste jõudude tasakaalu kunstlikuks muutmiseks).

EKRE juht Mart Helme: võime Reformierakonna opositsiooni saata>>

Hääletamine toimub Eestis märkimisväärsel määral juba varem, sealhulgas elektroonilisel teel, mis välistab kontrollimise võimaluse. 2017. aastal tuvastati 750 000, seega iga teise ID-kaardi potentsiaalne haavatavus. 2019. aastal osales elektroonilisel hääletamisel ID-kaardi abil 346 000 inimest ehk ligi 40% valijaist, mis kujunes rekordiks ja millel tegelikult pole maailmas analooge.

Veel üheks eesti valimiste oluliseks eripäraks on väga erinev poliitiline aktiivsus pealinnas ja perifeerias. Kõige aktiivsemad valijad on Harjumaal ning kõige passiivsemad Ida-Virumaal, vahe on pooleteisekordne.

Viis erakonda, ent kas neil on vahet?

Kõigi selle riigi poliitiliste jõudude sügavalt venevastase konsensuse juures on üksikud nüansid veel säilinud.
Vaatame nüüd juhttegelasi.

Praegustest Riigikogu liikmetest viisteist ei kandideeri uuesti
© Sputnik / Сергей Субботин

Eesti Reformierakond on paremliberaalne ja samaaegselt konservatiivne erakond selgelt rahvuslike loosungite ja poliitilise praktikaga. Ainult et Eesti Reformierakond kujutab endast rahvuslasi frakkides, aga mitte pruunides särkides ja tõrvikutega. Erakonda juhib Kaja Kallas, Eesti (endise) peaministri tütar ja kõige tõenäolisem kandidaat peaministri ametikohale.

Milliseid lootusi valijad hellitavad>>

Reformierakondlased said 162 332 häält, s.o 28,8%. Erakond saab 34 mandaati ja asub valitsust moodustama.
Eesti Keskerakond on tsentristlik erakond, kes kaldub paremtsentristlikule positsiooni poole. Formaalselt kaotas ta ühe mandaadi (sai 26 mandaati ja 23,1% häältest), kuid koalitsioonis kujuneb garanteeritult nooremaks partneriks.

Seisukoht maksude ja venekeelse hariduse osas erineb mõnevõrra reformierakondlaste omast, kuid pole mingeid tagatisi selleks, et koalitsiooni nimel niinimetatud tsentristid oma kõikuvatest vaadetest ei loobu. Venekeelse hariduse asjus vaidlevad kesk- ja reformierakondlased üksnes kiiruse üle, millisega see tuleb hävitada, ei enamat.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE on populistlik erakond oma valdava radikaalse rahvusluse ja paremkonservatiivsusega sai 19 mandaati, s.o 12 mandaadi jagu rohkem (17,8% häältest). Just EKRE on tõeline võitja. Intriig oli olemas valimistel, kuid veel suurem intriig on praegu, koalitsiooni moodustamise ja koalitsioonileppe puhul.
Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ei tuleks nimetada lihtsalt parempoolseks, vaid ultraparempoolseks erakonnaks.

Rodion Denissov: Reformierakond oli vaieldamatuks liidriks>>

Majanduskavas on neil kui mitte teatavad sotsiaalse riigi, siis paternalistliku praktika elemente. Liberaalne ideoloogia tavapärases reformistlikus tähenduses neile hingelähedane ei ole. Kuid välispoliitika vallas eristab seda erakonda samasugune patoloogiline viha kõige veneliku ja venemaise vastu, nagu ka Reformierakonda ja Isamaad.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme ütles intervjuus BBC Vene teenistusele otsesõnu, et peab Venemaad Eesti verivaenlaseks ning Eestis elavaid venelasi viiendaks kolonniks.

EKRE suhted Venemaaga briti ja ameerika ajakirjanikele muret ei tee, kuid selle erakonna suhtumist rahvusvähemustesse ja homoseksuaalidesse neile ei andestata.

Nii leiavad Ameerika Hääle ajakirjanikud, et "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna platvorm on rajatud immigratsioonivastasele retoorikale ja populistlikele lubadustele". Ent Londonist, Washingtonist, Brüsselist kõlanud hoiatused soodustavad EKRE isoleerumist ega tule kasuks nende ideoloogiale. Nii EKRE-ga kui ilma EKRE-ta hakkab tegelik poliitiline tegevus Eestis paremale kalduma ja piirduma ainult selle tingliku seinaga, mis kahtlemata meenutab 1945. aasta Reichskanzlei söestunud seina.

Isamaa on konservatiivne erakond. Ideoloogilises mõttes on see kokteil RKRE-st ja reformierakondlastest. Kuid EKRE juhtkond seda eriti ei soovi, on reformierakondlastel veel meeles, kuidas Isamaa reformierakondlaste valitsusest lahkumisele kaasa aitas. Nii et meie ees on veel üks parempartei "luigelaul". Isamaa sai 12 mandaati. Kahe mandaadi kaotamise juures pole reformimeelsetele formaalselt paha tulemus, kuid pikka iga see isegi saadud 11,4% häältega ei garanteeri.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sotsiaaldemokraatlik partei ilma sotsialistlikuta ja minimaalse sotsiaalse ideoloogiaga. See on suurim autsaider, kes kaotas poole mandaatidest – alles jäi neid 5 (häältesaagiga 9,8%). Koalitsiooni minnes on tegemist parimal juhul hambutute tagapingipoistega. (Juhul muidugi, kui neid seal kellelegi tarvis on.) Lüüasaamine on kokkulepluse tulemuseks, seda nii isiklikult juhatuse kui ka kollektiivsel tasandil.

Venevastane konsensus

Tõmbame otsad kokku. Koalitsioon peab kokku saama 51 mandaati. Kõige tõenäolisemaks variandiks on uus liit Reformierakond ja Eesti Keskerakond, kus reformierakondlased asuvad nii de facto kui ka de jure pealiini määrama. Kas nad kellegi veel enesega ühes võtavad, ei ole mitte kuidagi põhimõtteline küsimus.

2019. aasta Riigikogu valimised>>

Küsimus, mida asjatundjad palju aastaid või õigemini mitu aastakümmet esitavad, on seotud sellega, kas Eesti välispoliitiline joon pärast järjekordseid valimisi muutub. Praegu, nagu ka kõigil valimistel pärast 1995–1997. aastat võib täie kindlusega öelda, et midagi ei muutu. Või muutub veel hullemaks.

Venemaaga seotud piirilepingu saatus on igal juhul küsimärgi all. Ent see on Eesti probleem, aga mitte kuidagi Venemaa mure. Nagu teada, puuduvat riigipiiri pole võimalik rikkuda.

Eesti välispoliitika iseseisvusetust on Eesti riigi enese poolt deklareeritud. Ning lisaks sellele on Eesti poliitilise eliidi selge astumeelsus suhetes Venemaaga midagigi muuta. Nii et välispoliitika küsimustes kehtib siin vääramatu konsensus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Riigikogu valimistulemused
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (85)
Tagid:
Kaja Kallas, Eesti, Riigikogu, valimised

Peamised teemad

  • Diplomaatide aukarika omanikuks sai Keskerakonna meeskond

    Minijalgpalliturniiril Diplomat Cup 2019 osales seitse meeskonda: Armeenia, Moldova, Venemaa, Türgi ja USA saatkondade ning Eesti Keskerakonna meeskond, ja turniiri uustulnuk – Tallinnas resideeruvate kaitseatašeede võistkond.

    26
  • Vene hävitajad Su-27 saatsid kahel korral USA pommitajaid Balti mere kohal

    USA õhujõudude strateegilised pommituslennukid teevad üha rohkem lende Läänemere kohal. Vene Su-27 hävitajad olid kahel korral ööpäeva jooksul sunnitud õhku tõusma, et Ameerika pommitajaid saata.

    28
  • Siseministeerium kutsub varuma toitu, illustreeriv foto

    Siseministeerium saadab inimestele e-kirja, milles kutsub varuma koju piisavas koguses toitu ja muud vajalikku, et elada üle nädalane kriis. Eesti elanikeni jõuavad ka kriisideks valmistumise käitumisjuhised.

    149