00:04 18. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1234
  • RUB72.1432
Saksa lipp

Üldine trend: sakslased tahavad Ameerika eestkoste alt vabaneda

© Sputnik / Екатерина Соловьева
Analüütika
lühendatud link
Sergei Iljin
7020

USAst sõltumatu kursi poole püüdlemine on muutumas Saksamaa üheks peamiseks ühiskondlikuks trendiks. Niisiis kasvavad sellised tunded paratamatult kogu Euroopas, kes seni oma poliitilistes ja majanduslikes valikutes vaid USA tahtest juhindus. See on vaid aja küsimus.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Saksamaal läbi viidud uuring näitaи, et Donald Trumpi ajal on Berliini ja Washingtoni vahelisi suhteid negatiivselt hindavate sakslaste arv järsult tõusnud. 

Saksamaa kansler Angela Merkel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Need on juba kolm neljandikku. Aasta tagasi oli see näitaja vaid veidi üle poole. Mis on otseses vastuolus Ameerikas valitsevate meeleoludega. 

Sealsed sotsioloogilised küsitlused on näidanud, et umbes kaks kolmandikku ameeriklastest on kindlad: kõik on OK, Ameerika-Saksamaa suhted on igati korras. Ja üldse, suhtutakse jänkide arvates maailmas USAsse suurepäraselt - nende maine ei vaja mingit parandamist, mistõttu muretsemiseks põhjust ei ole.

Loomulikult võib selliseid sulneid meeleolusid – mis pealegi kiiresti kasvavad - seletada Ameerika Ühendriikide geograafilise kaugusega Euroopast ja eelkõige Saksamaast, samuti maailma muudest olulistest paikadest, kus on poliitilises mõttes vägagi "kuum" olukord. Aga ikkagi tundub see veidi imelik.

Selgub, et NATO ja teiste Lääne institutsioonide võtmepartnerid - Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid - elavad paralleelreaalsustes. Vähemalt nende kodanike mõttemaailma osas.

Asi ei ole mitte ainult Trumpis, kes mõistagi samuti ebakindlust lisab ja liitlassuhetes konflikti potentsiaali tugevdab. Sakslaste kriitilised meeleolud on muutunud stabiilseks tendentsiks.

Paar aastat tagasi, veel enne Donald Trumpi saabumist Valgesse Majja, ilmnes Sputniku tellimusel läbi viidud uuringust: kaks kolmandikku Saksamaa Liitvabariigi elanikest on kindlad, et Ameerika Ühendriigid ei suuda maailma liidrirolliga toime tulla.

Nüüd ütlevad nad selgelt, et nende riik vajab rohkem suveräänsust ja Washingtonist sõltumatut kurssi. Muide, isegi poliitiline eliit tunnetab nüüdseks ühiskonna tahet.

Seda demonstreeris näiteks Saksamaa delegatsiooni reaktsioon ÜRO Peaassamblee järjekordsel istungil Trumpi üleskutsele muuta Saksamaa suhtumist energiakandjate ostmisse Venemaalt. Väidetavalt olla see vajalik Venemaast sõltumise vältimiseks. 

Saksa esindajad hakkasid vastuseks sellisele sobimatule nõudlikkusele ja jultumusele lihtsalt naerma.

Soov täieliku poliitilise ja majandusliku suveräänsuse järele avaldub selgelt Berliini suhtumises Nord Stream 2 ehitusse.

Projekti viiakse ellu Washingtoni tahtele ja soovidele vaatamata, kes tahaks Saksa ja muudki Euroopa partnerid oma kallist vedelgaasist sõltuvusse seada. Kusjuures seni pole teada, millise hinnaga või missuguste tarnegarantiidega.

Siin ei mõtle Saksamaa ametivõimud enam viisakusele, vaid ainult oma tarbijate vajadustele. Ilmutades kindlust, mille paljud eurooplased juba ammu unustanud on.

Ka uute tuumalõhkepeadega rakettide majutamise väljavaade pole sakslaste jaoks just meeldiv üllatus – Ameerika Ühendriikide poolt libaettekäändele toetudes algatatud kesk- ja lähimaa rakettide piiramise lepingu peatamine viib just selles suunas.

Tuumahiiglaste vahelise suure konflikti korral ei tahaks nad kuidagi taas kord lahinguväljaks osutuda. Selliste kaalutluste põhjal tekkiski Berliini üleskutse Moskvale kaasata INF-lepingusse ka Hiina, mis väidetavalt oma rakettidega eelkõige Venemaad ähvardab.

Saksamaa ja Prantsusmaa saavutasid Nord Stream 2 asjus kompromissi >>

Jah, üleüldine kokkulepe oleks vägagi vajalik dokument, kuid praeguses geopoliitilises stsenaariumis ebareaalne. Ja kui Saksamaa keelitab Ameerika Ühendriikide ettepanekul Moskvat Pekingi mõjutamisele, oleks samuti loogiline, et Lääs mõjutaks oma samasuguseid relvi omavaid partnerriike. Et ka nemad protsessi kaasata.

Teisisõnu, tänav peaks olema kahesuunaline.

Sotsioloogiliste küsitluste juurde tagasi pöördudes võib märkida, et sakslaste ja ameeriklaste vaated on väga sarnased. Nii ühed kui teised peavad peamiseks ohuks küberrünnakuid. Ja hindavad positiivselt NATO rolli – mis ei ole üllatav.

Vajadus sõjalisse blokki kuuluda on sõna otseses mõttes Lääne-Euroopa ja USA keskmise elaniku DNA-sse "kodeeritud".

Nii on see ajalooliselt kujunenud. On jõutud kokkuleppele ka mõnes teises rahvusvahelises küsimustes: eriti skeptilisuses Venemaa suhtes. 

Sellegipoolest, hoolimata sellisest üksmeelest üksikutes küsimustes, muutub soov Ameerika eestkoste alt vabaneda Saksamaa üheks peamiseks sotsiaalseks suundumuseks.

Euroopa riigijuhtide vandenõu Ameerika Ühendriikide vastu "ajab Trumpi raevu" >>

Niisiis kasvavad sellised tunded paratamatult kogu Euroopas, kes seni oma poliitilistes ja majanduslikes valikutes vaid USA tahtest juhindus.

See on vaid aja küsimus.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Samal teemal

Kahekesi koos: Prantsusmaa ja Saksamaa veedavad mesinädalad ÜRO Julgeolekunõukogus
Küsitlus selgitas välja Saksamaa elanike suhtumise "vene ohusse"
Tagid:
ühiskondlik, ühiskond, küsitlus, NATO, USA, Saksamaa

Peamised teemad