00:27 18. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1234
  • RUB72.1432
Illustreeriv foto

USA ei leia Kertši väina meresõiduvabaduse testijaid

© AP Photo / Evgeniy Maloletka
Analüütika
lühendatud link
9730

Venemaa suhtes püütakse rakendada sama kava, millega Ameerika Ühendriigid on juba korduvalt püüdnud provotseerida Hiinat Lõuna-Hiina mere nn vaidlustatud saarte konflikti kontekstis.

Ivan Danilov, RIA Novosti
Ameerika ajakirjandusse on jõudnud väidetavalt selle aasta Ameerika Ühendriikide kõige skandaalsemale ja alandavamale "diplomaatilisele lekkele" pretendeeriv teave. Agentuur Bloomberg teatab mitmetele diplomaatilistele allikatele viidates, et USA asepresident Michael Pence püüdis korraldada Venemaa vastu Azovi merel sõjalise provokatsiooni, lootes selle ettearvamatute tagajärgedega konflikti läbi viia Saksamaa ja Prantsusmaa kätega.

Krimm
© Sputnik / Владимир Сергеев

Mõte oli selles, et Saksa ja Prantsuse sõjalaevad läbiksid Kertši väina Krimmi silla alt, see tähendab kordaksid Ukraina laevade retke. Ürituse eesmärk oli "näidata Venemaale, et Lääs ei loovuta talle pääsu" Aasovi merele. Tegelik eesmärk oli aga tekitada tõsine sõjaline ja diplomaatiline intsident, mis raskendaks oluliselt Moskva - Berliini ja Moskva - Pariisi suhteid, kusjuures kogemusest vahejuhtumiga Ukraina sõjalaevaga saab järeldada, et vahejuhtum oleks aidanud veenda Euroopa poliitikuid keelduma Nord Stream 2 projekti ellurakendamisest.

Just selle plaaniga, mis võis viia mitte ainult diplomaatilistele tüsistuste, vaid ka reaalsete inimohvriteni, saabus USA asepresident Michael Pence Müncheni julgeolekukonverentsile. Bloombergi informeeritud diplomaatilised allikad väidavad, et Saksamaa ja Prantsusmaa juhtkonnale avaldati Ameerika plaani elluviimiseks "survet".

Tõenäoliselt sai Michael Pence'ile (nagu igale kõrgele Ameerika poliitikule, kes on juba emapiimast saanud raudbetoonkindluse, et Lääne-Euroopa riigid on Ameerika kolooniad, mis peaksid olema Ameerika Ühendriikidele nende targa juhtimise eest tänulikud) tõeliseks šokiks mitte ainult Angela Merkeli äärmiselt Ameerika-vaenulik sõnavõtt, millele eurooplased püstiseistes aplodeerisid, vaid ka tema soovimatus sõjalises avantüüris osaleda.

Autoliiklus Krimmi sillal
© Sputnik / Виталий Тимкив

Bloomberg allikad väidavad, et Saksamaa kantsler ei lükanud tagasi mitte ainult USA asepresidendi sõjalise provokatsiooni plaani, vaid esitas ka äärmiselt originaalse ja tegelikult isegi mõnitava keeldumise põhjuse – Merkel olevat teatanud, et kõiges on süüdi Ukraina president Petro Porošenko.

Ameerika ajakirjanike kirjeldatuna omandab lugu Moliere või Becketti sule väärilise koomilise värvingu - Merkel olevat Pence"ile väidetavalt öelnud, et oleks nõustunud ühekordse aktsiooniga Krimmi silla all, kuid Petro Porošenko soovis palju enamat. "Poroshenko ütles, et tema probleemi lahendamiseks sellest ei piisa - ta tahaks saavutada väina alalise üldkasutatavuse," teatab Bloomberg.

Kõige tõenäolisem näib olevat järgnev seletus: kui Merkel tahtis tõesti sellises seikluses osaleda, siis piisanuks ainult tema peanoogutusest, et Porošenko ja tema administratsioon oleksid võtnud valvelseisangu. Veelgi enam, on raske uskuda, et Ukraina president oleks julgenud öelda Saksamaa kantslerile, et niivõrd tõsine sõjaline provokatsioon on "liiga väike" "ega lahenda probleemi".

Tõenäoliselt viitas Merkel Ukraina juhtkonna soovide ebaadekvaatsusele (ükskõik, kas tegelikule või kujuteldavale) ainult selleks, et saata Trumpi administratsioonile lihtne sõnum: "Ukraina on teie ja Porošenko isiklik mure". Sellise tõlgenduse poolt räägib kaudne, kuid tugev argument - Angela Merkel kasutas oma sõnavõttu Müncheni konverentsil, et deklareerida oma toetust Nord Stream 2-le. See näitab selgelt, et Ukraina riigieelarve probleem (tõsine probleem!) on Washingtoni, mitte Berliini probleem.

Sellel taustal avaldab Prantsusmaa seisukoht veelgi tugevamat muljet. Kui uskuda Ameerika meedia allikaid, ei hakanud ametlik Pariis isegi otsima mingeid vabandusi oma soovimatusele Krimmi silla merelahingutes osaleda. Prantsuse vastus oli jäme ja lühike: Prantsuse võimud jõudsid järeldusele, et see idee on mittevajalik provokatsioon".

Kas asepresidendi Pence plaani läbikukkumine tähendab, et tulevikus sarnaseid katseid ei tehta? Kahjuks mitte. Selliseks pessimistlikuks prognoosiks on mitmeid olulisi põhjuseid: esiteks eksisteerib endiselt väike võimalus, et ametlik Washington leiab mõned Euroopa Liidu valupunktid, millele rõhuda, et sundida eurooplasi sellises Venemaa-vastases operatsioonis osalema.

Teiseks on oht, et ametlikule Washingtonile meeldib Krimmi silla provokatsiooni idee niivõrd, et Ameerika laevastik püüab selle läbi viia iseseisvalt, arvestusega, et Venemaa juhtkond ei julge Ameerika laevadega käituda samamoodi, nagu ta toimis laevandusreegleid rikkunud Ukraina laevadega. See arvestus saab olema ilmselgelt ekslik, kuid teatud tõenäosus, et ameeriklased tahavad Venemaa tugevust testida, on olemas.

Tuleb arvestada, et Venemaa suhtes püütakse rakendada sama kava, millega Ameerika Ühendriigid on juba korduvalt püüdnud provotseerida Hiinat Lõuna-Hiina mere nn vaidlustatud saarte konflikti kontekstis. Hiljuti teatas CNN viitega USA Vaikse ookeani õhujõudude avaldusele, et "Ameerika strateegiline pommitaja B-52 Stratofortress lendas Lõuna-Hiina meres vaidlusaluste saarte läheduses". Selliseid manöövreid on juba teinud ka USA sõjalaevad.

Otsustades Hiina kogemuste põhjal, tuleb ameeriklaste uute provokatsioonide või provokatsioonidega piirnevate vahejuhtumitega harjuda. Ja ei maksa imestada, et ookeanitaguste partnerite tegevus rikub Venemaaga sõlmitud ja teisi rahvusvahelisi õigusnorme.

Asjaolu, et eurooplased ei soovi sellistes seiklustes osaleda, tekitab Moskva ja Brüsseli suhete väljavaadete osas ettevaatliku optimismi, sest kui sakslased ja prantslased keelduvad Ameerika huvides end löögi alla seadmast, tähendab see, et võimalus kokku leppida on veel olemas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Angela Merkel, Kertši väin, USA, NATO, Krimm

Peamised teemad