07:55 12. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1041
  • RUB70.5319
Tanktõrjerakett Spike-LR

Mõttetu mänguasi: milleks Eestile Spike tankitõrjeraketid

© Фото :
Analüütika
lühendatud link
NATO idarindel (251)
28515

Kevade saabumisega valmistub Tallinn taas Venemaa tankide läbimurdeks. On öeldud, et "ostetav Spike süsteem parandab märkimisväärselt jalaväebrigaadide tankitõrjevõimekust."

Aleksandr Hrolenko, RIA Novosti

Sõjaline ekspert Aleksandr Hrolenko hindas Eestile kallite "mänguasjade" kasulikkust. Balti riikide elanikud usuvad Venemaa sõjalist ohtu üha vähem ja ainult Eestis ootab enam kui 20% alates 2015. aastast Venemaa agressiooni. 

Mitmeotstarbeline raketisüsteem Spike on neile parim kingitus esimese NATO üksuse Eestisse saabumise teise aastapäeva puhul. Kaitseinvesteeringute keskus on heaks kiitnud EuroSpike GmbH pakkumise Spike LR, Spike LR2 või Spike ER kaugmaa-tankitõrjesüsteemide hankeks.

Uue põlvkonna mitmeotstarbeliste rakettide ostmise lepingu hind on umbes 40 miljonit eurot ja tarneperiood 7 aastat. Prantsuse relvatootja MBDA püüdis pakkuda oma tankitõrjesüsteemi ATGM, kuid tulemusteta.

Spike perekond on maailmas populaarseim, seda kasutatakse 18 NATO riigis, sealhulgas Lätis ja Leedus. Tundub, et kaitseväel tekib võimalus kasutada kaasaegseid, telemeetriaga tankitõrjesüsteeme, kuid Venemaa tankid Eestisse ei tule.

Raha läheb kindlasti tuulde, välja arvatud juhul, kui Ameerika Ühendriigid ja NATO kavandavad Venemaa-vastast agressiooni Balti suunal (ja sel juhul Spike Eestit ei aitaks).

Lisaks tuletavad sellised relvatarned meelde ületootmist relvatööstuses ja NATO vanemate liikmesriikide soovi noorematelt partnerriikidelt raha ära võtta (eriti kuna Eesti kaitseväel on juba olemas kaasaegsed tankitõrjesüsteemid Mapats, Milan ja Javelin).

Lahinguomadused

Eesti saab vähemalt 18 Spike-LR mitmeotstarbelist tankitõrjesüsteemi (kaasaskantavad ja autole paigaldatavd versioonid) koos laskemoona, lisavarustuse, tehnilise toetuse ja personali koolitusega.

Peamine uue põlvkonna tankitõrjekompleksi erinevus on videokaamera raketipeas, mis võimaldab operaatoril näha sihtmärki raketi lennu ajal ja selle lendu korrigeerida. Maksimaalne sihtmärgi hävitamise kaugus sõltuvalt modifikatsioonist ja laskekohast (maapinnalt või kopterilt) ulatub neljast kuni kümne kilomeetrini. 

Spike-LR raketil on kombineeritud (CCD-maatriksil põhinev) telesihtimispeaga juhtimissüsteem või kahekanaliline (CCD-maatriks koos soojusjuhtimissüsteemiga IIR), samuti inertsüsteem ja kahesuunaline andmeedastusseade.

See võimaldab laia valikut kasutusvõimalusi "tulista ja unusta" põhimõttel, samuti uue sihtmärgi lukustamist pärast raketi väljatulistamist, sihtmärgi nõrkade kohtade tuvastamist jm. Mitmeotstarbeline tankitõrjesüsteemi Spike-LR (Long Range) kasutatakse kantavas versioonis või paigaldatakse erinevat tüüpi iseliikuvatele šassiidele, helikopteritele ja pealveelaevadele.

ПТРК Spike-LR
© Фото :
Tankitõrjekompleks Spike

Avalikest allikatest kättesaadava teabe kohaselt koosneb Spike-LR perekonda Spike-SR - kerge kantav kompleks laskekaugusega kuni 1500 meetrit, Spike-MR laskekaugusega kuni 2500 meetrit, Spike-ER laskekaugusega kuni 8000 meetrit, Spike-NLOS laskekaugusega kuni 25 kilomeetrit.

Raketi lennukiirus trajektooril on 130–180 meetrit sekundis. Kompleks on mõeldud vaenlase kaasaegsete, dünaamilise kaitsega varustatud tankide, kindlustustes paikneva elavjõu ja soomustatud sõidukite hävitamiseks keerulistes ilmastikutingimustes.

Poola Kaitseministeeriumi sõnul on Spike-LR tandemkumulatiivse lahingupea läbistamisvõime kuni 700 mm homogeenterassoomust. Kindlustusrajatiste purustamiseks võib Spike-LR varustada suure läbimisjõuga lõhkepeaga.

Erinevate konfiguratsioonidega Spike tankitõrjesüsteemid on umbes 28 maailma riigi relvastuses, kellele on tarnitud umbes 30 000 raketti. Spike-LR kõrge lahinguefektiivsus ei ole siiski tõestatud. Näiteks Peruus 2010. aastal toimunud testimisel tabas esimene rakett edukalt sihtmärki, kuid teise raketi mootor ei käivitunud ja see kukkus maha operaatorist 50 meetri kaugusel.

Head naabrid

Eesti valitsus eraldas 2019. aastaks riigikaitsele umbes 590 miljonit eurot, mis on rekordiline summa vabariigi ajaloos (moodustab üle 2,1% SKTst).

Tundub, et Balti riigid on määratud olema Ameerika Ühendriikide ja NATO riikide relvatootjate ärihuvide teenistuses. Läti kaitseministeerium sõlmis 2018. aastal samuti lepingu EuroSpike GmbH-ga Spike tankitõrjerakettide ostmuseks kogumaksumusega 108 miljonit eurot (tarne toimub 2023. aastal).

Lätis kasutatakse Spike-LR komplekside kaasaskantavaid, roomiksõidukitele FV103 Spartan ja HMMWV-le paigaldatavaid versioone. Leedu on juba kulutanud 20 miljonit dollarit American Javelin ATGMide ostmiseks.

Eesti, Leedu ja Ukraina vajadusteks kavatseb USA toota Javelini komplekse kokku 308 miljoni dollari väärtuses. Leedu president Dalia Grybauskaite ambitsioon veelgi suurem - ta kutsus Ameerika Ühendriike üles paigaldama Balti riikidesse õhutõrjesüsteemid Patriot.

Balti riigid astusid NATO-sse 15 aastat tagasi ning alliansi eesmärgid olid algusest peale läbipaistvad: Eesti, Läti ja Leedu on Venemaa piiril erakordselt atraktiivsed platsdarmid.

Samal ajal tuleb selgelt aru saada, et Venemaa kaitseministeeriumi prioriteet ülemaailmse sõjalise konflikti puhkedes on vaenlase vägede juhtimissüsteemide ja lennuväe ründesüsteemide mahasurumine.

Tõenäoliselt satuvad esimesena löögi alla GPS-navigatsioonisüsteemid ja Venemaale lähimad agressori liitlased. Kompleksid Spike ja Javelin jäävad kalliteks, kuid kasututeks mänguasjadeks.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda .

Teema:
NATO idarindel (251)
Tagid:
Eesti, tankitõrjerakett, tanketõrje, tankid, tank

Peamised teemad