15:29 23. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1130
  • RUB70.9699
USA sõjaväelased, illustreeriv foto

Kes on majas peremees? Ameeriklased tõstavad Eestis jalad lauale

© Фото : U.S. Marine Corps / Gunnery Sgt. Clinton Firstbrook
Analüütika
lühendatud link
17452

Ameerika sõjaväelased tunnevad end Eestis juba ammu vabalt, kuid kohalikele poliitikutele on sellest ikka veel vähe. Nad tahavad, et sõjaväelasi oleks veelgi rohkem ja nad käiksid siin sagedamini. Huvitav, kas nad ka ise aru saavad, et nii muutuvad nad Eestis varsti ülearusteks?

Eesti teatas oma Poola ja Rumeenia suursaadiku Eerik Marmei suu läbi, et peab USA alalist sõjalist kohalolekut kõigis kolmes Balti riigis väga oluliseks, kirjutab raadio Sputnik kolumnist Vladimir Barsegjan.

Malbrook valmistub matkale minema: milliseks sõjaks Eestit valmistatakse >>

Väide on vähemalt kummaline, sest ameeriklased tunnevad Balti riikides end juba ammu nagu kodus. Eesti valitsus on heaks kiitnud kokkuleppe, millega USA relvajõud saavad kasutada Eesti kaitseväeobjekte oma äranägemisel. Nende hulka kuuluvad ka kõige olulisemad – Ämari õhuväebaas ja Tapa keskpolügoon.

Objektide nimekirja saab laiendada, see sõltub ainult ameeriklaste soovidest ja vajadustest. Kokkulepet nimetatakse tavapäraselt "investeerimisleppeks", kuid pruugib vaid nimetusest kaugemale minna, kui avaneb selle tõeline mõte - lepingu kohaselt võib USA sõjavägi ehitada ja parandada rajatisi personali, koolituse, seadmete hoolduse, allüksuste formeerimise ja muudeks vajadusteks.

Need ongi need investeeringud. Loomulikult investeeritakse ka Ameerika sõjaväelaste ja nende varustuse mugavasse viibimisse Eestis. Eeltoodust on täiesti selge, et ameeriklased tulid Eestisse tõsiste kavatsustega ja pikaks ajaks. Kuidas sobib see kokku Eesti poliitikute nii armastatud avaldustega iseseisvusest kui riigi peamisest sümbolist?

Sügava kibestumisega tuleb tunnistada, et Eesti kaotas okupatsiooni, vabandust, oma territooriumil välisriikide vägede kohaloleku poolt hääletades iseseisvuse. Seejuures käituvad ameeriklased siin täiesti häbematult, sülitades avalikult kõikidele sündsusereeglitele.

Mõne aasta eest said ühe Eesti ajalehe ajakirjanikud teada, et USA saatkond Tallinnas on moodustanud diplomaatilise esinduse ohutuse tagamiseks salajase üksuse, mis jälgib saatkonna läheduses liikuvaid inimesi, kogub nende isikuandmed ja need, kelle käitumine kahtlusi tekitab, kantakse potentsiaalsete terroristide andmebaasi.

Ajakirjanikud küsisid, kuidas on võimalik, et välisriigi salajane üksus tegutseb riigi südames, kogudes andmeid riigi kodanike kohta ja hinnates nende võimalikku ohtlikkust. Kõige pikantsem on see, et kõik Eesti Vabariigi pädevad asutused olid selle osakonna tööst teadlikud ja saatsid isegi oma endisi töötajaid sinna tööle.

Kas sellel publikatsioonil oli mingeid tagajärgi? Mitte mingeid! Kõik jäi vanaviisi, võib-olla ehk kutsuti ajakirjanikud välja, kuhu vaja, ja selgitati neile, mida kirjutada, kuidas kirjutada, millest kirjutada ja millest mitte. Aga sellest ajalugu vaikib.

Selliseid näiteid on lõputu hulk, kuid kas nendeks on vajadust? On ju niigi selge, et Ameerika Ühendriigid on oma sõjaväelaste näol kohal mitte ainult Eestis ja teistes Balti riikides, vaid tunnevad end siin ka peremeestena.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Eesti ei sattunud USA "usaldusväärsete sõprade" nimekirja
Milleks peaksid USA ja Eesti sõjaväelased Soome hädaorus valmis olema
Eesti NATO kahvlis: eksperdid Venemaalt ja USA-st arutlevad alliansi kasvava isu üle
USA kaugpommitaja lendas taas Eesti kohal
Tagid:
okupatsioon, poliitika, sõdur, NATO, Eesti, USA

Peamised teemad