03:30 23. Aprill 2019
Kuula otse
  • USD1.1250
  • RUB71.9719
Julian Assange politseiautos

"Suurim reetmine" – mida Assange'iga tehakse

© REUTERS / Henry Nicholls
Analüütika
lühendatud link
Julian Assange vahistamine (6)
11021

Ecuadori võimud jätsid Julian Assange'i varjupaigast Londoni saatkonnas ilma. WikiLeaksi asutaja on Suurbritannia politsei poolt vahistatud ja seda on juba nimetatud kõige suuremaks reetmiseks Ecuadori ajaloos. Mille eest Assange'ile kätte makstakse ja mis teda ees ootab, uuris RIA Novosti.

TALLINN, 14. aprill — Sputnik. Austraalia programmeerija ja ajakirjanik Julian Assange omandas laialdase tuntuse seepeale, kui tema poolt asutatud veebileht avaldas 2010. aastal USA Riigidepartemangu salajased dokumendid ning materjalid, mis puudutavad sõjategevust Iraagis ja Afganistanis.

Tassiti saatkonnast välja

Aga seda meest, kelle politseinikud käe alt hoides hoonest välja talutasid, oli küllalt raske ära tunda. Assange on halliks läinud, lasknud endale kasvada pika halli habeme ega sarnanenud sugugi selle energilise noormehega, millisena teda seniajani fotodel nähtud on.

© Ruptly
Julian Assange vahistamine

Ecuadori presidendi Lenin Moreno sõnul loobuti Assange'ile varjupaiga võinmaldamisest tema poolt korduvalt rahvusvaheliste konventsioonide rikkumise pärast. Eeldada on, et Londoni kesklinna politseijaoskonda jääb ta seniajani, kuni ta Westminsteri magistraadikohtu ette viiakse.

Mispärast süüdistatakse Ecuadori presidenti reetlikkuses

Endine Ecuadori president Raffael Correa nimetas praeguse valitsuse otsust kõige suuremaks reetmiseks riigi ajaloos. "See, mida ta (Moreno – toim.) tegi, on kuritegu, mida inimkond iialgi ei unusta," väitis Correa.

London seevastu tänas Morenot. Briti meedias leitakse, et õiglus pääses võidule. Venemaa välisministeeriumi esindajal Maria Zahharaoval on teistsugune arvamus. "Demokraatia" käsi kägistab vabadust," märkis ta. Kremlis avaldati lootust, et vahistatu õigusi järgitakse.

Ecuador varjas Assange'i, kuna endine president oli vasaktsentristlike vaadetega, kritiseeris USA poliitikat ja tervitas WikiLeaksi poolt saladokumentide avaldamist nii Iraagi kui Afganistani sõja kohta. Juba enne seda, kui veebiaktivist varjupaika vajas, jõudis ta Correaga isiklikult tutvuda – võttis temalt intervjuu telekanalile Russia Today.

Kuid 2017. aastal Ecuadoris võim vahetus ja riik võttis suuna USA-le lähenemisele. Uus president nimetas Assange'i "kiviks saapa sees" ja andis otsekohe mõista, et tema viibimine saatkonna territooriumil kaua ei kesta.

Correa hinnangul saabus tõehetk läinud aasta juuni lõpul, kui Ecuadori saabus visiidiga USA asepresident Mike Pence. Siis saigi kõik otsustatud.

"Te ei pruugi kahelda – Lenin on lihtsalt silmakirjalik. Ta on juba ameeriklastega Assange'i saatuse osas kokku leppinud. Nüüd aga püüab teha nii, et me mõru pilli alla neelaksime, kõneldes, et Ecuador justkui jätkavat dialoogi," teatas Correa intervjuus telekanalile Russia Today.

Kuidas Assange endale uusi vaenlasi soetas

Päev enne vahistamist ütles WikiLeaksi peatoimetaja Kristinn Hrafnsson, et Assange'i suhtes toimus totaalne jälitamine.

"WikiLeaks avalikustas ulatusliku luureoperatsiooni Julian Assange'i suhtes Ecuadori saatkonnas," märkis ta. Tema andmeil ümbritseti Assange kaamerate ja diktofonidega ning saadud teave edastati Donald Trumpi administratsioonile.

Hrafnsson räpsustas, et Assange kavatseti saatkonnast nädala jagu varem välja visata. Seda ei juhtunud ainult seetõttu, et WikiLeaks antud info avalikustas. Ecuadori valitsuse kavatsustest andis portaalile teada kõrgest ametnikust allikas, kuid Ecuadori välisminister José Valencia lükkas kuuldused ümber.

Assange'i väljaviskamisele eelnes korruptsiooniskandaal Moreno ümber. Veebruaris avaldas WikiLeaks dokumentide paketi INA Papers, kus jälgiti Ecuadori riigipea venna poolt rajatud offshore-ettevõtte INA Investment tehinguid.

Quitost teatati, et tegemist on Assange'i salasobingiga Venezuela presidendi Nicolas Maduroga ja Ecuadori endise riigipea Raffael Correaga, et Moreno võimult kukutada.

Kuhu juurdlus vägistamisjuhtumi asjus välja on jõudnud

Assange saabus 2010. aasta suvel Rootsi, lootes USA võimude eest kaitset saada. Ta sattus uurimise alla vägistamise asjus. 2010. aasta novembris anti Stockholmis välja order tema vahistamiseks, Assange kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Ta peeti kinni Londonis, kuid lasti peatselt 240 000 naelase kautsjoni vastu vabaks.

2011. aasta veebruaris langetas Suurbritannia kohus otsuse Assange Rootsile välja anda, millele järgnes terve rida WikiLeaksi asutajale edukaid edasikaebusi.

Suurbritannia ametivõimud panid ta enne, kui langetada otsus Rootsile väljaandmise kohta, koduaresti. Võimudele antud lubadust murdes palus Assange varjupaika Ecuadori saatkonnas, kes selle talle võimaldaski. Sellest ajast peale on Suurbritannial omad pretensioonid WikiLeaksi asutajale.

Mis nüüd Assange'i ees ootab

Nagu politseist teatati, vahistati mees teistkordselt USA taotlusel tema väljaandmiseks salastatud dokumentide avaldamise eest. Samal ajal on Suurbritannia välisministri asetäitja Alan Duncan väitnud, et Assange'i ei saadeta Ameerika Ühendriikidesse, juhul kui teda ähvardab seal surmanuhtlus.

Usutavasti taotlevad brittide ametivõimud maksimaalset vangistusaega 12 kuuks, teatas mehe ema viitega tema advokaadile.

Samal ajal kaalub Rootsi prokuratuur võimalust jätkata juurdlust vägistamissüüdistuse asjus. Kannatanu huve esindav advokaat Elisabeth Massi Fritz asub seda taotlema.

Julian Assange: LKA direktor peab sõda nende vastu, kes tõtt räägivad >>

"Mina ja minu klient said just praegu uudise selle kohta, et Assange on kinni peetud. Lõpuks ometi juhtus see, mida me viimased seitse aastat oleme oodanud ja lootnud. Me kavatseme teha kõik, et prokuratuur uurimist taasalustaks, et Assange saaks Rootsile üle antud ja seisaks vägistamises süüdistatuna kohtu all," väitis Fritz neljapäeval ajalehele Expressen.

Teema:
Julian Assange vahistamine (6)

Samal teemal

Julian Assange vahistamine
Tagid:
vahistamine, poliitika, USA, Rootsi, Ecuador, Suurbritannia, WikiLeaks, Julian Assange

Peamised teemad