04:35 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1113
  • RUB71.1371
Eesti käitseväelised. Illustreeriv foto

Miks Eesti sõjaline võimsus alla käib

© Estonian Defence Forces
Analüütika
lühendatud link
NATO idarindel (238)
19423

Eesti ja Venemaa presidentide Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumist Moskvas on juba nimetatud ajalooliseks. Samas meenutab Eesti presidendi algatusvisiit Venemaale sõjalis-poliitilisest vaatenurgast pigem separaatläbirääkimisi, leiab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Eesti näib olevat NATO idatiival "raudse eesriide" nõrk lüli. Hoolimata riigikaitseks eraldatavast 2% SKTst, langes vabariik maailma sõjalise võimsuse pingereas aastaga nelja positsiooni võrra ja oli 112. kohal 137-st, erinevalt naaberriigist Leedust, mis näitab sõjalise võimsuse märgatavat kasvu ja on 31 kohta kõrgemal, ning Lätist, mis jäi endiselt 105. kohale.

Eesti mahajäämus on paradoksaalne, seletamatu, väljakutsuv, sest riik kavatseb kulutada kaitsevajadusteks 2022. aastani miljard eurot.

Balti paradoks

Eesti kaitseväes on 6500 sõjaväelast, kuid pole ühtegi lahingulennukit, raketikompleksi, iseliikuvat suurtükki ega tanki. Tallinnas asuv Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus jõudis järeldusele, et Balti riigid ei suuda oma rannikut kaitsta.

Tõepoolest, riigi merevägi on markeeritud vaid kolme miinilaevaga, mille elu ei ole kauaks. Eesti mereväes puuduvad ründe- või kasvõi raketilaevad, pole allveelaevu ega merelennundust.

15 aastase NATO-liikmelisuse jooksul ei ole ka teised Balti riigid saanud ühtegi uut sõjalaeva, vaatamata sellele, et rannikuriikide vajadus oma mereväe ülesehitamiseks on ilmselge.

Tõsi, Läänemerele ilmub perioodiliselt alliansi laevagruppe, kuid need käivad vaid lippu näitamas ega tee ilma, sest on alati Venemaa Balti laevastiku kindla kontrolli all.

See-eest maismaal on allianss alustanud reaalset ja enneolematut sõjalist ülesehitust. Kiiresti loodi taristu, Balti regioonist sai Venemaa-vastaseks agressiooniks vajalik sõjaväebaaside ja lennuväljade võrgustik. Muud eesmärgid on vähetõenäolised.

Ummikusse viivad stsenaariumid

Eesti on jagatud neljaks sõjaväeringkonnaks, enamik vägesid ja sõjapidamisvahendeid asuvad Venemaaga piirnevas loodeosas. Balti riikides ei panusta alliansi vanemad partnerid mitte rahvuslike relvajõudude arendamisele ja ümberrelvastamisele (nagu Afganistanis või Iraagis), vaid just domineeriva välisriigi sõjalisele kohalolekule.

"Siilid" udus: keda heidutavad Briti eriüksused Eestis>>

Ameeriklased arendavad Eestis Venemaaga sõjapidamise stsenaariumi. Suurte investeeringute tegemine potentsiaalse Armageddoni epitsentrisse ei ole mõistlik.

Tapast ja Ämarist on saanud Pentagoni peamised hüppelauad Venemaale. Eesti õhuruumis seavad end sisse Ameerika F-35 Lightning hävitus-pommituslennukid. Välisvägede koondumine Eestis on jõudnud sellise ohtliku piirini, et möödunud aasta augustis algasid NATO "juhuslike" rakettide lennud. Lisaks tõi Ühendkuningriik Eestisse neli AW159 Wildcat'i lahingukopterit ja kavatseb tuua veel viis ründekopterit Apache.

On selge, et Briti eriüksused ei ole "Piirideta arstide" taoline humanitaarabiorganisatsioon. Special Air Service (SAS) ülesanded Eestis on tähtsamate majanduslike ja sõjaliste rajatiste ja sõjaliste rajatiste rivist väljaviimine, sabotaaž ja terroriaktide korraldamine vaenlase tagalas, milleks on kuulutatud Venemaa.

NATO idarindel>>

Briti sõjaväelased ei kavatse kindlasti eestlasi kaitsta. Eraldi teema on Eestis relvade ladustamine, mida käsutavad ainult Washington ja Brüssel. Teoreetiliselt võivad Eestis paiknevatele NATO objektidele sattuda isegi tuumarelvad. Ja veel on Eestis ehitatud "Euroopa kõige tehnoloogilisem" 135-kilomeetri pikkune piiritara, maksumusega 197 miljonit eurot.

Loomulikult pole nimekiri täielik ja selle eesmärk on vältida "Vladimir Putini äkkrünnakut Euroopale".

Tahaks loota, et vastutus oma rahva eest ja poliitiline enesealalhoiuinstinkti ületab varem või hiljem kriitilise massi ning keegi Balti riikide juhtkonnast teeb esimese sammu vastastikku kasuliku heanaaberlikkuse poole Venemaaga. Ja miks ei võiks see poliitik olla Kersti Kaljulaid Moskvas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Maailma riikide sõjalise võimsuse pingerida - 2019
Teema:
NATO idarindel (238)
Tagid:
Vladimir Putin, Kersti Kaljulaid, kaitsevägi, NATO, Venemaa, Eesti

Peamised teemad