14:34 20. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
USA kaubandussõda Hiinaga: Trump valmistub auväärseks kapitulatsiooniks

USA kaubandussõda Hiinaga: Trump "valmistub auväärseks kapitulatsiooniks"

© AP Photo / Andy Wong
Analüütika
lühendatud link
Ivan Danilov
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (82)
10620

Trumpi administratsiooni motivatsioon järeleandmisteks on tingitud sellest, et vajatakse mingisugustki tulemust, mida esitada Hiina üle saavutatud võiduna juba alanud 2020. aasta presidendivalimiste kampaania raames, kirjutab RIA Novosti kolumnist Ivan Danilov.

Donald Trump ütles kord (ja see muutus lendlauseks), et "kaubandussõjad on hea asi ja need on kergesti võidetavad". Kui uskuda viimase aja arvukaid "lekkeid" auväärsetesse Lääne meediakanalitesse, siis võib väita, et USA president on oma hinnangutes kõvasti eksinud ja tundub, et majandussõja rinnetel Hiinaga on olukord trööstitu ning Ameerika Ühendriikide olukord kaldub üha enam auväärse kapitulatsiooni poole.

Trump tahab Euroopa kaupadele 10 miljardi eest tollid kehtestada >>

Teave Trumpi administratsiooni seisukohtade muutumisest on eriti huvitav Venemaa ajakirjanduses ilmunud arvukate artiklite taustal, milles autorid alles eelmisel aastal väitsid enesekindlalt, et Ameerika Ühendriigid on vastasseisus Hiinaga eduseisus ja et Peking astus kaubandussõjaga ämbrisse.

Paljude ekspertide usaldus Washingtoni majanduslikku ja diplomaatilisse kõikvõimsusesse tegelikkuses esialgu ei kajastu. Reuters teatab: "USA läbirääkijad pehmendavad kaubanduslepingu tingimusena nõudeid Hiina tööstustoetuste piiramisele. Kahe läbirääkimiste käiguga kursis oleva allika teatel tehti seda pärast Pekingi tugevat vastupanu. See (pehmendamine - toim.) tähendab USA taganemist oma peamisest eesmärgist Hiinaga peetavatel kaubandusläbirääkimistel."

Väärib selgitamist, miks see "leke" on oluline ja miks seda peetakse Washingtoni kapituleerumiseks. Asi on selles, et nagu Reuters'i hästi informeeritud allikad õigustatult märgivad, oli Hiina riigi poolt tööstusele toetuste maksmise lõpetamise nõue Donald Trumpi välispoliitilise kontseptsiooni oluline punkt. Tegelikult selleks, et sundida ametlikku Pekingit oma majanduse toetamisest ja oma kõrgtehnoloogilise tootmise arendamise programmist "Made in China 2025" loobuma, Trumpi administratsioon Hiinaga kaubandusläbirääkimisi alustaski.

Just Hiina võimekuse tõttu konkureerida Ameerika Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas hakkasid USA ametivõimud ahistama Huawei tegevust kogu maailmas. Hiina tehnoloogilise ülekaalu vähendamiseks oli Washington valmis isegi tõsiselt tülli minema oma Euroopa liitlastega, nõudes nendelt sõna otseses mõttes loobumist odavamatest Hiina tehnoloogiatest, eriti paljulubavate uue põlvkonna 5G sidevõrkude valdkonnas.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Hiinalt nõuti ka "loobumist tööstusspionaažist" ja nn sunniviisilise tehnoloogiasiirde praktika lõpetamist, st loobumist piirangutest Ameerika tehnoloogia- ja tööstusettevõtete juurdepääsuks Hiina turule, Hiina äriühingutele tehnoloogia, patentide ja muu Ameerika "intellektuaalse omandi" edastamisega. Ameerika läbirääkijad loodavad endiselt sundida Pekingit loobuma sellest praktikast, kuid loobumist riiklikust subsideerimisest nad enam ei nõua.

Trumpi valitsuse poolt Hiina kaupade kehtestatud tollitariifid pidid sundima rahvusvahelisi korporatsioone oma tootmise Hiinast Ameerika Ühendriikidesse tagasi tooma, kus nendel töökohtadel saksid edaspidi töötada Trumpi valijad.

Teisest küljest (ja see on tegelikult palju olulisem aspekt) pidid tollitariifid tekitama ekspordile orienteeritud Hiina majandusele nii palju kahju, et sundida esimees Xid tegema kõrgtehnoloogia valdkonnas järeleandmisi USA-ga konkureerimise ambitsioonidest loobumiseks.

Kui Reuters´i allikad ei eksi ja Ameerika delegatsioon on nendest nõudmistest tõepoolest loobunud, on see Pekingi ja isiklikult esimees Xi tohutu moraalne võit.

Trumpi administratsiooni järeleandmiste motivatsioon on tingitud vajadusest mingigi tulemuse järele, mida saaks esitada võiduna Hiina üle juba alanud 2020. aasta presidendivalimiste kampaania raames. Kui jätta kõrvale kaubandussõja peamine põhjus, siis on Pekingilt täiesti võimalik saada mõningaid soodustusi, mis tavakodaniku või börsispekulandi seisukohast võivad tunduda vägagi muljetavaldavad.

Just sellisele lähenemisviisile vihjab Reuters: "Püüdes sõlmida kaubanduskokkulepe juba järgmisel kuul või kusagil sealkandis, on Ameerika läbirääkijad nõustunud saavutama subsiidiumide vähendamise osas vähem, kui nad soovisid ja keskenduma selle asemel muudele valdkondadele, kus nad loodavad kergemini edu saavutada, teatasid allikad. <...>

"Liiga palju on kaalul" - majandusteadlane USA ja Hiina läbirääkimistest >>

Trumpi administratsioon soovib, et Hiina teeks järgmise kuue aasta jooksul kaubanduse ülejäägi vähendamiseks suuri oste, mille väärtus oleks üle triljoni USA dollari. Mõlema allika teatel sooritavad need ostud Hiina riigiettevõtted."

Kõige tõenäolisem sündmuste arengustsenaarium lähtub eeldusest, et Trump on tuntud üsna loomingulise ja äärmiselt selektiivse suhtumise poolest mistahes kokkulepete täitmisesse.

Tema tagasivalimise korral teiseks ametiajaks ei maksa USA presidendile midagi kohe pärast valimiskampaania lõppu Hiinaga sõlmitud leping katkestada.

Põhjuse, õigemini ettekäände selleks leiab alati, kuna valikut on: Hiina ametivõime võib süüdistada Ameerika valimistesse sekkumises (näiteks demokraatliku partei poolel); võib teatada, et Hiina ettevõtted tabati küberrünnakute sooritamiselt USA ettevõtete või USA infrastruktuuri vastu. Lõpuks võib Hiinat süüdistada inimõiguste karjuvas rikkumises Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas ja kehtestada majanduslikud sanktsioonid.

Loomulikult mõjutab Pekingiga sõlmitud lepingu selline demonstratiivne rikkumine Ameerika Ühendriikide mainet kõige katastroofilisemal viisil, kuid Washingtoni jaoks on mäng seda väärt - kui Ameerika Ühendriigid kaotavad oma tehnoloogilise juhtpositsiooni, siis ükski maine enam lootust hegemooniale maailmas tagasi ei too.

Igal juhul saab juba praegu öelda, et majanduslik välksõda Hiinaga ei õnnestunud, ja mõnede ekspertide usk, et Ameerika Ühendriigid suudavad Hiina majandust sõrmenipsuga purustada, on osutunud põhjendamatuks. Veelgi enam, kui vaadata viimase aja Ameerika välispoliitika tulemusi, siis mingit edu pole: Nord Stream 2 ehitus jätkub, võimu Venezuelas ja Süürias muuta ei õnnestunud, isegi USA senaatorid ja kongresmenid ei taha enam uusi sanktsioone kehtestada, viidates "väsimusele" ja asjaolule, et sanktsioonid osutuvad sageli "kahe teraga mõõgaks", mis tungib teravalt Ameerika huvidesse.

Praktika näitab, et ainus õige vastus Ameerika survele on "ajada oma joont". Muudmoodi meie Ameerika partneritega suhelda pole võimalik.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (82)
Tagid:
USA, kaubandus, Hiina, Donald Trump

Peamised teemad