14:31 23. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1215
  • RUB70.6525
NATO Küberkaitsekeskus Tallinnas

NATO küberjulgeolekustrateegia on muutumas Balti riikidele püssirohutünniks

© Estonian Defence Forces
Analüütika
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
88 0 0

Sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko usub, et NATO alliansi Venemaa vastu tegutsevate küberkaitsekeskuste paigutamine Eestisse, Lätti ja Leedusse võib pikas perspektiivis NATO-sse mähitud riikidele suuri ebameeldivusi põhjustada.

Venemaa analüüsib pidevalt NATO ja Balti riikides asuvate küberkaitsekeskuste saavutusi ning valmistab neile "asümmeetrilist vastust", teatati VIII Moskva julgeolekukonverentsil, kus 101 riigi esindajate hulgas osaleb ka 30 kaitseministrit.

Mitte juhuslikult ei olnud riikidevaheliste konfliktide kübermõõde ja muud riiklikku julgeolekut ähvardavad ohud foorumi üheks peateemaks. Alates 2010. aastast on NATO perioodiliselt korraldanud rahvusvahelisi küberkaitseõppusi Locked Shields Venemaa piiride lähedal. Tüüpiline legend - vaenlase häkkerid püüavad oma kontrolli alla saada energiavarustussüsteemi, kütusetanklaid, videovalvesüsteemi jne.

Küberjulgeoleku väljaõppekeskus alustas tegevust >> 

Praktiseeritakse ainult arvutivõrkude kaitset, kuid ka vaenlase energiajuhtimise ja lahingulised teavitussüsteemid on samuti arvutid ning alati on kiusatus sinna oma "Trooja hobune" sokutada. Loomulikult harjutatakse õppustel kõiki küberruumis võimalikke lahinguolukordi ja Venemaa lähimad naabrid - Balti riigid on selles innukamad kui teised.

Läti aktsent

NATO ja alliansi liikmesriikide juhtkond ei võtnud vastu Venemaa kaitseministeeriumi kutset arutada uusi väljakutseid ühiselt. Siiski esinesid VIII Moskva konverentsil väga autoriteetsed eksperdid: Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kaitseminister Sergei Šoigu, kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov, Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev, FSB direktor Aleksandr Bortnikov, välisluureteenistuse direktor Sergei Narõškin, Šanghai lepingu organisatsiooni peasekretär Vladimir Norov ja ÜRO peasekretäri asetäitja rahuvalveoperatsioonide alal Jean-Pierre Lacroix.

See nimekiri annab tunnistust tõsisest suhtumisest hübriidohtude analüüsi, sealhulgas Balti suunale. Varem on ka Läti president Raimonds Veyonis väitnud, et hübriidohud on ülemaailmse julgeoleku üks peamisi probleeme: "Need hõlmavad suurt küsimuste ringi, sealhulgas küberjulgeolekut, teaberuumi ja piiride ohutust, energiajulgeolekut." See on ainult osa tõest.

Kaitseväe küberväejuhatus alustab tegevust >>

Ülemaailmne teaberuum on tunnistatud uueks sõjateatriks ja Riias asutatud NATO Strateegilise kommunikatsiooni keskus on loodud laiaulatusliku infosõja pidamiseks (alliansi riikides on 20 sellist keskust). Ameeriklaste üldjuhtimisel on siia koondatud seitsme riigi, sealhulgas Balti riikide, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Poola jõupingutused.

USA ja NATO vanempartnerid pööravad suurt tähelepanu pealetungitegevusele küberruumis, kus Riia ei tegutse mitte Läti julgeoleku tugevdamise, vaid alliansi konkreetsete eesmärkide saavutamiseks nagu potentsiaalse vaenlase - Venemaa haldussüsteemide, strateegiliste rajatiste, finantsasutuste, ettevõtete, elektrijaamade, raudteejaamade ja lennujaamade arvutivõrkude rivist välja viimine.

Võib-olla ei nimetada Pentagoni kaartidel üldse Balti riike, otstarbekam tegutseda tähistega 'Venevastane -1', ''Venevastane -2', ''Venevastane -3'.

Võitlus häkkeritega

Eesti teeb palju digitaaltehnoloogiate arendamiseks. Tallinnas avatud küberkaitse oivakeskus koolitab spetsialiste ka teiste NATO riikide sõjalistele struktuuridele. Lahinguotstarvet ei reklaamita, kuid kolmandik keskuse loomiseks kulunud 18 miljonist eurost on Põhja-Atlandi Liidu otsesed investeeringud. Kaitseminister Jüri Luik märkis, et Tallinna keskuse spetsialistid tegelevad küberturvaliseuse programmide väljatöötamisega tihedas koostöös Austria, Ühendkuningriigi ja Luksemburgiga.

Lisaks tegutseb Eestis 2018. aasta augustist Küberväejuhatus, mis on spetsialiseerunud küberjulgeoleku küsimustele ning on vahetult allutatud kaitseväe juhatajale. Kübervägede loomise peaeesmärk on ühendada ja optimeerida kaitseministeeriumi erinevad ressursid tööks küberruumis.

Ja kuigi see struktuur (umbes 300 sõjaväelast) saavutab täieliku lahinguvalmiduse 2023. aastaks, on Eesti kogemusest juba huvitatud Saksamaa, kus 2021. aastaks kavatsetakse luua umbes 13 000 monitori suurused küberjõud. Kvalifitseeritud personali vähesuse tõttu peab Eesti kasutama teatavat IT-alase ettevalmistusega ajateenijaid.

Juba aastaid on Eestis tegutsenud NATO Küberkaitsekeskus, kus töötavad 20 NATO ja teiste huvitatud riikide spetsialistid (Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Holland, Poola, Slovakkia, Hispaania, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kreeka, Türgi, Belgia, Portugal, Austria, Rootsi ja Soome).

Varem või hiljem kasvab sellise "küberneetika" hulk üle kvaliteediks - reaalseks šokiks energeetikas, majanduses ja teistes valdkondades. Ja siis ei tunne keegi end turvaliselt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Kreml: NATO küberkaitsekeskus Tallinnas on loodud sõjaks Venemaaga
Riik toetab küberkaitse teadus- ja arendustegevusi 1,5 miljoni euroga
Tagid:
julgeolek, analüütika, küberõppus, küberruum, kübersõda, kübervägi, küberoht

Peamised teemad