05:44 26. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
USA president Donald Trump

Trumpi lahkudes suurriik ei taastu

© Sputnik / Владимир Астапкович
Analüütika
lühendatud link
Dmitri Kossõrev
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (91)
9220

Praegune USA välispoliitika on muidugi õudusest kohutavam, kuid kunagi lahkub ka Donald Trump ja tema administratsioon. Mis saab siis? On väga tõenäoline, et midagi parandada pole siis enam võimalik ja Ameerika ei saa kunagi enam olema endine, arutleb RIA Novosti kolumnist Dmitri Kossõrev.

Selline lihtne mõte sisaldub väljaande Foreign Affairs hiljutises artiklis, mille autoriks on vabariiklasest Trumpi-vastane (on ka selliseid) Daniel Drezner, kes vihkab USA presidenti rohkem kui paljud demokraadid. Ta nimetab Trumpi Ferrari rooli sattunud meheks, kellel vaimne ja emotsionaalne areng on lapse tasemel ja nii edasi.

USA valmistab ette sõjalist operatsiooni Iraani vastu – pall on Putini käes >>

Dreznerile, kes on Taftsi ülikooli juures asuva Fletcheri-nimelise rahvusvahelise poliitika ja õiguse ülikooli professor ja kateedrijuhataja, võib kaasa tunda. Ta on kogu oma elu õpetanud noortele, et diplomaatia on kõrgeimat professionaalsust nõudev kutseala ja Ameerika Ühendriikidel on maailmas ainulaadne positsioon. Kuni sinnamaani välja, et inimesed ei mäleta, millal Ameerika ja tema välispoliitika ei oleks olnud igas mõttes kõigis tähtsam.

Nüüd aga juhtus selline lugu… Drezneri sõnul solvab ja kahjustab Trump Ameerika liitlasi; peab kaubandussõdu, mis ei ole kaasa toonud midagi peale kahju majandusele; tema administratsioon on lahkunud mitmetest lepingutest ja halvustab neid organisatsioone, mille osaliseks riik veel jäänud on. Tema rahvusvaheliste suhete nõunikud püüavad sõlmida kokkulepped enne, kui president neid oma säutsudega kahjustada jõuab ja nii edasi ja nii edasi.

Drezner lisab, et riigidepartemangust lahkub lõputu diplomaatide vool, kes ei saa aru, mida neist tahetakse. Väljastpoolt vaadates tundub selline välispoliitika arusaamatu, metsik ja ebasõbralik, kuid nagu selgub, paistab see ka ameeriklastele endile Ameerika Ühendriikide huvide seisukohast õudusunenäona.

Võib-olla Drezner ja tema mõttekaaslased liialdavad? Piisab, kui meenutada, mitu korda ainuüksi sõjajärgsel perioodil on Ameerika Ühendriikidel tulnud välispoliitikas katastroofe üle elada sõjaliste, poliitiliste ja isegi siseprobleemide tõttu.

Võtame näiteks kasvõi 1973. aasta Araabia naftaembargo, kui naftahinnad neljakordistusid (põhjuseks oli Ameerika Ühendriikide ja liitlaste toetus Iisraelile Viimsepäeva sõja ajal), kuid riigi majandus ei lakanud sellepärast veel olemast maailma esimene ja lääneriikide liit ei lagunenud. Washingtonil on praegugi veel liitlassuhted Lähis-Ida tähtsamate riikidega.

Trump teatas riigipöördest Ameerikas >>

Või katastroof Vietnami sõjas, mis lõppes häbiväärse kaotuse, sõjaväelaste ja diplomaatide põgenemisega Saigonist, Ameerika mõju vähenemisega kogu Aasias, sõjaväebaaside vabatahtliku, kuid mitte nii suure kaotusega. Rääkimata sellest, et sõjavastane liikumine Ameerika Ühendriikides endas viis ühiskonna barrikaadide eri pooltele.

Выступление Дональда Трампа
© AP Photo / Carolyn Kaster

Kuid juba 80-ndatel ei saanud keegi öelda, et suurriiki enam pole. Ja veel varem oli 1929. aasta suur depressioon, kuid 1945. aastaks tõusid Ameerika Ühendriigid läänemaailma juhtriigiks, asendades endise superjõu - Briti impeeriumi.

Nüüd ütleb rahvusvahelise poliitika kateedri professor, jah, nende kriisidega saime me hakkama aga praegusega ei pruugi me enam toime tulla. Muidugi tuleb ühel heal päeval "normaalne" president ja hakkab varemeid uuesti üles ehitama, kuid tal võib see ebaõnnestuda, sest Ameerika jääb lähitulevikus nõrgaks ja sekundaarseks riigiks, mis on oma endised liitlased kaotanud.

Drezneri sõnul on selles süüdi Ameerika demokraatia. Tõsi, neid sõnu autor otseselt ei kasuta, kuid tema mõte on just selles. Ta usub, et Ameerika valija oli liiga kaua veendunud oma riigi tingimusteta domineerimises maailmas ning seetõttu oli ta üha vähem huvitatud välispoliitikast, pidades normaalseks valida selline president ja kongresmenid, kes sellest suurt ei taipa.

Isegi kui demokraatide unistus täitub ja Trumpi volitused rahvusvahelisel areenil tegutsemiseks antakse Kongressile, siis kongresmenid ise ei ole selles sugugi paremad. Lisaks on tugevasti räsida saanud ekspertide ökosüsteem, ilma milleta välispoliitika ajamine on võimatu.

Nad ei meeldi ameeriklastele, sest nood mäletavad, et just eksperdid vedasid Ameerika Iraagi sõja taolistesse katastroofilistesse sõdadesse. Varem oli USA-l justkui kaks välispoliitikat, demokraatide ja vabariiklaste oma. Esimestel oli kalduvus "Teist internatsionaali" luua, see tähendab kehtestada valitsusväliste toidulaudade abil kogu maailmas demokraatiat ja õigeid väärtusi. Teised aga peavad rohkem lugu jõukasutamisest ja tegutsevad loosungi all "Ameerika kõigepealt".

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu >>

Kuid varem suutsid mõlemad omavahel läbi rääkida ja selle tulemusena oli Ameerika välispoliitika terviklik. Nüüd on aga poolte polariseerumine ja viha läinud nii suureks, et keegi ei taha enam läbirääkimisi pidada.

Ilmselt kestab selline olukord kaua ja liitlased ning seda enam mitteliitlased (st kogu maailm) võivad ära harjuda, et USAga polegi võimalik kokku leppida ja õpivad iseseisvalt elama. Sellest saab pöördepunkt, kus USA endist hiilgust ei ole enam võimalik taastada.

Kõige huvitavam Drezneri artiklis on see, et Ameerika Ühendriigid hakkasid tõstatama küsimusi, mille üle ei olnudki põhimõtteliselt vaja arutleda: mis on kodakondsus ja kes on ameeriklased; mis on patriotism ja milles seisneb riigi ülimuslikkus; milleks ja milliseid haridus- ja tervishoiusüsteeme on vaja; milline peaks olema ajakirjandus; kas lubada relva omamist või mitte; kuidas peaksid omavahel suhtestuma mehed ja naised... See tähendab, et Ühendriigid naasevad ühiskonna ja riigi põhialuste juurde ning üritavad neid nullist uuesti üles ehitada.

Niikaua aga, kui käimasolev revolutsioon riiki (või isegi Läänt tervikuna) taaskäivitab, õpib maailm tõesti oma mõistusega elama ning oma endist hiilgust Ameerika endale enam tagasi ei saa.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (91)

Samal teemal

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu
Tagid:
majandus, Donald Trump, poliitika, USA

Peamised teemad