17:59 16. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
Lahingudroon Орион-Э relvanäitusel «Venemaa relvajõud hommme (Армия России – завтра)

Venemaa ei väljunud võidurelvastumisest - ta lihtsalt võitis selle

© Sputnik / Алексей Филиппов
Analüütika
lühendatud link
Irina Alksnis
10310

Kuna Venemaa relvajõudude reformimise kõige ambitsioonikamad ja kallimad ülesanded on lahendatud, võib ta endale lubada kaitsekulutuste vähendamist, mis tegelikult toimub juba neljandat aastat järjest.

RIA Novosti kolumnist Irina Alksnis tutvus Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) järjekordse aastaaruandega kaitsekulutuste kohta maailmas. Need aga püstitasid eelmisel aastal ajaloolise rekordi, ulatudes 1,8 triljoni dollarini, mida on 2,6% rohkem kui 2017. aastal, kirjutab ta. Peaaegu kõik riigid, kellel on minimaalsedki poliitilised ja geopoliitilised ambitsioonid, on võidurelvastumisega ühinenud. USA sõjalised kulutused kasvasid 4,6%, Hiinal - 5%, Saudi Araabial - 6,5% ja Türgil - 24%.

Kaitsekulutuste suurendamise liidriteks on Armeenia (tõus 33 %), Läti (24 %), Ukraina (21 %), Leedu (18 %), Tšehhi Vabariik (18 %) ja Kasahstan (16 %). Selle taustal võib esmapilgul mõnevõrra kummalinegi tunduda, et Venemaa on juba mitu aastat oma kaitsekulutusi vähendanud. Asi jõudis niikaugele, et 2018. aasta lõpuks kukkus riik välja 5 juhtiva riigi hulgast (kus ta oli olnud pidevalt alates 2006. aastast), langedes Prantsusmaa järele kuuendaks.

Venemaa kaitsekulutused vähenesid aastaga 3,5%, ulatudes 61,4 miljardi dollarini, mis näib Hiina 250 miljardi dollariga võrreldes tagasihoidlikuna ja võrreldes Ameerika 649 miljardi euroga suisa tühine. Ametlik selgitus on arusaadav - Venemaa on relvajõudude reformimise ja moderniseerimise ülesande, millesse on eelmise aastakümne lõpust alates intensiivselt investeeritud, edukalt täitnud.

Venemaal seati häirevalmidusse lahinglaserid >> 

Venemaale on korduvalt ette heidetud, et vaatamata tõsistele probleemidele majanduses ja sotsiaalvaldkonnas kulutatakse riigikaitsele liiga palju (2018. aastal 3,9% SKTst) ja nüüd teatas riigipea Vladimir Putin, et eelarvekulud riigikaitsele vähenevad järk-järgult tasemele 2,7-2,8 %, kuid riigi julgeolek on endiselt tingimusteta prioriteet ja selles valdkonnas seatud eesmärgid tuleb saavutada kõigepealt.

Seega, kuna relvajõudude reformimise kõige ambitsioonikamad ja kallimad ülesanded on edukalt lahendatud, võib Venemaa endale lubada kaitsekulutuste vähendamist, mis tegelikult toimub juba neljandat aastat järjest. Lisaks sellele lihtsale selgitusele on aga veel midagi, mis on vähem ilmne, kuid tundub palju olulisem ja huvitavam.

SIPRI välja toodud finants- ja poliitiliste jõudude vahekord ning globaalsed suundumused näitavad, et Venemaa investeeringud relvajõududesse ja sõjatööstuskompleksi on palju efektiivsemad, kui tema partneritel ja konkurentidel rahvusvahelisel areenil.

Ammu on möödas need ajad, mil ameeriklaste astronoomilised kaitsekulutused põhjustasid imestust, vaimustust ja ärevust. Nüüd on Pentagoni ja USA sõjatööstuskompleksi eelarve kärpimine muutunud üldiseks kõneaineks. Regulaarselt tuleb uudiseid sobimatust F-35-st või eepilistest sõjalaevadest Zumwalt. 

Selle taustal näib Venemaa relvajõudude ja sõjatööstuskompleksi investeeringutasuvus suisa fenomenaalne. Sageli ei arvestata aga sellega, et ülesanne ei ole mitte selles, et eraldatud raha ära kulutada, palju olulisem on see, et rahastatav üritus oleks määratletud õigesti - ja siingi on Venemaal, millega kiidelda. 

Juba palju aastaid (vähemalt poolteist aastakümmet) tagasi kaalus riigi poliitiline ja sõjaväeline juhtkond relvajõudude moderniseerimise võimalusi ja tehti valik, mille vilju Venemaa nüüd naudib. Väga piiratud rahaliste võimsaluste juures, väga raskete välis- ja sisepoliitiliste raskuste ja riskide tingimustes langetati toona otsused, mis mitte ainult ei aidanud sõjaväe allakäiku ja riigi ulatuslikku sõjalist mahajäämust pärast 1990. aastate ebaõnnestumist ületada, vaid Venemaa relvajõud viidi kahtlemata maailma kõige võimsamate ja tõhusamate hulka. 

Riik ei saanud endale lubada arvukaid ja täiemahulisi eksperimente, oli vaja valida konkreetsed läbimurdepunktid ja iga viga võis kaasa tuua saatuslikke tagajärgi. See-eest kokkuvõtteid, kasvõi vahekokkuvõtteid, saavad nüüd teha mitte ainult need, kes pidevalt sõjaväeprobleemidega kokku puutuvad, vaid needki, kes korrapäraselt uudiseid loevad. 

Mida arvatakse Venemaal NATO tohutust eelarvest >>

Nõukogude ajast päranduseks saadud kohmakast "dinosaurusest" on Venemaa relvajõud muutunud nüüdisaegseks, väga mobiilseks sõjamasinaks, mida kasutatakse meisterlikult, nagu nüüd nimetatakse, "hübriidsõja pidamiseks". Reformi edu on tõestanud sõjakampaania Süürias, ja mitte ainult seal.

Lisaks on Venemaa teinud kaitsevaldkonnas mitmeid teaduslikke, tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi läbimurdeid, mis on taganud Venemaa juhtpositsiooni nendes valdkondades maailmas ja teatud määral kompenseerinud mahajäämuse paljudes teistes.

Siin on vaid mõned neist:

  1. EW - elektroonilised sõjapidamisvahendid. Läänes on Venemaa EW-sfäär avalikult tunnistatud kõige arenenumaks ja efektiivsemaks maailmas, kusjuures Lääne mahajäämus selles vallas on üsna märkimisväärne.
  2. Venemaa on välja libisenud keskmise ja lühimaarakettide piiramise lepingu silmusest, muutes selle Ameerika Ühendriikidele mõttetuks. Alates "Kalibritest" kuni viimase ülihelikiiruselise relvani on kõik see suunatud globaalsele tuumaheidutusele.
  3. Arktika. Viimase kahe aastakümne jooksul on maailm tormiliselt arutanud Arktika piirkonna kasvavat poliitilist ja majanduslikku rolli 21. sajandil. Kuid siis sai selgeks, et venelased olid sinna paigutanud juba sellise kaitsesüsteemi (alates jäämurdjatest ja sõjaväebaasidest kuni sõjaväelaste vormiriietuseni), et keegi ei saanud neile ligilähedalegi.

Neid asjaolusid silmas pidades hakkab SIPRI aruanne mängima uutes värvitoonides ning Venemaa juhtkonna korduvad avaldused, et Venemaa ei lase ennast uude relvavõistlusse tõmmata, omandavad veelgi suurema kaalu.

"Poseidon" paneb hirmust värisema – raputab NATO-gi laiali >>

Viimastel aastatel on maailm juba harjunud, et Moskva demonstreerib Läänele pidevalt oma operatiivset ja taktikalist paremust, tegutsedes erinevates maailma osades - Krimmist Süüriani ja Kesk-Aafrika Vabariigist Venezuelani, rakendades selleks edukalt ka sõjalist faktorit.

Nende edusammude taga nähakse hoopis harvem, et Venemaa võidab potentsiaalset vaenlast strateegiliselt. Mitte ilmaasjata ei süüdista Lääs Moskvat sageli, et seal on hübriidsõja reeglid ja meetodid liigagi hästi selgeks õpitud. 

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga 

Samal teemal

Trump allkirjastas 2019. aasta kaitse-eelarve
Venemaa Kaitseministeerium avaldas video ülihelikiirusega raketi "Avangard" katsetamisest
Kuidas Vene "Avangard" jõudude globaalse tasakaalu taastas
Tagid:
kaitsekulutused, riigikaitse, relvad, Venemaa, USA

Peamised teemad

  • Eesti lapsed

    Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

    30
  • Elektritõukerattad

    Kõrge kütusehind, teetööd ja Laagna tee võimalik sulgemine sunnivad Tallinna autoomanikke mõtlema üleminekule alternatiivsetele transpordivahenditele. Sputnik Eesti uuris, kas väikesed elektrisõidukid võiksid autot asendada.

    19
  • Auto väljalasketoru

    Venemaa Rosnano juhatuse esimees Anatoli Tšubais tegi ettepaneku kehtestada Venemaal süsihappegaasi maks. Rahvusvahelise Finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski avaldas sel puhul raadiosaates oma seisukohta.

    28