05:57 26. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1187
  • RUB72.1352
Panga kullakangide tootmisliini avamine Jekaterinburgi tehases

"Vene ükskõiksuse" poliitikast. Eesti Keskpangas on vaid üks kullakang

© Sputnik / Павел Лисицын
Analüütika
lühendatud link
Dmitri Lekuhh
11321

Eesti Pangas hoitava ainsa kullakangi kulla puhtus ei vasta finantsturgudel kasutamiseks kehtestatud nõuetele.

"Balti tiigriks" peetava Eesti Vabariigi keskpangas on ainult üks üksteist kilogrammi kaaluv ja pool miljonit eurot väärt kullakang, kirjutab RIA Novosti kolumnist Dmitri Lekuhh. Seegi oleks juba ammu maha müüdud, kuid, nagu selgus, ei vastanud selle kulla puhtus finantsturgudel kasutamiseks kehtestatud nõuetele. Kokku on uhkel Eestil vaid 256 kilogrammi kulda ja sedagi hoitakse mingil põhjusel erinevates USA kommertspankades (peamiselt New Yorgis), mistõttu, tundub, pole üldse kindel, et nad seal tõesti ka füüsiliselt olemas on. 

Samal ajal ostis naaberriik Venemaa ainuüksi 2019. aasta esimeses kvartalis Maailma kullanõukogu andmetel 55,3 tonni väärismetalli. Teine ​​endine naaber "Nõukogude ühiselamu" aegadest, Kasahstan, ostis samal aruandeperioodil 14,4 tonni kulda. Jumal nende "primitiivsete ostudega", kuid isegi üsna demokraatlik Poola ei jää selles võidujooksus maha – esimeses kvartalis osteti seal üsna korralik kogus – 13,7 tonni kulda.

Kui "totalitaarsel" Venemaal (ja osaliselt Kasahstanis) toimuv on veel kuidagi seletatav sellega, et Moskva ja Nur-Sultani poolt "tülika" ja mittevajaliku" kulla kokkuostmise eesmärk on vähendada USA sanktsioonide laienemise korral sõltuvust dollarist, siis truult Ameerika poliitika kiiluvees liikuva Poola kulla ostukogust kvartalis, mis ületab kõigi kolme Balti riigi kullavarud kokku, ei ole küll sanktsioonidega võimalik seletada.

Dollariajastu lõpp: miks Venemaa tonnide kaupa kulda ostab >>

Mingite Ameerika ega Lääne piirangutega pole võimalik seletada ka tõsiasja, et kogu maailmas ostsid keskpangad 2019. aastal tervelt 145,5 tonni kulda, mida on 68 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, eriti kui arvestada, et suurimaid kullavarusid omavad üsnagi läänelikud ja täiesti tsiviliseeritud riigid. 

Näiteks Ameerika Ühendriigid oma silmapaistva ja tõenäoliselt lähiaastatel ületamatu 8132 tonni väärismetalliga, Saksamaa (3374 tonni kulda), Itaalia (2452 tonni) ja Prantsusmaa (2436 tonni). Venemaa oma kasvava 2 168 tonnise kullavaruga on alles auväärsel viiendal kohal.

Venemaale järgneb Hiina keskpank, mis nagu Venemaagi püüab mitte ainult oma kullavarusid täiendada, vaid ka oma varasid mitmekesistada. Esimeses kvartali kullaostudega tõusis Hiina kohe Venemaa järele, ostes maailmaturult (nn. "füüsilist") kulda väga muljetavaldavas koguses - 33 tonni (selles mõttes on Venemaal veidi lihtsam kui Hiinal – Venemaa keskpank ostab kulda peamiselt kodumaistelt tootjatelt, seega rublade eest).

"Läheb sõjaks." Kuhu kadusid Venemaa miljardid Ameerika võlakirjadest >>

"Liberaalse tiiva" finantseksperdid kordavad nagu mantrat, et enamus Eesti kullavarudest, mis müüdi varsti pärast NSV Liidust lahkumist, on lihtsalt investeeritud "likviidsematesse finantsinstrumentidesse - aktsiatesse ja riigivõlakirjadesse".

Eesti Pank
© Sputnik / Вадим Анцупов

See ei vasta pehmelt öeldes tegelikkusele: möödunud, 2018. aasta novembri lõpu seisuga moodustasid Eesti Panga kulla- ja välisvaluutareservid vaid 650 miljonit eurot.

Neist sularaha ja hoiuste reservid olid 20,4 miljonit eurot (kulda 8,9 miljoni), ülejäänu (549,2 miljoni väärtuses) - "väärtpaberid", mis, kui midagi peaks juhtuma, tuleb veel alles ära müüa.

Seega pole see mingi "riskide hajutamine". Seda nimetatakse hoopis teisiti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Rahandusministeerium: majanduskasv jääb sel aastal tugevaks
See on lõpp: maailma majandusele on alla pandud 243 triljoni dollarine pomm
Tagid:
Venemaa Keskpank, valuutareservid, kuld, Eesti, Eesti Pank

Peamised teemad