02:00 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1043
  • RUB70.8034
Joe Biden

"Ukraingate" pingutab silmust Trumpi peamise vastase ümber

© AP Photo / Mel Evans
Analüütika
lühendatud link
USA presidendivalimised 2016 (104)
10920

Nuga, mis peagi USA endise asepresidendi ja tulevase presidendikandidaadi Joe Bideni kehasse torgatakse, juba ihutakse, arutleb RIA Novosti kolumnist.

Maidan, nagu iga värviline revolutsioon, õgib mitte ainult oma Ukraina poliitikutest lapsi, vaid on juba taldrikule tõstnud ka ühe autoritest, USA endise asepresidendi Joe Bideni. Nuga, mis peagi tema kehasse torgatakse, juba ihutakse, kirjutab RIA Novosti kolumnist Ivan Danilov. Obama administratsiooni patte Ukrainas hakkasid päevavalgele tooma mitte ainult Trumpi meeskonna meediamõrvarid, vaid ka sellised Ameerika meedia mastodondid nagu New York Times ja Trumpi peajurist, endine New Yorgi linnapea Rudy Giuliani. 

Zahharova Müncheni konverentsil: Ukraina-meelsed illusioonid on kadunud >>

"Ukraingate" põhjustab tagajärgi mitte ainult Ameerika sisepoliitikale. Tegelikult on selle ilmumine halb märk Kiievi uuele administratsioonile. Tundub, et sisepoliitiliste probleemide lahendamiseks on Trumpi administratsioon (ilma igasuguse kahetsuseta) valmis põrmustama meediamüüdi Ukrainas toimunud "väärikuse revolutsioonist" ja asendama see palju realistlikuma narratiiviga Ukrainas juhtunust, et riigi röövis paljaks Ameerika ja Ukraina sõbralik koondmeeskond süvariigist, mille olemasolu üle Donald Trump nii sageli kurdab.

Üldiselt paistab Ameerika poliitikute (artiklis ei räägita mitte ainult Bideni perekonnast) koostöö Ukraina ametivõimudega isegi peategelastele lojaalse New York Timesi ümberjutustuses pehmelt öeldes ebasünnis:

"Hunter Biden oli Yale'i ülikooli lõpetanud jurist, kes töötas Amtraki ja mitmete mittetulundusühingute ja mõttekodade nõukogudes, kuid kel polnud mingeid kogemusi Ukrainaga. Ta oli vaid paar kuud varem vallandatud sõjalaevastiku reservist kokaiini tarvitamise positiivse testitulemuse pärast. Mõnel kuul maksti talle kuni 50 000 dollarit kuus töö eest (Ukraina – toim.) ettevõttes Burisma Holdings. Eelmisel kuul Burisma juhatusest lahkunud Hunter Biden oli üks paljudest "mõlemas parteis häid poliitilisi sidemeid" omavatest ameeriklastest, kes viimase kümne aasta jooksul olid Ukrainas töötanud." 

Ukraina sai alles Javelini selgeks aga juba pakutakse uusi relvi >>

Kuni viimase ajani tegeles "Ukraingatega" John Solomon, kes oli Trumpi meeskonna meediamõrvar, kuid nüüd on see küsimus tõusnud Ameerika presidendi peaadvokaadi tasemele, kes püüab seda üle kanda kriminaalsüüteo tasandile. Poliitikale spetsialiseerunud väljaanne The Hill (kus teave skandaali kohta esimesena ilmus) teatab:

"President Trumpi isiklik advokaat Rudi Giuliani kutsus üles uurima Joe Bideni, väites, et endisel asepresidendil ja 2020. aasta presidendivalimiste kandidaadil on huvide konflikt varem Ukrainaga sõlmitud lepingute tõttu. Bideni (huvide – toim.) konfliktid on liiga ilmsed, et seda ignoreerida ja seepärast tuleks neid kiiresti ja edasilükkamatult uurima asuda. Veelgi olulisem on küsimus, kui sügavad nad on ja kui kaugele on väidetav Ukraina vandenõu arenenud?" kirjutas Giuliani." 

Mõiste "vandenõu" on juba ilmunud Ameerika ja Ukraina poliitikute poliitilises diskursuses ja see on otsene vihje, et asi ei piirdu enam korruptsiooniga. Ja et demokraatide ladvikule (Bideni ja Obama administratsiooni teiste võtmeisikute isikus) püütakse "kaela määrida" vandenõu välisriigi valitsusega eesmärgiga mõjutada USA valimisi või poliitilist süsteemi.

Veelgi enam, just Ameerika Ühendriikide valimiste mõjutamise vandenõust Trumpi poliitilise konsultandi Paul Manaforti kohta kompromiteeriva materjali lekitamisega kirjutas John Solomon pärast suhtlust oma Kiievi kontaktidega.

Venemaa välisministeerium nimetas Muelleri süüdistusi absurdseks >>

Trumpi administratsioonil on nüüd väga lojaalne ja üsna agressiivne peaprokurör Barr, kes on igati võimeline andma "Ukraingate'ile" tõeliselt suure hoo, mis võiks ohvritele vastavad õiguslikud tagajärjed kaasa tuua. Kogemuste põhjal võib eeldada, et Ukraina poliitikute või jõuametkondade ametnike hulgas on piisavalt inimesi, kes soovivad Trumpi ees vajalike ütluste andmisega kannuseid teenida.

Selline sündmuste areng tundub The New York Timesis avaldatu kontekstis üsnagi tõenäoline, sest selle järgi on Rudy Giuliani oli juba kohtunud New Yorgis Ukraina prokuröridega just "Bideni asjas".

Üldiselt oli ametlikul Kiievil ameeriklaste poolt värvilise revolutsiooni läbiviimise ajal ainult kolm väärtust: gaasitranspordisüsteem, millega oli võimalik šantažeerida nii Venemaad kui ka Euroopa Liitu; sõjalisest ja psühholoogilisest seisukohast strateegiliselt oluline Krimm; ja riigi maine, mis "seisab kangelaslikult Putini vastu".

Ukraina "gaasitoru" on osa oma strateegilisest tähtsusest TurkStreami tõttu juba kaotanud ja kaotab ülejäänu pärast Nord Stream 2 käikulaskmist (isegi kui alguses ei tööta see täiskoormusel). Ega siis ilmaasjata ei rakenda Naftogazi (Ukraina nafta ja gaasitransiidiettevõte – toim.) juhtkond praegu aktiivseid jõupingutusi Ukraina torutranspordisüsteemile "strateegilise Euroopa investori" leidmiseks, kusjuures neid "strateegilisi Euroopa investoreid" ei paista kusagilt.

Lavrov: miks Moskva Ukraina eelmisi presidendivalimisi aktsepteeris >>

Ja nii jääbki alles vaid "riik, mis võitleb kangelaslikult kohutava Putiniga", kuid nüüd riskitakse pöördumatu muutumisega maineks riigist, kus Ameerika asepresidendi poeg ja teised Ameerika poliitikud kühveldasid oma taskutesse raha ja sepitsesid vandenõusid, väites, et me peame võitlema kohutava Putini vastu. Ühiskond ei talu pooltoone ja seepärast kohutava korruptsiooni ühendamine kangelasliku võitlusega Venemaa vastu vaevalt et õnnestub. 

Kui see Ukraina peamine müüt Ameerika sisepoliitilise otstarbekuse huvides "käiku" läheb, siis Ukraina enda "tapale viimine" välispoliitilise otstarbekuse huvides (eriti kui seda ei saa kasutada pärast Nord Stream 2 käivitamist Venemaa vastu) on meediale juba lihtne ja üldsegi mitte valus. Veelgi enam – seda võib pidada üsna loogiliseks sündmuste arenguks.

Kuidas see "tapale viimine" täpselt toimuma saab, sõltub tõenäoliselt konkreetsest geopoliitilisest olukorrast, võimalusi on palju – alates olukorra järsust halvenemisest Donbassis, silmas pidades Gruusia stsenaariumi kordumise võimalust kuni Ukraina alade kaotiseerimiseni välja, eesmärgiga riputada Venemaa (ja osaliselt Eurooopa Liidu) kaela ebameeldiv ülesanne stabiliseerida nurjunud riik.

Ükski võimalikest stsenaariumidest ametlikule Kiievile vaevalt et vastuvõetav on, kuid olukorra muutmiseks tal enam hoobasid ei ole.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
USA presidendivalimised 2016 (104)

Samal teemal

Victoria Nuland: Riigidepartemangust lahkuja „kangelaslikud aastad“
Flynn tunnistas end valetamises süüdi
Mueller ei leidnud tõendeid Trumpi kokkumängust Venemaaga
Tagid:
Rudy Giuliani, The New York Times, Joe Biden, USA, Ukraina

Peamised teemad