19:33 16. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.6403
Tuumaelektrijaam

Venemaa jätab Rootsi odava energiata, järgnevad Saksamaa ja Ühendkuningriik

CC0 / PublicDomainPictures
Analüütika
lühendatud link
12870

Rootsis ei ole geoloogid leidnud piisavalt sütt, naftat ega gaasi, kuid seal on mitu uraanimaagi ladestust. Sellise hämmastava asjade seisu juures ei saanud riik loomulikult tuumaenergiast mööda minna.

29. aprillil tehti Rootsis kokkuvõte Oskarshamni tuumaelektrijaama esimese ja teise elektrijaama kahe reaktorikorpuse ja kahe Barsebäcki tuumaelektrijaama demonteerimise hankemenetlusest. See polnud esimene kord, jaanuaris 2019 lõpetas konsortsium General Electric Hitachi Oskarshamni tuumajaama reaktorite lammutamise, nii et hankekonkursi võitja jätkab varem alustatud tööd. RIA Novosti kolumnist Boriss Martsinkevitš räägib uuest konsortsiumist ja tutvustab, mida Rootsi tuumaprojekt endast kujutab.

Uraanisõltuvus: Rosatom hävitas USA tuumatööstuse >>

Rootsi on territooriumi suuruselt viies riik Euroopas, kuid rahvaarv on väiksem kui Moskvas, vaid kümme miljonit. Suur ja hõreda asustusega riik, kus geoloogid ei ole leidnud piisavalt sütt, naftat ega gaasi, kuid loodus on mõistnud saatuse irooniat. Rootsis on mitu uraanimaagi ladestust. Sellise hämmastava asjade seisu juures ei saanud riik loomulikult tuumaenergiast mööda minna.

Rootslased ei kutsunud tuumaelektrijaamu ehitama selle ala tunnustatud spetsialiste - AB Atomenergy töötas välja kodumaiste tuumareaktori energiablokkide projektid. Praegu ei peeta seda tüüpi seadmeid kõige ohutumateks, kuid ehitus toimus 1964. aastast 1980. aastani, mis oli tuumafüüsikas romantika aeg, kui eksperdid ei teadnud veel kõike tuumaenergiaga kaasnevatest riskidest. 

16 aastaga ehitati Rootsis viis tuumaelektrijaama, milles on kokku 15 reaktorit. Riik tõusis selle näitaja poolest teisele kohale Euroopas, tuumaelektrijaamad andsid 40% kogu riigi elektrist. Sellest piisas, sest peaaegu kogu ülejäänud elektritoodang tuleb hüdrojaamadest.

Rootslased kasutavad oma hüdroenergiat väga hoolikalt ja asjatundliklt. Hüdro- ja tuumajaamades ei põletata midagi, nii et Rootsit peetakse õigusega maailma üheks kõige "rohelisemaks" riigiks.

"NATO tapab meid ikka veel" >>

Tõsi, sellest reeglist on ka erandeid. Riigi lõunaosas, mida ei ole jõgede rohkusega õnnistatud, Karlshamni linnas töötab siiamaani samanimeline soojuselektrijaam, milles põletatakse kütteõli. Nii moes kui keskkonnasõbralikud päikese- ja tuuleelektrijaamad ei suuda kogu energiavajadust rahuldada. Rootsi ei ole Hispaania ega Portugal - talved on siin üsna karmid. 

Rootsi tuumaprojekti areng näitab selgelt eurooplaste mõttelaadi. Kuni 70-ndate lõpuni olid rootslased oma tuumaenergeetika saavutuste üle väga uhked: kodumaised reaktorid, ise ehitatud, puhas õhk ja palju elektrit. Kuid 1979. aastal toimus esimene kolmest suurimast tuumaõnnetusest - Ameerika "Three Mile Islandi" jaamas Pennsylvanias.

Pennsylvania on Rootsist kaugel, kuid 1980. aastal toimus Rootsi rahvahääletus, kus otsustati tuumaenergiast järk-järgult loobuda. Alustatud ehitused viidi küll lõpule, kuid uusi enam ei alustatud. Radioaktiivne tseesium, mis toodi Rootsi 1986. aastal Tšernobõlist, ainult tugevdas tuumaenergia-vastaseid meeleolusid, mille tulemusena 2005. aastal suleti mõlemad Barsebäcki tuumareaktorid. 

Venemaa energeetikud on valmis Eestile odavat elektrit tarnima >>

Aja möödudes asendus esialgne paanika matemaatiliste arvutustega, mis näitasid, et isegi kui kõigile Rootsi jõgedele tammid ehitada, ei piisaks sellest siiski kogu elanikkonna ja tööstuse vajadusteks. Keskkonnakaitsenõuded on Põhja-Euroopas väga karmid, uusi gaasi- või kivisöe küttel elektrijaamu rootslased ehitada ei tahtnud ja 2010. aastal tühistas parlament 1980. aasta seaduse. Rootslased hakkasid taas arendama tuumaelektrijaamade ehitamise programmi ja isegi Jaapani Fukushima õnnetus ei hirmutanud neid. 

Tõsi, kümme aastat on möödunud aga uusi tuumajaamu Rootsis ikka veel pole. 2014. aastal pääsesid valitsusse Roheliste partei esindajad, kes kuuldes sõna "tuumaenergia" kohe minestusse langevad. Kuna kõigi tuumareaktorite seiskamine oleks tähendanud surmahoopi, läksid "rohelised" teist teed. Tuumaelektrijaamade omanikele kehtestati keskkonnamaks - 33% toodetud elektri maksumusest. See muutis Rootsi tuumaenergia kohe kahjumlikuks ja riik hakkas elektrit ostma kõikjalt, kust aga sai - isegi võimsalt Eestilt, kes selle tootmiseks oma põlevkivi põletab.

Eesti Energia sulgeb vanad energiablokid ja kaotab töökohti >>

Uue turu hõlvamiseks langetasid välistarnijad hindu ja Uniperil polnud muud valikut, kui sulgeda 2015. aastal kaks Oskarshamni tuumaelektrijaama energiaplokki. Kuidas Rootsi valitsus sellest olukorrast välja tuleb, pole päris selge. Juba 2017. aastal alustas GE Hitachi konsortsium pärast hanke võitmist kõige reaktori sees oleva väljatöötamist. 2019. aastal teatas Eesti, et vastavalt Euroopa Komisjoni nõudmistele oli ta sunnitud osa Narva elektrijaamadest sulgema, mistõttu riik kaotaks 25% oma tootmisvõimsusest ja see on alles algus. See tähendab, et see Rootsi impordikanal kaob. 

Rootsi tuumaenergiablokkide lammutamine oli alles esimene etapp, nüüd tuleb lammutada ka reaktorihooned. See on usaldatud kahele Saksa ettevõttele: Uniper Anlagenservice ja Nukem Technology. Mõlemad ettevõtted on oma valdkonnas tunnustatud tegijad. Näiteks Baieri Nukem Technology on juba demonteerinud tuumaelektrijaamu Saksamaal ja Prantsusmaal, Saksamaal asuva uurimisotstarbelise reaktori ja kütusetehase ning rajatisi Hispaanias, Hiinas, Lõuna-Aafrikas, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, ehitanud Tšernobõlis radioaktiivsete jäätmete hoidla ja lõpetanud Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse Leedus.

Ja nüüd kõige tähtsam. Alates 2010. aastast on Nukem Technology'l üks omanik - 100% ettevõtte aktsiatest kuulub Venemaa riigile kuluvale Rosatomile. Selle tehinguga suutis Venemaa eirata kõiki sanktsioone ning Saksa spetsialistidel on nüüd juurdepääs unikaalse varustuse tootmisele. 

Kes kirjutas alla Eesti põlevkivienergia surmaotsusele >>

Selgitame. Nukem Technology võitis ühe hanke teise järel ja seisis iga kord sama probleemi ees: pärast demonteerimise projekti valmimist pidid nad leidma tööettevõtjad, kes suudaksid vajalikke seadmeid toota - mitte seeriaviisiliselt, vaid tükikaupa. Otsimine võttis aega, kogemustega ja kvalifitseeritud töövõtjate puudumine viis lepingud ülesütlemise piirile. Nüüd aga ei pea Saksamaa insenerid enam otsima seadmete tootjaid kõrvalt, pole vaja raisata väärtuslikku aega - Venemaa tuumatööstus saab hakkama mistahes ülesandega. 

Loomulikult ollakse Rootsis teadlikud, kellele Nukem Technology kuulub, kuid Venemaa päritolu ei häiri kedagi. Vene-vastased meeleolud ja sanktsioonid on üks asi ning vajadus töötada radioaktiivse objektiga võimalikult ohutult, tõhusalt ja õigeaegselt, hoopis midagi muud.

Muide, Rootsi leping on Venemaale ja Rosatomile üsna oluline - Euroopa tuumajaamade demonteerimise turu maht on hinnanguliselt mitu miljardit eurot. Mitmed riigid on otsustanud oma teise põlvkonna tuumaelektrijaamad sulgeda: Saksamaa, Hispaania, Šveits ja ka Ühendkuningriik. Geograafia on lai ja siin on Venemaal selge võimalus nii töötada kui ka teenida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Putin avas esimese Läänemere LNG töötlusterminali Peterburi külje all
Moskva kutsub Eesti ärimehi ja teadlasi Energeetikanädalale
Saastunud toode: Aasia keeldub USA põlevkivinaftast
Putini visiit Serbiasse: gaas, Kosovo ja kutsikas Paša
Tagid:
venekeel, tuumaenergeetika, Rosatom, Rootsi

Peamised teemad