00:51 12. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.3925
Venemaa sõjaväelased demineerivad Palmyrat

Venemaa välispoliitika on liiga passiivne

© Sputnik / Ministry of defence of the Russian Federation
Analüütika
lühendatud link
Krimm Venemaa koosseisus (93)
8110

Kui süveneda kõikidesse relvakonfliktidesse, mille eest Moskvat kritiseeritakse on Venemaa väidetavalt "agressiivne poliitika" tegelikult pigem tema passiivne hädakaitse. Endise Nõukogude sõjaväeluure kõrgema erusõjaväelase Villem Rooda arvates peaks Venemaa olema hoopis järjekindlam ja kindlameelsem.

Väited Venemaa "agressiivsusest", mida tihti lubavad endale ka Eesti poliitikud, saadavad vaata et iga kriitilist kommentaari suhete kohta Moskvaga. Vastuseks küsimusele, milles täpselt see "agressiivsus" seisneb, toovad süüdistajad näiteks Krimmi, Donetski, Süüria ja Gruusia. Seejuures ei suvatseta loetletud "kuumade konfliktide" allikaid ja tekkepõhjusi analüüsida. 

Moskva kutsub Brüsselit "Süüria valsile" >>

Kõigil neil juhtudel Venemaa pigem kaitses end, kui ründas. Tema poliitika oli pigem loid ja kaitsev kui agressiivne ja ründav. Just see asjaolu võimaldas 2008. aastal Saakašvili režiimil Tbilisis loota, et Venemaa rahuvalvajatest ÜRO "sinikiivrite" ründamine ja tapmine, relvastatud vägivalla kasutamine osseetide ja abhaaslaste vastu ning soomukite kasutamine sõjaväelaste ja tsiviilisikute vastu jääb karistamata.

Just Moskva otsustamatus ja passiivsus võimaldasid Kiievil arvata, et ta võib Krimmis asuvatest sõjaväebaasidest Venemaa minema ajada ja poolsaare vene elanikkonna arvamuse jalge alla tallata, Donbassi ja Luganski protestid sõjalise jõuga maha suruda ja sundida Ukraina venelasi (samuti ungarlasi ja teiste rahvaste esindajaid) muutma neile sünniga antud nimesid, keelata neil suhelda ametivõimudega oma emakeeles ja õpetada seda oma lastele. 

Kiiev arvas, et Moskva ei julge sekkuda

Kuni Kiiev ei olnud saatnud Donetskisse ja Luganski oma vägesid, polnud seal ühtegi Venemaa sõdurit ega tanki. Vabatahtlikud ja sõjaväetehnika ilmusid juba sõdivatesse piirkondadesse palju hiljem, isegi liiga hilja, ja nad tulid sinna venekeelse elanikkonna abistamiseks, mitte territooriumi hõivamiseks.

Ekspert: S-300 tarne muudab Süüria õhutõrje muljetavaldavaks >>

Venemaale tuleb ette heita pigem seda, et ta lubas Kiievil ja tema "nõustajatel" 2014. aastal viia olukorra kriisi ja relvastatud vastasseisuni. Venemaa Ukraina-poliitika oli ebaõnnestunud ja abitu. 

Mis puutub aga Süüriat, täpsemalt "islami kalifaadi" terroristide, siis nad ei kartnudki eriti Venemaa karistust, kui alustasid oma territooriumil võitlejate värbamist, valmistasid seal ette ja viisid läbi terroriakte ning kuulutasid, et pärast võitu Süürias ja Iraagis liiguvad nad edasi põhjapoole.

Terrorismi riik Venemaa piiril

Kujutlegem, et "kalifaat" oleks kukutanud Assadi valitsuse (aga selles suunas asi liikus) ja Venemaa kõrvale oleks tekkinud suur, märkimisväärsete naftavarude ja relvastuse, sealhulgas keemiarelvavarudega riik, mis pooldab terrorismi, "uskumatute" julma hukkamist, orjust ja oma territooriumi laiendamist sõjalisel teel. 

Saab selgeks, et Moskval ei olnud muud valikut, kui hävitada "kalifaadi" juhtkond ja tema fanaatilised võitlejad. Venemaa oleks pidanud sellega alustama palju varem, enne kui olukord Süürias kriitiliseks muutus.

Süüria armee hävitas sadu ISISe* võitlejaid >>

Seda enam, et Venemaal oli juba enne sõjalise konflikti puhkemist Süürias selle riigiga mitmeid kehtivaid kokkuleppeid, sealhulgas sõjalisi.

Neid lepinguid ei lõpetatud ja Venemaa jätkas nende täitmist ning saatis oma sõjaväelased juba meeleheitel Assadi režiimi taotlusel appi sõdivale riigile. Nii et isegi formaalsest vaatenurgast ei kannata postulaat Venemaa "agressioonist" Süürias mingit kriitikat. 

Kõik loetletud sõjalised konfliktid on ammu ja väikseimate detailini dokumenteeritud, kaartidele kantud ja läbi uuritud. Paljude riikide eksperdid on kõik asjaolud põhjalikult kindlaks teinud, kuid poliitikud ja palgalised meediategelased teesklevad, nagu neid eksperdihinnanguid ja järeldusi ei eksisteerigi ning ainuvõimalik on Venemaa tegevus ühes või teises maailma piirkonnas on tõlgendatav vaid "agressiooni" ja "jätkuva okupatsioonina".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (93)

Samal teemal

Putin vastas kriitikale Donetski RV ja Luganski RV valimiste asjus
Krimmis asuti kokku rehkendama kahjusid Ukraina koosseisus viibimisest
Zahharova: Eestil tasub omaks võtta, et Krimm on Venemaa oma
Süüria süüdistab USA-d Rukbani laagri vanglaks muutmises
Putin allkirjastas Donbassi elanikele Venemaa passide väljastamise seaduse
Tagid:
välispoliitika, Gruusia, Ukraina, Islamiriik, Süüria, Venemaa, "venemaa oht"

Peamised teemad