10:00 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1091
  • RUB70.6406
Marine Le Pen Tallinnas

Euroskeptikud ja Le Pen Eestis: suur vastuolude pundar

© REUTERS / INTS KALNINS
Analüütika
lühendatud link
Marine Le Peni visiit Tallinna (11)
12820

Selle üle, millise eesmärgi püstitas Prantsuse Rahvusliidu juht Marine Le Pen oma Tallinna visiiti kavandades, arutleb Süsteemse analüüsi- ja prognoosimiskeskuse president Rostislav Ištšenko.

Euroopa Liidus on lõppemas kampaania Euroopa Parlamendi valimisteks, mis toimuvad 23.-26. maini. Euroskeptikutel on seekord hea võimalus esimest korda nendel enamus saavutada. Kuid valimisvõitlus on äge ja iga koht on arvel.

Pole juhus, et Prantsuse Rahvusliku liikumise juht Marine Le Pen külastas mai keskel Eesti Konservatiivse rahvaerakonna kutsel Tallinna, kus ta kohtus Eesti, Soome, Prantsusmaa ja Taani parempoolsete esindajatega.

Mitte populism, vaid terve skeptitsism

Prantsuse ajakirjandus püüab Marin Le Peni aktiivselt parempopulistina esitleda. Tegelikult on Le Pen paremkonservatiiv, euroskeptik ja rahvuslane, kuid populistlikuks teda nimetada ei saa.

Ta toetab tõepoolest ideid, mis on kallid lihtsate prantslaste südamele, kuid need ideed peegeldavad reaalsust täpsemini, kui ametliku Prantsusmaa vasakliberaalne peavooluideoloogia.

Конференции национал-консерваторов Европы в Таллинне с участием Марин Ле Пен
© Sputnik / Вадим Анцупов
Marine Le Pen Tallinnas

See ideoloogia ei piirdu ainult kurjategija ja ohvri võrdsustamisega, vaid siin asub kurjategija ohvrist hoopis kõrgemal ning väärib hoopis rohkem kaastunnet ja toetust. See ideoloogia tugineb vähemuste diktatuurile.

Vasak-liberaalsed võimud andestavad oma esindajatele nende kuriteod, kuid karistavad karmilt oma vastaste "mõttekuritegusid" (mis vastandub vasakliberaalse ideoloogiale). Seda "poliitilist terrorit" on tavakõnepruugis juba ammu hakatud nimetama liberaalfašismiks (rõhutame, et see mõiste ei leiutatud mitte Venemaal, vaid Euroopas).

Selline omamoodi Russofoobia

Seni olid Ida-Euroopa paremkonservatiivseid erakonnad, mis oma riikides võimule trügisid ja olid seejuures palju aktiivsemad ning edukamad kui nende Lääne-Euroopa kolleegid, Lääne-Euroopa vasakliberaalide mõju all. Asi on selles, et Ida-Euroopa rahvuskonservatism, mis baseerub nagu Lääne-Euroopa omagi, natsionalismil, oli selgelt russofoobne.

Külalislahkuseta Tallinn: kuidas Eesti kodanikuaktivistid Marine Le Peni vastu võtsid >>

Russofoobsed tendentsid olid Ungaris ja Tšehhi Vabariigis vähem märgatavad, Slovakkias on nad veelgi nõrgemad, kuid nad määrasid seal (ja määravad praegugi) Poola, Rumeenia ja Balti riikide poliitikat. Ida-Euroopa russofoobia on olnud ja jääb oluliseks poliitiliseks teguriks.

Lääne-Euroopas on russofoobia omane jõududele, mis toetavad vasakliberaalset valitsevat eliiti ja rahvus-konservatiivid peavad, vastupidi, Venemaad eeskujuks edukas võitluses vasakpoolse globalistliku liberaalse, sallivuse ideoloogia domineerimisega.

Euroskeptikud näevad Venemaad võimaliku liitlasena võitluses vasakpoolse liberaalse globalismi vastu.

Varem Lääne-Euroopa vasakpoolsed selle vastuolu - Ida-Euroopa toetajate ja Lääne-Euroopa vastaste liidu pärast eriti ei muretsenud, kuid nüüd, mil euroskeptikutel (rahvuskonservatiividel) tekkis võimalus saada Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjoni oma kontrolli alla ning sundida EL loobuma poliitkorrektsuse ja Aasia ja Aafrika riikidest tulevale rändele avatud uste poliitikast, vajavad nad üksmeelt Ida-Euroopa parempoolsetega, kelleta nad enamust ei saavuta.

Kas EL tuleb reformida?

Kui Euroopa-sisestes küsimustes on konservatiivid tervikuna ühel meelel, siis Euroopa Liidu välispoliitikas o Lääne-Euroopa parempoolsed Ida-Euroopa omadest hoopis erinevatel seisukohtadel. Õigemini ungarlaste, tšehhide ja slovakkidega on nende suhtumises Venemaasse täiesti võimalik kokku leppida. Rumeenlased võivad ka vait olla.

Kuid poolakad ja Balti riigid oma Venemaa-poliitikast ei loobu.

Selles mõttes on nad mitte ainult Euroopa vasakliberaalide, vaid ka Ameerika Ühendriikide loomulikud liitlased, püüdes administratsiooni ideoloogilisest alusest hoolimata säilitada pingeid ELi ja Venemaa vahel, et nende koostööd takistada. Seda vastuolu tuleb kuidagi segada ja päevakorrast maha võtta, et rahvuskonservatiivne koalitsioon, kui see Euroopa Parlamendis ikka moodustatakse, normaalselt toimiks.

Veel üks vastuolu ilmneb suhtumises Euroopa Liidu tuleviku. Lääne-Euroopa euroskeptikud peavad vajalikuks vähemalt ELi reformimist, mis eeldab selle tsentraliseerimist ja Ida-Euroopa poliitilise sõltuvuse tugevdamist Lääne-Euroopast.

Helme või Reinsalu – kumb Venemaale suurema käki keerab >>

Nagu näha, jagunevad Ida- ja Lääne-Euroopa rahvuskonservatiivid suhtumise poolest:

  • Venemaasse;
  • Ameerika Ühendriikidesse;
  • EL perspektiivi.

Need probleemid on omavahel seotud. Tegelikult on see üks blokk, kus iga komponendi muutumine toob paratamatult kaasa ka muutuse ka kahes ülejäänus.

Kas kompromiss saavutatakse?

Marine Le Pen on muuhulgas tuntud ka ühe Euroopa tugevama läbirääkijana. Võib arvata, et üheks tema Eesti ja pärast Kirde-Euroopa riikide külastuse peamiseks eesmärgiks on Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa konservatiivide vastuolude kõrvaldamine.

Марин Ле Пен посетила монумент в Таллинне
© Фото : Movement for a Europe of Nations and Freedom
Marine Le Pen külastas ka Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali

Kus täpselt kulgeb kompromissi piir? Kes annab rohkem järele? Kes suudab realiseerida oma visiooni Euroopa ühisest välispoliitikast?

Vaatamata Lääne-Euroopa ilmsele eelisele ei ole sellele küsimusele lõplikku vastust.

Esiteks, nagu öeldud, on Ida-Euroopa rahvuskonservatiividel rohkem valitsemiskogemust, mõned nendest on olnud võimul (vaheaegadega) kogu viimase aastakümnendi.

Teiseks, tänase seisuga on Lääne-Euroopa parempoolsetele EL sisekorralduse (reformi) probleem olulisem kui välispoliitiline orientatsioon. Muutes otsuste tegemise mehhanisme ELis enda kasuks, võivad nad tulevikus muuta ka üldist välispoliitikat.

Marine Le Pen Tallinnas: eestlased, ärge laske Brüsseli toetustel end petta >>

Välistatud ei ole ka ajutine kompromiss, kus Lääne-Euroopa parempoolsed loovutavad Euroopa Liidu idapoliitika ida-eurooplastele vastutasuks tegevusvabadusele Euroopa Liidu sees. Seda on varemgi juhtunud (kuigi siis jäeti ELi idapoliitika Ida-Euroopale vasakliberaalse konsensuse raames).

Ravuskonservatiivid peavad aga veel Euroopa Parlamendi valimised võitma, moodustama enamuse Euroopa Parlamendis, nimetama Euroopa Komisjoni ja alles siis saab isikkoosseisu põhjal poliitilisi prioriteete hinnata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Marine Le Peni visiit Tallinna (11)

Samal teemal

Marine Le Peni visiit Tallinna
Tagid:
analüütika, poliitika, valimised, Euroopa Parlament, Ida-Euroopa, Eesti, Tallinn, Marine Le Pen

Peamised teemad