14:39 20. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1207
  • RUB71.7360
Venemaa prsidendi Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtumine

Hävitamise ideoloogia Euroopa reaalpoliitika vastu - kes kaotab

© Sputnik / Владимир Астапкович
Analüütika
lühendatud link
Boriss Grigorjev
8410

Euroopa Nõukogu liikmesriikide välisministrite deklaratsioon, mis võimaldab Venemaa delegatsioonil uuesti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) töös osaleda, oli kõrvakiil Euroopa niinimetatud venevastase võitluse liidritele, sealhulgas Eestile.

Tundub, et Eesti juhtivate poliitikute oma kodumaale omistatud "NATO eelposti" ideoloogiline staatus on hakanud minema vastuollu naaberriikide eluliste huvidega, kirjutab Sputnik Eesti kolumnist Boriss Grigoriev. 

President Kersti Kaljulaid kohtumisel Venemaa riigipea Vladimir Putiniga
© Sputnik / Алексей Дружинин

Lääneriikide ühised kaitse-eesmärgid pole muidugi iseenesest halb, kuid oma elu täielikult ülemeremaade huvidele allutada, ohverdades nii rahaline, kui poliitiline heaolu, on küll valmis suurtööstust mitteomavad Balti riigid, kuid mitte vanad arenenud Euroopa riigid. 

Nutt: soov taastada Venemaa hääleõigus Euroopa Nõukogus näitab ühtsuse murenemist >>

Sest ideoloogilisi mänge mängida on hea siis, kui rahvas elab hästi ja riigikassa on täis, vastasel juhul võidakse neil mängureil paluda lihtsalt oma ametikohtadelt lahkuda. Mõnikord üsnagi karmis vormis.

Solvangud ja lootused

Kuid Baltimaades ei taheta reaalse maailma poliitikareegleid kangekaelselt omaks võtta ja loodetakse traditsiooniliselt ameeriklaste tugevusele. 

Euroopa Nõukogu taastas Venemaa hääleõiguse
© Sputnik / Владимир Федоренко

„Pärast Gruusiat kolm kuud, pärast Ukrainat viis aastat… Lääs laseb maha kukkuda kõigel, mida me hammustame... ja ei korja enam kunagi üles,“ ütles Eesti president Kersti Kaljulaid Lennart Meri konverentsil signaali kohta, mida Euroopa Nõukogu liikmed väidetavalt Venemaale saadavad.

Veelgi hüsteerilisemalt väljendus endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes kutsus üles Venemaa õiguste taastamise korral Euroopa Nõukogust lahkuma.

Reinsalu: Peame olema kindlameelsed, kui näeme häbematut rahvusvahelise õiguse rikkumist >>

Euroopa Nõukogu (sealhulgas Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee) on põhimõtteliselt loodud aruteludeks ega näe ette ultimaatumeid. Riigid võivad milleski kokku leppida või hukkamõistvaid avaldusi teha, kuid ei saa kedagi sundida tegutsema, tuginedes üksnes oma ettekujutusele maailmakorralduse „õigsusest“. Just nendest kaalutlustest lähtudes tehti Euroopa Nõukogu välisministrite kõnealune deklaratsioon.

Vastasseisu väärtused

Eesti poliitikud on korduvalt teatanud, et nad ehitavad riiki, mis „põhineb väärtustel“. Ainult et demokraatlike tegude asemel, mis eeldab arvamuste vabadust ja rahvaste vahelist dialoogi, kaldutakse pidevalt vastasseisu, mis viib ummikusse, kust ainuke väljapääs on jõu rakendamine (milleks tegelikkuses ei ole keegi valmis välja minema). 

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee
© Sputnik / Владимир Федоренко

„Ma usun Venemaaga peetavasse dialoogi, kuid see ei tähenda Venemaa tagasipöördumist partnerluse juurde pärast seda, kui ta on rikkunud rahvusvahelist õigust ja oma lubadusi,“ ütles Kersti Kaljulaid konverentsil.

Kersti Kaljulaidi hiljutine visiit Moskvasse võib olla Venemaaga peetava dialoogi algus, nagu see toimub ka naaberriigi Soome presidendi kohtumistel Venemaa riigipeaga, kuid kohtumised, kus ei soovita milleski kokku leppida ja mida toetatakse vaenulike avaldustega vastaspoole suhtes, on mõttetud. 

Venemaa välisministeerium: Venemaa delegatsiooni vastased ENPA-s jäid vähemusse >>

Näiteks, kui Eesti peab Venemaa tegevust rahvusvahelise õiguse rikkumiseks ning Venemaa ise ja paljud teised riigid nii ei arva, siis võib seda arutada, mitte aga naabri vastu tegutseda, peitudes mingite konjunktuursete väärtuste taha.

Kui rahvusvahelist õigust rikuvad näiteks Ameerika Ühendriigid või Saudi Araabia, siis Eesti poliitikud eelistavad väärtustest mitte rääkida. Euroopa Nõukogu liikmesriikide välisministrite praegune deklaratsioon on ainult esimene samm nende Euroopa riikide tegelike huvide mõtestamine.

Küllap kunagi jõuab see arusaamine ka Eestine. Küsimus on ainult selles, palju võimalusi riik selleks ajaks veel käest laseb ja kuidas peaks muutuma Eesti majanduslik ja poliitiline maastik, et selline selginemine toimuks?

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetajate seisukohaga.

Samal teemal

Ratas: Eesti toetab Gruusiat teel Euroopa Liitu ja NATOsse
Politoloog leiab, et Mart Helme võib Eesti ja Euroopa Liidu tülli ajada
"Sajandipikkuse iseseisvuse" järel tunnistab Eesti valmisolekut demokraatiaks
Andrei Kortunov: Eesti president poleks nagu Moskvas käinudki
Tagid:
Putin, Kersti Kaljulaid, rahvusvahelised õigusnormid, Eesti, Venemaa, Lennart Meri konverents

Peamised teemad