14:56 20. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1207
  • RUB71.7360
Saksamaa teeb lõpu kukkede massitapmisele

Saksamaa teeb lõpu kukkede massitapmisele

© Sputnik / Александр Кондратюк
Analüütika
lühendatud link
Aleksei Toom
4010

Euroopa Liidu riikidel, sealhulgas Eestil tuleb tõenäoliselt järgida Saksamaa eeskuju, kes on valmis keelustama üleliigsete kuketibude massilise hävitamise. Linnukasvatuse inimlikumaks muutmine võib kaasa tuua linnuliha ja munade kallinemise.

Saksamaa ülemkohus langetab 23 mail lõpliku otsuse "ülearuste" kuketibude surmamise keelustamise kohta riigi linnuvabrikutes.

Kogu Euroopa linnukasvatajad ootavad murelikult Saksamaa föderaalse halduskohtu otsust, mis võib määrata miljonite Euroopa kukkede saatuse ja lõppkokkuvõttes avaldada mõju kogu kontinendi põllumajandusele. On ilmne, et suurimas Lääne-Euroopa riigis korraldatud pretsedentiloov kohtumenetlus pälvib tähelepanu kõigis Euroopa Liidu riikides.

Värisege, linnukasvatajad: loomakaitsjad nõuavad kanade vabastamist >>

Igal aastal hävitatakse ainuüksi Saksama suurtes linnukasvandustes gaasi või noa abil ligikaudu 45 miljonit vastkoorunud kukkedest, kuna nende toitmine ja lihalinnufarmidesse vedamine oleks liiga kulukas ning mune nad mõistetavatel põhjustel ei anna.

Rimi lõpetab 2025. aastaks puurikanade munade müügi, illustratiivne foto
© Sputnik / Владимир Вяткин

2016. aastal, nagu meenutab saksa väljaanne Euractiv Deutschland, lubas Münsteri halduskohus pärast üpris pikka vaagimist linnukasvandustel kuketibude hävitamist jätkata, kuna pidas majanduskasu arvestavaid argumente kaalukamaiks kui loomade inimliku kohtlemise eest seisvate organisatsioonide vastuväiteid. Kohtuotsus kõlas nii, et munatootmiseks kasutute tibude nuumamine tähendab linnukasvanduste haudejaamadele "ülemääraseid kulutusi".

Saksamaa sammub toidusse inimliku suhtumise teed

Tibude tükeldamine keelustati Saksamaa võimude poolt ametlikult 2017. aastal, kuid kuketibude muul viisil, sealhulgas gaasiga hävitamist praktiseeritakse senimaani üsna laialdaselt. Berliin on panustanud üle kuue miljoni euro usaldusväärse metoodika väljatöötamiseks, et tuvastada tibu sugupool juba enne munast koorumist, mis võimaldaks lõpuks ometi lahendada eetilise ja majandusliku probleemi kuketibude arvu vähendamiseks.

Selles pikaajalises ja keerulises menetluses on lisaks sakslaste mentaliteedi muutumisele koduloomade elu ja surma küsimuse pragmaatilises käsitlusviisis selgelt tunda ka midagi salamisi soopõhist.

Vaevalt küll loomakaitsjad oma võitluses miljonite vastkoorunud kuketibude elu eest mingilgi määral kehastavad mingisuguseid inimkonna meessoo-poolseid hirme ja komplekse. Aga põhimõte ise – langetada elusolendile surmaotsus üksnes suutmatuse pärast muneda – tekitab ju igas humanistis vastuseisu. Iseäranis siis, kui ta on taimetoitlane.

Tuntud Eesti ettevõttes (õigemini Soome suurettevõtte HKSCAN tütarfirmas) Tallegg, kes tegutseb südantlõhestavalt patriootliku hüüdlause all "Parim kana on kodumaine kana" (võimalik oleks: "Parim kana on kaasmalasest kana" ning sellest oleks vaid üks samm loosungini "Tarbige ainult kaasmaalastest elukaid") kasutatavad hukkamistehnikad ei erine teadaolevalt kuigivõrd Saksamaa omadest. Siinse artikli koostamise ajaks ei olnud ettevõte talle saadetud küsimustele vastanud.

Eesti linnukasvatajad hoolitsevad kodumaiste kanade eest

Ettevõtte ametlikus portaalis leiduvad kirjutised kõnelevad küllaltki üksikasjalikult sellest, milline hool ja hoolitsus saab osaks broilerifarmide kasvandikele alates munastaadiumist kuni nende teadagi millise lõpuni ning munakanadele linnuvabrikutes.

Murelikuks teeb aga tõsiasi, et tibude sugupool on ettevõtte üldharivate lugude autorite poolt määratletud ainult naissooga. "Kana" on niihästi ettevõtte Tallegg kui ka kõigi teiste maailma linnukasvanduste teabelugude ainsaks kangelaseks.

"Aga kuhu jäävad kuked?" võiks uudishimulik linnukasvatuse uurija küsida.

Kui jätta kõrvale peaaegu filosoofiline küsimus sellest, kuidas küll linnuvabrikute töötajad praegu vastkoorunud kanakesi kukekestest eristavad, siis võib küsimust "poiste" saatusest pidada kõige olulisemaks. Eriti kui arvestada, et kukkesid koorub munadest vaid veidi vähem kui kanu.

Sellele küsimusele linnuvabrikute reklaamartiklites vaevalt küll vastust leida õnnestub, kuna see sünge lehekülg linnukasvatajate elus on nendesamade tervete ja elurõõmsate broileritibude, kelle vabapidamisel veedetud elust linnukasvatajate üldharivad artiklid pajatavad, lõpptarbija pilgu eest varjatud. Lihalindude saatus, olgu tegemist kanade või kukkedega, on ühesugune ja uurimist ei vaja.

Ebaeetiline toode
© Sputnik / Евгений Биятов

Mis aga puutub munade tootmisele spetsialiseerunud linnuvabrikutes munadest kooruvatesse kukkedesse, siis nendest, nagu Saksamaa pretsedent kinnitab, on saanud tulevasse toidusse humaanse suhtumise eest seisvate valitsusväliste organisatsioonide mureteema.

Kana, nagu asjatundjad märgivad, olles võrdlemisi odava ja toitva liha ja ühtlasi munade allikaks, on juba ammu muutunud automaadiks inimkonna kasvavate toiduvajaduste rahuldamisel.

Liha- ja munakanade tootmine on teineteisest täielikult eraldatud. Kanad ei vaja munemiseks kukkesid, kes lähevad inimestele toiduks või uue põlvkonna kanade söödaks (seega kultiveerivad inimesed takkapihta ka kanade kannibalismi).

Kukke on tarvis vaid tibude koorumise taastootmiseks, kui keegi seda vahest ei teadnud. Ühest kukest piisab 10–15 kanale, tema hädavarestest rivaalid aga jäävad elust ilma.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Läti veterinaaramet peab Balticovo farmi kanade pidamist normikohaseks
VTA hoiatab salmonellaga saastunud munade eest
Euroopa Komisjon ei kavatse seoses "munade kriisiga" farmereid toetada
Munade hind tõuseb märkimisväärselt
Tagid:
tapmine, kukk, majandus, analüütika, kanad, munad

Peamised teemad