03:14 16. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Euroopa Parlamendi valimised tähistavad ühiskonnas muutuste vektorit

Euroopa Parlamendi valimised tähistavad ühiskonnas muutuste vektorit

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Analüütika
lühendatud link
Nikolai Meževitš
Europarlamendi valimised - 2019 (45)
71 0 0

Euroopa Liit elab läbi keerulist aega. Ta on püüdnud ebastabiilsust oma piiridel ennetada, kuid kujuneb ise turbulentsuse allikaks, leiab Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Nikolai Meževitš.

Üha paindumatum ja manööverdusvõimetum Euroopa Liit lülitab aina sagedamini sisse bürokraatliku survestusmasina, üritades kasvama rahulolematuse häält vaigistada.

Jõudu koguval euroskepsisel on täiesti silmanähtav algpõhjus – selleks on Euroopa bürokraatia ennenägematu kasv. Loogiliselt võttes peaks Euroopa Parlament kui otsedemokraatia institutsioon bürokraatiale vastu seisma. Kuid veel hiljutise ajani ei olnud tal selleks piisavalt reaalseid volitusi.

Eelhääletas üle veerandi valijatest >>

Euroskepsis on seotud majandusvaldkonnaga. EL ei tähenda täna enam "kvaliteedi kaotust kiiruse võidu kõrval", vaid samaaegselt nii kvaliteedi kui kiiruse kasvutempo kaotamist. Ametiasutuste õiguslik keerukus osutub sel juhul täiesti ülearuseks, kui otsused langetatakse Washingtonis.

Tegelikult on Euroopas välja kujunenud uus ühiskonnakiht – poliitiliste eurorändlejate oma. Nende jaoks on tõus eurointegratsiooni institutsioonide karjääriredelil saanud oma riigi või Euroopa majanduse kaitsest tähtsamaks ja eks veelgi tähtsamaks lõimumisprobleemide objektiivsest analüüsist.

Tänasel päeval on tulemus libisenud tagaplaanile, kõige olulisem on protsess, toimimine, taastootmine, auastmed bürokraatliku ringluse suletud tsüklis.

Saadikuid on sadu, erakondi tuhandeid

Euroopa Parlament otsib lahendust sise- ja välismuredele, kuid seda pole ilmselgelt näha. Liberaalsete väärtuste ja põhimõtete "vääramatu" kogum on osutunud kõige tähenduslikumaks siseohuks, samas aga selle reformimisest ei kõnelda. Just see tekitab teatud probleeme Euroopa Parlamendi kui Euroopa lõimumise olulisima instrumendi töös.

Euroopa Parlamendi saadikud valitakse otsevalimiste teel viieks aastaks. Praegu valivad Euroopa Liidu 28 liikmesriiki 751 saadikut, kusjuures 73 mandaati kuulub ikka veel brittidele) kohe pärast Brexitit eurosaadikute arv nende arvelt kahaneb).

Igal riigil on oma reeglid valimiste korraldamiseks. Samas ennustatakse, et tänavused valimised kulgevad kõikjal (vahest peale Prantsusmaa ja Saksamaa) rekordiliselt madala valimisaktiivsusega.

Poola endine president Lech Walesa
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Euroopa enese jaoks on Euroopa Parlamendi valimised pikka aega olnud üsna igavaks, tavapäraseks sündmuseks. Rahvastiku tähelepanu aspektist on nad alati kõigi tasandite siseriiklikele valimistele alla jäänud.

Tegemist on olnud seaduspärase reaktsiooniga sellele, et Euroopa Parlament erinevalt täidesaatvast organist – Euroopa Komisjonist – sisuliselt midagi ise ei otsustanud. Kõik sisulised, põhimõttelised, strateegilised otsused on Euroopa Komisjoni pädevuses.

Probleemi tervikuna teadvustatakse nii Strasbourgis kui ka Brüsselis. Kuni 2014. aastani valiti Euroopa Komisjoni juht Euroopa Liitu kuuluvate riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kinnisel istungil. Oma vormiliste tunnuste vaatenurgast demokraatia niiviisi teostuda ei saanud.

Ja käesoleval ajal pakuvad Euroopa Parlamendi juhtivad fraktsioonid, mis on moodustatud parteilise tunnuse alusel, välja oma kandidaadid Euroopa Komisjoni juhi ametikohale. Kuna parteisid on Euroopa Liidus tuhandeid, moodustuvad fraktsioonid ideoloogilise läheduse põhimõttel.

Parempoolsed, vasakpoolsed ja skeptikud

Millised fraktsioonid need on? Kõige esimestest valimistest peale, see tähendab alates 1070. aastast eristub hõlpsasti kaks jõudu, kellel on Euroopa Parlamendis valdav enamus kohtadest ja kes kujundavad selle organi poliitilised tavad:

  • paremtsentristid – Euroopa Rahvapartei (EPP);
  • vasaktsentristid – Sotsialistid ja Demokraadid (S&D).

Erinevus nende parteide programmisätetes on minimaalne, konkurentsil on formaalne iseloom.

Praeguses koosseisus on neil 39 kohta. Tõenäoliselt tugevdavad nad oma esindatust, kuid küsimus on selles, millise määrani.

Lisaks nõuavad Euroopa Parlamendi reeglid, et iga fraktsioon koosneks vähemalt 25 liikmest ja esindaks vähemalt veerandit EL-i liikmesriikidest. See asjaolu eeldab väljakujunenud liitude ümberkujundamist. Raskekaallasi – paremtsentriste Euroopa Rahvaparteist ja vasaktsentriste (Sotsialistid ja Demokraadid) – see ei ohusta, kuid ülejäänud fraktsioonidel on põhjust muret tunda.

Kas Euroopa on valmis pragmaatiliseks muutuma

On veel üks oluline mureküsimus. Tänapäeval elab Euroopa Liidus miljoneid venekeelseid inimesi.

Tohutu diasporaa elab Saksamaal – vähemalt kaks miljonit inimest. Sajad tuhanded venelased ja venekeelsed inimesed elavad Lätis, Leedus ja Eestis. Euroopa riikide passidega vene asurkond on olemas Rootsist Küproseni ja Portugalist Eestini. Neil inimestel on õigus Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja paljudel juhtudel nad seda õigust ka kasutavad.

Kolm korda järjest on Lätist valitud Euroopa Parlamenti Tatjana Ždanok. 2018. aasta märtsist vahetas ta sellel ametikohal välja Läti Vene Liidu kaasesimees Miroslav Mitrofanov. Praegu paistab oma tasakaaluka positsiooniga Euroopa Parlamendis Eestit esindava kuuest saadiku hulgast võitlusega inimõiguste eest silma Yana Toom, kes esindab Eesti Keskerakonda.

Senimaani on need näited erandiks, aga mitte reegliks.

Tõmbame otsad kokku. Euroopa Parlamendi valimised on tähenduslikud ja seda mitte iseenesest. Tegemist on ühiskonna poliitiliste hoiakute tundliku indikaatoriga. Euroopa Parlamendi valimistulemused osutuvad üheks näitajaks Euroopa valmidusest pragmaatilisuse suunas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (45)

Samal teemal

Europarlamendi valimised - 2019
Tagid:
ühiskond, poliitika, analüütika, valimised, Euroopa Parlament

Peamised teemad