21:03 25. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1388
  • RUB71.4389
Rahvusvaheline kriminaalkohus Haagis

Tribunal mõistis Venemaa süüdi: mis edasi?

© AP Photo / Mike Corder
Analüütika
lühendatud link
Irina Alksnis
14230

Moskva ei aktsepteeri ÜRO Rahvusvahelise Mereõiguse Tribunal (ITLOS) otsust Ukraina mereväelaste kohese vabastamise ja kahe arestitud Ukraina lahingukaatri ning puksiiri tagastamise kohta Kiievile.

Mullu sügisel Kertši väinas toimunud vahejuhtumis vahistatud 24 Ukraina mereväelase saatuse otsustab kohus. Venemaa kohus. Selline on Moskva – Kremli ja Venemaa välisministeeriumi – ametlik vastus ÜRO Rahvusvahelise Mereõiguse Tribunali (ITLOS) laupäeval langetatud otsusele, mis nõuab ukrainlaste kohest vabastamist ja kahe arestitud Ukraina lahingukaatri ning puksiiri tagastamist Kiievile analüüsib RIA Novosti kolumnist Irina Alksnis. 

Venemaa seisukoht ei olnud üllatav, kuna Moskva keeldus menetluses osalemast, leides, et Kertši väinas toimunu ei kuulu tribunali pädevusse. Advokaadid arutavad õiguslikke nüansse, mis on praeguse õigusliku kollisiooni tekitanud.

Boltoni "ettepanek" Moskvale: ei mingit edulootust >>

Põhiküsimus on, kas 25. novembril rikuti Venemaa riigipiiri või mitte. Moskva leiab, et piiririkkumine toimus, millest tuleneb loogiliselt, et vahejuhtum ei kuulu ÜRO mereõiguse konventsiooni rakendusalasse, sest kui tegemist on riigipiiri rikkumisega, siis on see riigi siseasi, mida ta menetleb oma seaduste järgi.

Kui aga käsitleda vahejuhtumit Ukraina sõjalaevade rahumeelset retke läbi Kertši väina, mille Venemaa piirivalvurid tõkestasid, siis on Venemaa rikkunud oma rahvusvahelisi kohustusi. Sellele Kiiev loomulikult rõhubki. Ja tribunal asus oma otsusega Ukraina poolele. 

Kuid õigusteadlaste tõlgenduste juriidilised peensused on antud juhul kolmandajärgulised, kuna kõik määrab poliitika. Viidatakse sellele, et otsusega rahvusvaheliste kohtuorganite lahenditele mitte alluda "õõnestab Moskva otseselt rahvusvahelist õiguskorda."

Tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on Venemaa rahvusvaheliste kohtuvaidlustega sattunud tihti suurtesse skandaalidesse. Kusjuures seekordne meretribunali otsus pole sugugi esimene, mida Moskva täitma ei hakka. 2013. aasta sügisel tekkis sama olukord laeva Arctic Sunrise kohtuasjas, kus keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace aktivistid korraldasid meeleavaldusi Gazpromi naftaplatvormi Prirazlomnaja lähedal. Erivägede operatsiooniga peeti laev kinni, meeskond viidi Murmanski eeluurimisvanglasse ja algatati kriminaalasi.

Riigiduuma pakkus vahetada Ukraina meremehed Porošenko vastu >>

Toona puhkes "Greanpeace piraate kimbutanud" Venemaa vastu ülemaailmne meediahüsteeria. Holland, kelle lipu all Arctic Sunrise seilab, kaebas rahvusvahelisse mereõiguse tribunali. Nagu nüüdki, keeldus Moskva menetluses osalemast ja eiras kohtuotsust, mis nõudis laeva ja meeskonna "viivitamatut vabastamist". Ent konflikt rauges griinpiislaste peatse (paari nädala jooksul) vabastamisega amnestia alusel.

Sedakorda on sama lahendus väheusutav. Praegu pole enam 2013. aasta ja Ukraina pole Holland. Ning relvastatud sõjaväelased, kes panevad Venemaa riigipiiri tugevust proovile, ei ole keskkonnakaitsjaist provokaatorid. 

Venemaa saatkond kommenteeris Riigikogu Kertši avaldust
© Sputnik / Вадим Анцупов

Viimastel aastatel on kõige erinevamates rahvusvahelistest kohtuasutustes langetatud hulk otsuseid, mis panevad Venemaa esmalt üllatunult kulmu kergitama, seejärel nördima, praegune aga ükskõikselt õlgu kehitama:

— JUKOS-e kohtuasjas nõuti Moskvalt kohtuotsusega kõigepealt aktsionäridele 50 miljardi dollari suuruse hüvitise väljamaksmist, siis aga mõeldi järsku ümber. Peaaegu kõigis, kes sündmuste arengut jälgisid, tekkis seepeale tunne, et mõlemal juhul oli kohtumenetlus poliitiliselt kallutatud: alguses taheti "mässumeelset" Venemaad "täie rauaga" karistada, kuid siis taibati, et see looks liiga ohtliku pretsedendi Läänele endale ja mängiti lugu ümber.

— Üllatav kohtulahend dopinguskandaali ja lahendi edasikaebuse osas, kus iga adekvaatse otsuse kohta tuli kümmekond sellist, mille peale võis kõnevõime kaotada.

— Suurbritannia kohus kaotas Moskva möödunud aastal kõige standardsema ja usaldusväärsuses raudbetoonkindla kohtuasja Ukraina eurovõlakirjade asjas.

— Venemaa suhtes ilmselgelt erapoolik Stockholmi arbitraažikohtu otsus Venemaa ja Ukraina gaasilepingu asjas.

FSB avaldas Kertši väinas Ukraina meremeeste kinnipidamise üksikasjad
Пресс-служба пограничного управления ФСБ РФ по Республике Крым

Ka Euroopa Inimõiguste Kohus teeb Venemaa põhiseadusega otseselt vastuolus olevaid otsuseid ja nõuab nende täitmist. Endise Jugoslaavia Haagi tribunal on samuti silma paistnud demonstratiivse sümpaatiaga Miloseviči mõrvatud moslemite ning on pärast tema surma tunnistanud möödaminnes selle loo igapidist ülespuhutust. 

On selge, milles tegelikult küsimus on. Rahvusvahelisi vaidlusi lahendavad kohtuorganid peaksid olema objektiivsed ja erapooletud, kuid nad on muutunud maailmas domineeriva jõu tööriistaks, mis on suunatud mõningate ja (tookord) nõrkade oponentide vastu.

Igal juhul on rahvusvaheliste kohtuinstantside otsuseid üha sagedamini ignoreeriva Moskva kritiseerijatel teatud mõttes õigus. Sellega õõnestatakse tõepoolest ülemaailmse õigussüsteemi aluseid, mille raames maailm viimaseid aastakümneid elanud on. Ainult et Venemaa süüd selles ei ole. Moskva lubab endale vaid üha valjemini kuulutada, et "kuningas on alasti". Aga riidest lahti on ta end ise võtnud.

Seetõttu tuleb küsimusele "mis pärast tribunali otsust Venemaast saab?" vastata järgmise küünilise, kuid elulise vastuküsimusega: "Aga mida ta talle teha saab?"

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Venemaa sulges Kertši väina
Miks Ukraina Kertši väinas Venemaad provotseeris
Ekspert: Eesti Kertši avaldus ei olnud suunatud Moskvale, vaid Washingtonile
USA ei leia Kertši väina meresõiduvabaduse testijaid

Peamised teemad