16:53 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1025
  • RUB70.8212
Süsteemianalüüsi- ja Prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko

Politoloog: Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse Venemaad ei üllata

© Sputnik / Владимир Трефилов
Analüütika
lühendatud link
Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks (6)
8810

ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saades võtab Eesti teatepulga üle Poolalt ja hakkab alati hääletama Moskva vastu, arvab Süsteemianalüüsi- ja Prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. Ta tuletas meelde, et ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisel liikmel on samad õigused kui alalisel, välja arvatud vetoõigus.

Võttes arvesse, et otsuse vastuvõtmiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust (9 häält 15-st), on iga liikme roll suur, ja nende kahe aastaga, mille jooksul mittealaline liikmesriik täidab oma volitusi, tõstab ta oluliselt oma rahvusvahelist autoriteeti, arvab ekspert.

Ida-Euroopast valitakse üks mittealaline liige. Üldiselt lepitakse kandidatuuris kokku varem ja valimised on Ištšenko sõnul pelk formaalsus.

"Mis puutub konkreetselt Eestisse, siis kui temast saab ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige, saab sellest tema jaoks täielik välispoliitiline edusamm," ütles politoloog kommentaaris Sputnik Eestile, lisades, et riigi juhtkond saab seda sündmust kasutada ka enesereklaamiks.

"Kuid, nagu näitab praktika, isegi kõige suuremad rahvusvahelised võidud või kaotused ei asenda elanikkonnale sisepoliitilisi edusamme või läbikukkumisi, sest peamine, mis inimestele muret teeb, on elatustase," märkis Rostislav Ištšenko.

Politoloogi arvates saab Venemaa suurepäraselt aru, et Eesti valimine tähendab seda, et enamikus küsimustes hääletab ta alati Moskva vastu.

ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme viiele kohale on kuus kandidaatriiki, sealhulgas Eesti ja Rumeenia. Kaks riiki - Eesti ja Rumeenia pretendeerivad Julgeolekunõukogus samale kohale Ida-Euroopa riikide rühmas. Kumb nendest liikme volitused saab, otsustatakse 7. juunil toimuval Peaassamblee istungil.

Reeglite kohaselt peab ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kandidaat valituks osutumiseks saama vähemalt kaks kolmandikku istungil osalevate delegaatide häältest. Julgeolekunõukogu uute mittealaliste liikmete valimiste hääletus on salajane.

Riigiduumas kutsuti üles Eesti ÜRO-st välja heitma >>

ÜRO Julgeolekunõukogus on esindatud kokku 15 riiki - 5 alalist ja 10 mittealalist liiget. 2019. aasta juuli lõpul vahetavad uued Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed välja Poola, Peruu, Ekvatoriaal-Guinea, Kuveidi ja Côte d'Ivoire. Lõuna-Aafrika, Dominikaani Vabariigi, Belgia, Indoneesia ja Saksamaa volitused lõpevad 2020. aasta lõpul.

Teema:
Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks (6)

Samal teemal

Ekspert: ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon Süüria suhtes vastab kõigi poolte huvidele
ÜRO Julgeolekunõukogu hääletab Alepposse vaatlejate saatmise üle
Belgia sai kaheks aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks
Julgeolekunõukogu toetas Guterresi ÜRO järgmise juhina
Tagid:
Rostislav Ištšenko, Eesti, Venemaa, Julgeolekunõukogu, ÜRO

Peamised teemad

  • Borš kui relv, illustreeriv foto

    Tuleb välja, et väidet nagu armastatakse Venemaal borši keeta ja süüa, võidakse pidada "kultuuriliseks hõivamiseks" ja "kulinaarse annekteerimiseks". BBC-d häiris Russia Twitteri kontol ilmunud teade.

    14
  • Venemaa raketikompleks Iskander õppustel

    NATO Parlamentaarse Assamblee istungil Londonis osalenud Eesti saadikud esitasid küsimuse, kuidas tagatakse Euroopa julgeolek, kui Washington lahkus kehtimast keskmaa tuumaleppest.

    22
  • Luudadega naised soolise ebavõrdsuse vastasel meeleavaldusel Quitos, Ecuadoris.

    Euroopa Soolise Võrdsuse Instituudi aruandes märgitakse Eesti kiiret tõusu soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Samal ajal on Eesti mahajäämus naaberriigist Soomest endiselt suur.

    11