02:57 22. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1173
  • RUB71.1373
Euroopas kutsutakse üles sõnavabadust lämmatama, et venelased ei tuleks, illustreeriv foto

Euroopas kutsutakse üles sõnavabadust lämmatama, et "venelased ei tuleks"

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Analüütika
lühendatud link
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
77 0 0

Euroopa Komisjon avaldas aruande, milles on otse välja öeldud, et Euroopa Parlamendi valimised mai lõpus said Venemaa sekkumise märklauaks.

Mitte et varem oleks olnud mingeid kahtlusi, aga nüüd on kõik ametlik: ka kabeli lõhkusime meie (vihje filmile "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused" – tlk), arutleb RIA Novosti kolumnist Irina Alksnis. 

Dokumendi kallal oli peaaegu pool aastat – täpsemalt viis kuud – töötanud kaks EK peadirektoraati eesotsas õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku Věra Jourovága ja julgeolekuliidu voliniku Julian Kingiga.

Oluline moment on see, et uurijad pole paljastanud "spetsiifilist piirülest väärinfokampaaniat", vaid hulga "väärinfo juhtumeid", millest suure osa eest vastutavad nende meelest "Vene allikad". Muus osas pidid aruandjad möönma, et tubli osa uuritud meediasisust moodustab Euroopa "oma toodang". Aga siingi ei saa läbi ilma Venemaa jälgedeta, sest seda loovad ja levitavad dokumendi autorite arvates Euroopa kasutajad, kes on Vene väärinfo mõju all.

Mõistagi ei anna see alust möönda, et "sekkumine valimistesse" on ainult suur meediamull. Aruandes on tehtud risti vastupidine järeldus, et toimuva taga seisvad niiditõmbajad "vahetavad pidevalt taktikat", muutes selle peenemaks ja kavalamaks, ja "eelistavad tegutseda väiksemas mahus ja kohalikul tasandil ning see tähendab, et nende avastamise ja avalikkuse ette toomise tõenäosus on väiksem".

Autorid on toonud piisavalt näiteid sellest, mida nad peavad valimiskampaaniat mõjutanud väärinfoks. Eriti tasub välja tuua järgmised:

  • internetis levinud kuuldused sellest, et "kollavestide" protestid on tegelikult Prantsuse valitsuse inspireeritud ühiskonna rahulolematuse avaldamiseks tema aadressil;
  • Pariisi Jumalaema kiriku põleng, mida "pahatahtlikud jõud" on internetis kasutanud märgina sellest, kuidas "läänelikud ja kristlikud väärtused" Euroopas "alla käivad";
  • korruptsiooniskandaal Austrias (kui asekantslerile seati üles hoolikalt ettevalmistatud lõks Vene oligarhi nõo osa täitnud Bosnia tudengineiu osalusel), mille taga mõned internetikonspiroloogid näevad "Euroopa süvariigi" või Saksa ja Hispaania julgeolekuteenistuste vandenõu Austria võimude vastu;
  • Europarlamendi enese diskrediteerimine, kui kibestunud netikasutajad väidavad, et Euroopa Parlamendi seadusandlikud volitused on ebaolulised ja parlament on lobistide kontrolli all.

Üldiselt on tegemist kogu inimajaloo seisukohast üsna standardse kuulduste, vandenõuteooriate ja üsna mõttekate mõtisklustega aktuaalsetel poliitilistel ja poliitikalähedastel teemadel, kusjuures radikalismita ja kontidel tantsimata.

Kuid EK arvates on see kõik täiesti vastuvõetamatu, sest vastavasisulised postitused ühismeedias on puudutanud "mitmesuguseid teemasid alates liidu demokraatliku legitiimsuse vaidlustamisest kuni ühiskonda lõhestavate avalike mõttevahetusteni näiteks rände ja suveräänsuse üle".

Kõige põnevam on ehk küsimus eesmärkidest, mida dokumendi autorite arvates on silmas pidanud salapärased "Vene allikad", ja vastavalt sellest, mil määral need eesmärgid on saavutatud eurovalimistel enestel.

Aruanne näitab otse, et pahatahtlike inimeste eesmärk oli "vähendada valimisaktiivsust ja mõjutada valijate eelistusi". Teise punkti üle võib pikalt vaielda, aga esimeses punktis oli tulemuseks täielik läbikukkumine: valimisaktiivsus oli veerand sajandi kõrgeim, valimiskastide juures käis 51 protsenti hääleõiguslikest ehk 8 protsendi võrra rohkem kui 2014. aastal.

Mõni oleks öelnud, et läbikukkujad olid pigem ettekande autorid, kes põhjendasid oma tööd argumentidega, mis oleksid justkui kinnitanud, et nende vaimusünnitised on sulepea otsast välja imetud. Kuid tegelikult ei löö aruanne selle koostajate ja Euroopa võimude jaoks ühe hoobiga mitte ainult kahte kärbest, vaid rohkemgi.

Esiteks näitab see dokument Vene hübriidohu vastu võitlevate struktuuride tõhusust, eelkõige idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma (East StratCom Task Force) oma, kelle ainus ülesanne on vastupanu Vene väärinfokampaaniatele ja kes andis ettekande koostajatele enamiku materjalist.

Teiseks ei saanud ettekande peamiseks märklauaks isegi mitte Venemaa ja tema mõistatuslikud "allikad", vaid internetiruum, eelkõige Google, Facebook, Twitter. Dokumendis öeldakse otse, et enne aasta lõppu hindab komisjon rangemate üleeuroopaliste regulatsioonide kehtestamist internetiteenusepakkujatele reklaami paigutamise küsimustes ja muudel teemadel praeguste vabatahtlike aruandlusmehhanismide asemel.

Kolmandaks on Euroopa võimudele, kes muretsevad tavapäraste avaliku arvamuse mõjutamise vahendite efektiivsuse vähenemise pärast, antud täiendav infohoob ühiskonna mõjutamiseks, kes viimasel ajal on hakanud takka üles lööma ja kontrolli alt väljuma.

No ja neljandaks kujutab aruanne endast värsket materjali Venemaa-vastase meediakampaania jätkamiseks, mis on huvitatud isikutele samuti kasulik. Eurokomisjoni aruandest kirjutab peaaegu kogu maailma peavoolumeedia.

Kogu selles sihvakas konstruktsioonis jääb üks ja ainus küsimus: kuidas ühitada õigused ja vabadused (muuhulgas sõnavabadus), mis on tõenäoliselt lääne suurim panus inimkonna ühiskondlik-poliitilisse progressi, ja eurobürokraatide väited, et "me ei saa taolisi üllitisi lubada ja peame neid tõrjuma" (otsene tsitaat ühelt aruande koostanud töörühma juhilt Julian Kingilt)?

Muide, vaevalt siin tegelikult vastust vaja ongi.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Euroopa valimiste tulemused
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)

Samal teemal

Europarlamendi valimised - 2019
Tagid:
raport, sekkumine, valimised, poliitika, Euroopa Parlament

Peamised teemad