02:28 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1113
  • RUB71.1371
Lilled Riia Vabastajate monumendi juures

Käed sügelevad aga ema ei luba: Läti välisministeerium nõuab monumendi rahulejätmist

© Sputnik / Sergey Melkonov
Analüütika
lühendatud link
8220

Läti välisministeerium tuletab Läti seimisaadikutele taas meelde, et sõdurite-vabastajate mälestusmärki ei tohi lammutada - seda kaitseb leping. Aga kui saadikud ikka tõesti väga tahavad?

Küsige kraavi sõitnud inimeselt, kuidas see juhtus? Loomulikult ütleb ta, et keegi ei oska korralikult autot juhtida, ühtlasi saate palju teada teede halvast olukorrast ja selle eest vastutavate inimeste ebatäiuslikkusest. Ühtlasi mõelge kurjale saatusele, kes mingil põhjusel valib välja vaid need, kes kiire edu poole püüdlevad, mõtiskleb Pjotr Malejev raadiole Sputnik kirjutatud följetonis. 

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Виталий Белоусов

Ja ainult haruldane tulilind kahetseb ausalt, kas protokollis kirgi, mis vallutasid meelemõistuse vaid viiv enne saatuslikku hetke. Kuidas ta mööda sõitis, ja kuidas ette lõikas, ja miks oli vaja sellisel kiirusel kurvi võtta. Et ei kuulanud mõistuse häält, mis hoiatas, et nii ei tohi teha, ja kuidas ta läks lapsiku "kui sa tõesti väga tahad, siis võib" õnge.

Läti parlamendisaadikud on tõesti mõnikord nagu väikesed lapsed. Kui nad midagi väga tahavad, siis muudkui vajutavad mõtlemata nupule. Kuigi nad õigusalast koolitatust saanud, kuid kes siis suudab kirge talitseda, eriti kui see on nii kõikehõlmav ja surub maha kõik analüüsi- ja hindamismeeled. Eriti nendel, kes panustavad Läti rahvast ja riiki liitvatesse kõrgetesse ideedesse.

Ja Venemaa on veel agressiivne? >>

Kuid patrioote ei maksa tulipäisuses süüdistada, sest tulised südamed on paremad kui mõistuse puudumine. Kodanikud, kes Seimis rahvast esindavad, püüdsid teoks teha väärt algatuse: võtta kohalikelt vantidelt vabastajate mälestusmärk ja ehitada see ümber millekski sobivamaks. Teha vabastajad okupantideks, rajada väljakule kurbuse ja lootusetuse muuseum, nagu kord ja kohus piirkond "ära genotsiidistada", et miski ei meenutaks võitu, vaid häälestaks Riia elanikud sügava igatsuse ja leina lainele.

Kuid siis sekkus Riia endine linnapea Ušakov (tema puhul on see arusaadav) ja millegipärast tuli ka õiend välisministeeriumist - ärge selliseid trikke tehke, selle kohta on leping, millest tuleb kinni pidada. Pole midagi teha – midagi teha ei saa. Ja juhtumit peeti lõpetatuks - kui ei tohi, siis ei tohi.

Aga ärgem unustagem väikesi lapsi. Kus te olete näinud last, kellele öeldakse "ei tohi", ja ta taltubki? Lapsed ja rahvasaadikud teavad - "kui ikka tõesti väga tahad, siis võib." Prooviti rahvaalgatuste korras. Et Läti kodanikud tahavad monumendi lammutada, kuidas saab keelduda, me oleme ju rahva teenrid.

Demontiveerijad — Lätis koguti allkirju Võidumonumendi lammutamiseks >>

Ausalt öeldes ei olnud rahvas ise lammutamise algatusele allkirjade andmisega eriti innukas. Meedias tuli neile kogu aeg meelde tuletada: "nii- ja niipalju allkirju on juba antud", "veel veidi ja vajalik arv tulebki kokku". Lõpuks, poolteise aastaga, saadi vajalik hulk allkirju kokku ja anti üle.

Muide, kohe, kui vajalik hulk kokku saadi, tehti uus, vastupidine algatus, et mitte midagi puutuda. See kogus nelja päevaga 17 000 allkirja, kuid lükati kiiresti tagasi. Rahva tahet ei maksa segamini ajada. Inimesed on erinevad, nende soovid on erinevad, mõnede soovid ei ole õiged, kuid vaja on üht, ainuõiget. 

Mis siis, et kedagi on rohkem? Meil on need, keda on rohkem, opositsioonis. Saadikud toetasid heameelega lammutamise algatust. Kõike vajalikku on külluses - ilma liialdusteta: killustikku, tolmu ja lõhkeainet. Maha võtta, ja et võitjate haisugi poleks. Ekskavaatorite, demotivaatorite, labidate, ja kui vaja, sõduritega. Nüüd hakkab Seimi komisjon taas tegutsema: midagi tuleb ette võtta. 

Aga kui lähebki läbi? Ausalt öeldes, ärge küsige, miks väikesed lapsed nuppudele vajutavad. Võib-olla sellepärast, et nad on punased? Võib-olla sellepärast, et nad saavad? Lõppude lõpuks on ju kõigile selge, et leping Venemaaga mälestiste kaitsmise kohta ei ole kuhugi kadunud. Võib-olla peaks kontrollima? Võib-olla, aga äkki ei tohigi? Vaatame mängu salvestist, äkki mänguseis muutub?

Riiat asus juhtima Nõukogude armee erupolkovnik Dainis Turlais >>

Läti välisministeerium, keda võib süüdistada milles iganes, ainult mitte Moskva huvide kaitsmises, tõstis taas paberid lauale ja hakkas memosid kribima. Ütlesid, et kallid seltsimehed, olge head, no ei tohi monumenti puutuda, me ju ometi juba seletasime. Me ei muuda ju lepingut ega kavatsegi seda teha. 

Ja mida siis võib, kuidagi ju ometi võib? Viia, tuua, no kasvõi üht tellistki? Restaureerida, restaureerida ja siis kogemata ära lammutada? Vastati, et selleks tuleb Venemaale auk pähe rääkida. Oleks siis parem kohe Kuu peale saatnud. Ja kui lepingust taganeda, kas siis jääb patriootide süda rahule?

Välisministeeriumis võidakse muidugi väriseda, kuid siis, seltsimehed, lõpetame selle lasteaia ja lastehommikud ära. Kas seda on meile ikka vaja? Ega see pole oma vantide õrritamine ega oma valijaskonna ees lipitsemine. Millegipärast tegid diplomaadid väga tõsised näod pähe. Vaata et panevad tuled põlema ja lõpetavad disko ära. Justkui tahaks aga ega ei julge hästi. Ja ema ka ei luba. Fui.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Läti politoloog: Koosmeel – puhtal kujul vlassovlased
Läti SS-leegionärid kui sangata kohver
Valitud Läti president rääkis headest suhetest Venemaaga
Riigiduuma vastas Läti välisministri avaldusele Venemaa kohta
Tagid:
monument, Läti Seim, Läti

Peamised teemad