13:17 22. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
NATO konksu otsas: milleks Eestile nii palju tankitõrjerelvi

NATO konksu otsas: milleks Eestile nii palju tankitõrjerelvi

© Estonian Defence Forces
Analüütika
lühendatud link
NATO idarindel (229)
13310

NATO standarditele vastav tankitõrjerakett on muutunud Tallinna lemmikmänguasjaks, eneserahustamise sümboliks piirkonnas, kus pidevalt Põhja-Atlandi alliansi sõjalisi manöövreid peetakse, kirjutab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Mida suuremad on arsenalid, seda suurem on nende hävitamise oht ladustamisvigade, rahvusvaheliste terroriorganisatsioonide tegevuse või loodustulekahjude tõttu. Rääkimata juba tegelikust lahingutegevusest Läänemere piirkonnas.

Eesti Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) ja Saksa firma EuroSpike GmbH sõlmisid 20. juunil Tallinnas 40 miljoni euro suuruse lepingu tankitõrjesüsteemide tarnimiseks kaitseväele. On teada, et raamleping sõlmiti seitsmeks aastaks ja esimene tarne - 18 uue põlvkonna süsteemi koos laskemoonaga – peaks "jalaväebrigaadide võimsust märkimisväärselt parandama" (suurendama laskeulatust ja võimet soomustatud sihtmärke jälgida).

Tundub, et 6500-meheline rahvusarmee valmistub tõsisteks lahinguteks. Paraku pole vaenlase tanke märgatud ei naabruses ega isegi Soome lahe vastaskaldal. Eestit ei ohusta ükski kolmest naaberriigist (Läti, Venemaa ega Soome). Sellegipoolest hangib Tallinn hullumeelse järjekindlusega tankitõrjekomplekte. Kaitseväelastel on tänaseks olemas Mapatsi, Milani ja Javelini tankitõrjerelvad.

Sputnik Eesti teatas mõni aeg tagasi, et Eesti ostis USA-lt 80 tankitõrje raketitõrjesüsteemi (ATGM) Javelin 40 miljoni euro eest. Kusjuures riigidepartemang kiitis heaks tervelt 350 juhitava tankitõrjeraketi tarnimise Tallinnale.

Kontseptuaalne lähenemine

Eesti valitsus eraldas 2019. aasta kaitsekulutusteks ligikaudu 590 miljonit eurot – Vabariigi ajaloo suurima summa, mis moodustab üle 2,1% SKPst. Kui see kõik ei ole mõeldud sõja ettevalmistamiseks, vaid ainult soovist vanematele partneritele meeldida, siis võiks leida ka odavamaid võimalusi.

Eesti paikneb maailma sõjavägede edetabelis 112 kohal, Hondurase ja Lõuna-Sudaani vahel (muide - viimasel 200 000 meheline armee ja 110 tanki). Tankitõrjesüsteemide ühekülgne kogumine ei muuda jõudude tasakaalus põhimõtteliselt midagi ja "jalaväebrigaadide võimsus" jääb vaid kõnepruugiks. Kaasaegse armee ehitamine algab tankide, ründelennuväe, raketi- ja allveelaevade omandamisest.

Saksa firma EuroSpike GmbH tooted on üsna tuntud, neid kasutatakse 18 NATO riigis, sealhulgas naaberriikides Lätis ja Leedus. Paraku ei ole Spike-LR kõrge tulemuslikkus väljaspool reklaamklippe kuigi selge: Peruus toimunud katsetustel lendas üks kahest raketist mootoririkke tõttu vaid 50 meetri kaugusele.

Sellegipoolest kiitis Eesti Kaitseinvesteeringute Keskus heaks ettevõtte EuroSpike GmbH pakkumise pikamaa (4-10 kilomeetri) tankitõrjesüsteemi Spike LR (Long Range – Toim.), Spike LR2 või Spike ER tarnimiseks.

Kompleks on mõeldud kaasaegse, dünaamilise kaitsega varustatud soomustehnika, vaenlase kindlustuste ja elavjõu hävitamiseks - igal ajal, igasugustes ilmastikuoludes.

Lõhkepeas asuv videokaamera võimaldab operaatoril sihtmärki raketi lennu ajal näha ja trajektoori reguleerida. Või tegutseda põhimõttel "tulista ja unusta." Tõsi küll, kõige selle tegemiseks on Eestil juba ameeriklaste Javelini kompleksid. Miks muuta kontrolli ja sihtmärkide määramise süsteemi lahinguväljal veel keerulisemaks?

Tallinna valik

Javelini ATGM-ide jaoks said Eesti väed Block-1 raketid, mis on varasemast moonast kiiruse ja võimsuse poolest paremad. Siiski on valikuprobleem reaalne.

Javelini kompleksid on üsnagi arhailised. Eksperdid usuvad, et nad ei ole kaasaegse lahingu tingimustes uute soomusmasinate vastu kuigi tõhusad. Tankitõrjesüsteem Javelin töötati firmade Raytheon & Lockheed Martin poolt välja 1986. a. ning USA armee võttis selle relvastusse 1996. aastal.

Kaubelda oskavad ameeriklased paremini kui võidelda - Javelini on edukalt eksporditud Austraaliasse, Uus-Meremaale, Ühendkuningriiki, Prantsusmaale, Norrasse, Iirimaale, Gruusiasse, Tšehhi Vabariiki, Indoneesiasse, Taiwani ja Lähis-Ida riikidesse. Ja miks mitte Balti riike sellesse "prestiižikasse" nimekirja lisada?

Manöövritel osalevad kümned tuhanded sõjaväelased. Sellegipoolest võime kinnitada, et reaalse (globaalse) sõjalise konflikti kulg osutub Baltikumis prognoositavalt kiireks. Isegi NATOs mõistetakse: "Võrreldes Venemaa Lääne sõjaväeringkonnaga on Eesti, Läti ja Leedu kaitseväed olematud ja kehvasti relvastatud" ning lisaks puudub Balti riikidel "vajalik strateegiline sügavus ning nad on alliansi teiste liikmetega nõrgalt seotud" (NATO kolledž).

Reaalse intensiivse sõjategevuse käigus saavad Kalibri ja Iskanderi tiibrakettide prioriteetseteks sihtmärkideks alliansi juhtimissüsteemid ja võimalike õhurünnakute teostamise vahendid. GPS-navigatsioon ja Venemaale kõige lähemal asuvad alliansi sõjaväebaasid lakkavad eksisteerimast. Kompleksid Mapats, Milan, Spike ja Javelin jäävad sel puhul kasutuiks mänguasjadeks.

Relvatarned Eestisse meenutavad võitlust Lääne sõjatööstuskompleksi liigse toodangu realiseerimise eest ja rahaliste vahendite koorimist NATO vanemate partnerite poolt lihtsameelsete uustulnukate taskuist.

Sillamäe linnavolikogu asetäitja Oleg Kultaev teatas hiljuti avalikult, et nii suured relvastuskulud on vastuvõetamatud tingimustes, kus riigil puudub raha "ravi või sotsiaalprogrammide tarvis".

Tõepoolest, vabariigi elanikkond kahaneb, lähenedes 1,2 miljoni inimese piirile. Ja Eesti valitsus, seistes silmitsi 1,3 miljardi euro suuruse puudujäägiga uue eelarve koostamisel, vähendab peaaegu kõigi ametkondade kulutusi, välja arvatud kaitseministeerium.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Teema:
NATO idarindel (229)

Samal teemal

NATO idarindel

Peamised teemad