12:55 22. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Ausammas filmi Mimino kangelastele Thbilisis.

Russofoobia hind - alates 750 miljonist dollarist

© Sputnik / Александр Имедашвили
Analüütika
lühendatud link
Provokatsioonid Gruusias (14)
7901

Tänu Gruusia poliitikute ja neid toetavate valijate järjekindlatele jõupingutustele võib lõpuks vastata küsimusele: palju maksab russofoobia?

Gruusia hotellide ja restoranide assotsiatsiooni juhi Šalva Alaverdašvili andmetel maksab see vähemalt 750 miljonit USA dollarit. Sllest tulenevat analüüsib RIA Novosti kolumnist Ivan Danilov. 

Protestiaktsioon Thbilisis
© Sputnik / Shota Nozadze

Gruusia rahvaarv on Maailmapanga andmetel 3,7 miljonit, seega nende Venemaa-vastane demarš, Venemaa okupatsiooni teemaliste loosungitega meeleavaldused ja üldse kogu see rõõmsameelne russofoobiakarneval läheb igale Gruusia elanikule maksma 202 USD, see tähendab umbes pool ametlikust keskmisest palgast, kui uskuda valitsuse portaali Investingeorgia.org.

On selge, et Venemaa turistidevoolu vähenemisest tingitud kahjud ei jaotu ühtlaselt kogu elanikkonnale, kuid siiski on see number muljetavaldav. Veelgi enam, Venemaa-vastase poliitika jätkumisel korduvad need kahjud saamata jäänud tulu näol aastast aastasse.

Ümber arvestatuna Gruusia SKT-le paistab Venemaa turistide vähenemisest tingitud kahju veelgi ilmekam. Maailmapanga andmetel on Gruusia SKT kõigest 15,5 miljardit dollarit, järelikult 750 miljoni dollari kaotus moodustab umbes 4,83% sisemajanduse kogutoodangust ja see on riigi majandusele väga tõsine löök.

Putin keelas Vene lennufirmadel Gruusiasse lennata >>

Need arvud on väga muljetavaldavad, eriti kui arvestada, et kahju arvestuse aluseks ei ole mitte Venemaa, vaid Gruusia allikast pärit andmed – lõppude lõpuks, kes siis teab Gruusia turismisektori kaotusi paremini kui mitte riigi hotellide ja restoranide assotsiatsiooni asutaja? Siiski ei maksa piirduda vaid turismiga.

Välisriikide arrogantsete poliitikutega ei maksa laskuda sügavasse poleemikasse, ammugi endale tuhka pähe raputada, et tinglik Kiiev või Thbilisi ei näe oma tulevikku Venemaa kõrval, ei taha austada Venemaa huve ega näidata üles isegi minimaalset austust venelaste vastu, keda mõnedes Venemaa naaberriigis nimetatakse küll "moskaliteks", küll "okupantideks" või veel mingite muude pejoratiivsete (halvustavate – toim.) nimetustega.

Need, kes seda ei mõista, peavad jääma juurdepääsust Venemaa rahale ja turgudele ilma - see ei ole küsimus karistamisest, vaid Venemaa kui riigi eneseväärikusest. Maksta raha riigile, mille juhtkond Venemaad ja "vene okupante" siiralt vihkab, on pehmelt öeldes kummaline ja äärmiselt ebaproduktiivne strateegia.

Kui naaberriigi elanikud seda ei tee, tuleb avaldada majanduslikku survet kuni see tingitud refleks neis ei kinnistu. Ja see ei ole mitte "impeeriumimeelne käitumine", nagu võiksid mõelda "Krimm jamóni vastu" põhimõtte pooldajad, vaid meie lääne partnerite parim praktika. 

Just Washingtoni, eriti USA praeguse presidendi administratsiooni tegevus näitab, kui põhimõttelised on ameeriklased majanduslike ja jõuvõtete kasutamisel surve avaldamiseks neile, kes ilmutavad väiksemaidki Ameerika-vastaseid kavatsusi.

Oluline punkt: majandussanktsioonide või isegi jõuvõtete rakendamiseks ei vaja Washington, London ega Brüssel isegi mingit erilist ettekäänet, piisab vastavate ametnike kujutlusvõimest ja mõnikord isegi huumorimeelest.

Kreml on mures Thbilisis venemaalaste suhtes ilmnenud agressiivsuse pärast >>

Venemaa on siiski hoopis tsiviliseeritum riik ja kasutab jõumeetodeid ainult äärmise vajaduse korral – enese või oma liitlaste kaitseks. Majanduslikud mõjutusvahendid on siiski härrasmeeste instrumendid, mida tuleb rakendada sageli ja südamest.

Järelikult ei maksa mineviku vigu korrata ega otsida mingit maagilist segu atraktiivsest ideoloogiast ja investeeringutest, mis tihti muutuvad banaalseteks "subsiidiumideks suudluste eest".

Mõningate naaberriikide heitlike sümpaatiatega poliitikud, kes reedavad Venemaa esimesel võimalusel (näiteks pärast esimese soodsa pakkumise saamist Brüsselist või Washingtonist), ei vääri isegi ühe Vene rubla kulutamist nende peale.

Kui see põletav, täielik ja kõikehõlmav kadedus seguneb terava tundega, et Venemaa elab suurepäraselt ära ka ilma armastuseta piiriäärsete russofoobsete riigitaoliste moodustiste vastu, kuid nende elu ilma juurdepääsuta Venemaa turgudele ja rahale on vilets, tähendab see, et välispoliitika ülesannet niinimetatud lähivälismaa riikides võib pidada täidetuks.

Opositsiooni meeleavaldus Thbilisis kasvas üle tänavarahutusteks ja ähvardab riigipöördega >>

Institutsionaalne russofoobia, põlgus Venemaa vastu, avaldused "Venemaa okupantidest" on kõik poliitilised luksuskaubad, mida saavad endale lubada vaid väga vähesed ja väga rikkad riigid (ja sedagi valuga hinges ja rahakotis).

Parafraseerides tuntud kõnekäändu — kooner maksab kaks, loll kolm korda ja russofoob pidevalt, ja nii saab see olema igavesti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Provokatsioonid Gruusias (14)

Samal teemal

Kas USA toodab Gruusias bakterioloogilist relva
Gruusia arvas end häbistatuks ja päästis valla tänavarahutused – süüdi on muidugi Venemaa
Lääne teadlased kinnitasid USA ettevalmistumist bakterioloogiliseks sõjaks
Saakašvili palus Zelenskilt Ukraina kodakondsust tagasi
Tagid:
lähivälismaa, sanktsioonid, vein, turism, russofoobia, Venemaa, Gruusia

Peamised teemad