17:45 15. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Politseinikud Tallinnas, illustratiivne foto

Villem Rooda: terrorirünnak Eesti vastu on ebatõenäoline

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
8910

Enesetaputerroristid ei vali lähitulevikus tõenäoliselt Balti riike ja eriti Eestit kõrge profiiliga terrorirünnakute objektiks. Huligaanide ja üksikisikutest äärmuslastega saab aga kohalik politsei hakkama.

TALLINN, 4. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. Laulupeo osalised ja külalised ei peaks terrorirünnakute pärast muretsema. Oht sattuda rahvahulgas mõne äärmuslaste rühma rünnaku ohvriks on küll olemas, kuid selle tõenäosus on äärmiselt väike. Eksperdid arvavad, et rünnakukatseid võib Euroopas oodata ka sel suvel, kuid Balti riikides on see ebatõenäoline.

Eesti Politsei- ja Piirivalveamet andis laulupeo eelõhtul hoiatuse, mille kohaselt rünnakud rongkäiguliste, tantsijate, lauljate ning paljude muusikafestivali külaliste vastu on siiski võimalikud. 

Õiguskaitseorganid võtavad loomulikult kasutusele piisavalt usaldusväärseid turvameetmeid ja tagavad inimestele vajaliku kaitse, vihjates samal ajal siiski terrorirünnakute võimalusele.

Kui Balti riigid peakski terroristlikele organisatsioonidele mingil määral ahvatlevad olema, siis vaid selles mõttes, et kohalikel õiguskaitseasutustel on Prantsuse kolleegidest madalam valmisolek kokkupõrgeteks lahingukoolituse saanud võitlejatega ja toimetulekuks hästi organiseeritud terroriaktidega.

Samas selgitab sõjaväeluure endine vanemanalüütik Villem Rooda Sputnik Eestile, et teiste ELi riikidega avatud piiride tõttu ei ole terroriaktide toimepanijate siiatoimetamine mingi probleem - "omi" islamivõitlejaid ega enesetaputerroriste Balti riikides kõigi eelduste kohaselt aga ei ole.

Виллем Роода
© Sputnik / Вадим Анцупов
Villem Rooda

Kuid rahvusvaheline resonants niisugusest löögist "uskmatute" pihta vaikses ja rahulikus regioonis jääb terroriaktide korraldajate ja nende rahastajate seisukohalt küllaltki tagasihoidlikuks ja seega "mittetasuvaks" ettevõtmiseks. Eesti asub selleks ka maailma "tundlikest piirkondadest" liiga kaugel.

Samal ajal ei suuda ükski luuretalitus ennustada psühholoogiliselt ebastabiilse, kibestunud ja islamipropaganda mõju all oleva üksikterroristi käitumist, lisab ekspert, tuletades meelde, et viimastel aastatel on enamik Euroopa suuremaid rünnakuid korda saatnud just üksiksikud, kel puudus otsene side terroriorganisatsioonidega.

© AP Photo / Khalil Senosi
Terrorirünnak kaugel maal Keenias

Terrorirünnakud on võimalikud, kuid Eestis ebatõenäolised

Villem Rooda usub, et muretsemiseks on põhjust, kuid tõenäoliselt puudub teave Balti riikides või konkreetselt Eestis laulupeo ajaks ettevalmistatavate terrorirünnakute kohta.

Euroopa julgeolekuteenistuste üldine murelikkus tuleneb eksperdi sõnul sellest, et poliitiline olukord "kuumades" piirkondades on, pehmelt öeldes rahutu, et ebamäärased ähvardused "uskmatute", "Iisraeli liitlaste" või "Iraani vaenlaste" suhtes on tõesti kõlanud.

Süüriast ja Iraagist püüavad oma Euroopa kodumaale naasta teiste hulgas ka ikka veel lõplikult purustamata ISIS-e võitlejad. Al-Qaeda püüab ehk samuti oma olemasolust mõne tähelepanu äratava sammuga teada anda.

Terrorioht Euroopa Liidu riikides on muutunud mitmekihilisemaks, usuvad Europoli analüütikud, seega ka raskemini prognoositavaks. Ehkki erinevate islamiterroristide rünnakute arv on 2018. aastaks mullusega võrreldes oluliselt vähenenud, jääb nende kordumise võimalus püsima, olles endiselt EL riikide julgeolekule peamiseks ohuks.

Inimese surm koos kümnete vigastatutega - nagu on nii mõnelgi korral juhtunud mõne üksikisikutest enesetaputerroristi käe läbi - on kahtlemata tragöödia, kuid ohvrite arv on Euroopas aastatagusega võrreldes väiksem kui aastaid tagasi. Samal ajal märgitakse, et eurooplaste vastu suunatud rünnakuid plaanivate islamiäärmuslaste vandenõude avastamine ja osaliste vahistamiste hulk erinevates ELi riikides on märkimisväärselt kasvanud.

Mis puudutab paremäärmusliku terrorilaine ohtu, siis, nagu Europol märgib, on vägivaldsete aktivistide vahistamiste näitaja paljudes ELi riikides tõusnud, kuid siiski ei ole seni põhjust selliste liikumistega seotud terrorirünnakutest rääkida.

Sõna "seni" kasutamine näitab, et eksperdid eeldavad siiski ultraparempoolsete äärmuslike ilmingute teket. Kui lähtuda sotsiaalvõrgustike kommnetaaridest ja politseinike andmeist, peab arvestatav osa neist sisserändajate vastu suunatud vägivalda igati põhjendatuks ja isegi kiiduväärseks.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Samal teemal

Terrorismi toetamise eest karistatu kaebab Euroopa kohtusse
Vanalinn saab kaitsetõkked kaubikurünnakute vastu
Terroristid koju tagasi: mida Trump Euroopalt tahab
Klandorf: Eesti peab terrorismiks valmis olema
Tagid:
MISiS, ISIS, politsei, terrorism

Peamised teemad