00:52 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Eesti lipp Pika Hermani tornis

Lõimumine on Eestis läbi kukkunud: kas käes on aeg sisekaemusteks?

© Фото : Aron Urb (Riigikantselei)
Analüütika
lühendatud link
7410

On üsna raske aru saada, mis toimub nende Eesti ühiskonnategelaste peades, kes järsku avastasid, et möödunud laulupidu ja seal peetud kõned võisid kedagi solvata.

Äärmiselt rahvuskeskne retoorika ei ole siinses riigis juba üle veerandsaja aasta vaibunud, kuid peavoolumeedias märgatakse seda ainult mingitel juhuslikult ilmnevatel põhjustel. Laias laastus ei vääri vaidlused selle üle, kas laulupeol oleks vaja ka venekeelset laulu, üldse kõneväärt. Igatahes ei muutuks sellest midagi. 

Президент Эстонии Керсти Кальюлайд на Певческом празднике
President Kersti Kaljulaid laulupeol

Ja ka president Kersti Kaljulaidi kõnekujund "armidest", mida võõrad laulud on laulupeoliikumisele tekitanud, ja tema pöördumine vaid rahvuselt eestlaste poole on tänasele Eestile nii harjumuspärane.

Eesti president läks laulupeol rahva sekka >>

Isegi kultuuriminister Tõnis Lukase üleskutse "Peatage Lasnamäe!" tähendas kõigest laulva revolutsiooni aegsete dogmade kordamist, ei midagi enamat. 

Mis siis nüüd järsku juhtus, et sundis näiteks ajakirjanik Ahto Lobjakat kirjutama:

Ausalt öeldes ei ole ma niivõrd ausat kirjeldust asjade tegelikust seisust Eesti rahvustevaheliste suhete vallas isegi kõige julgemate kohalike venekeelsete ühiskonnategelaste sõnavõttudes ammu kohanud, rääkimata sellest, et lõhestatuse nentimisele ei järgne Eesti poliitikutele harjumuspärased mantrad sellest, et kõik toimub sellepärast, et venelased ei oskavat ega tahtvat eesti keelt õppida. 

Peotuli Raekoja platsil
© Sputnik / Денис Пастухов

"…ja 30 aastat pärast taasiseseisvumist on kogu meie integratsioonipoliitika ikka segu eestlaste in-your-face kivikuningamängust ja riigi murest eesti keele kõnelejate inimõiguste pärast Ida-Virumaal.

Venelastel on Eestis ametlikult kaks võimalust – kas ära surra või eestlus," sedastab publitsist.

Ent nimelt seda president Kersti Kaljulaid peaaegu igas oma esinemises deklareeribki, ja sõnades mitte-eestlaste õiguste eest seisvad keskerakondlasedki ei ole valmis ausalt tunnistama, et Eesti lõimumispoliitika on läbi kukkunud. Kusjuures mitte venekeelsete pahatahtlikkuse pärast, vaid sellepärast, et Eesti poliitikutel pole tegelikku lõimumist mitte kunagi vaja olnud.

Eks hoogsa lõimumistöö sildi all annab lääne partneritelt kenakesti rahagi välja lunida ning selle siis asjaomaste struktuuride kaudu turvaliselt oma taskusse panna. 

Veerand sajandit kestnud iseseisvuse jooksul ei ole ükski parlamendierakond söandanud selgelt välja öelda, et kuna integratsioon (erinevalt assimilatsioonist) on kahepoolne protsess, siis kas poleks juba aeg koostada meetmeid ka eestlaste (ning mitte ainult venelaste) integreerimiseks siinsesse ühtsesse ühiskonda?

Eesti kogukonnale see küsimus loomulikult ei meeldi, ent tuleb ometigi paika panna, kas me rajame siin ühist kodu või viis ütleme ausalt ja ametlikult, et lõimumist ei ole meile tarvis ning Eesti sihiks on mitte-eestlaste täielik assimileerimine. Ka president Kersti Kaljulaid on muuseas korduvalt maininud just seda viimast valikuvõimalust, kutsudes mitte-eestlasi üles omandama eesti keelt ja kultuuri, seega just nimelt assimileeruma.

Kaljulaidi eesti keel kui "tola kirjatud märss" >>

Lobjakase arvamust võiks küll pidada hüüdja hääleks kõrbes, kuid kummalisel kombel on mõned teised peavoolumeedia autorid ja teatud poliitikudki äsjase laulupeo taustal samalaadsetel mõtetel sabast haaranud. Seega mingisugused protsessid siin toimuvad. Jääb veel selgust saada, kes seisavad nende taga ja millised on nende tõelised eesmärgid.

Autori arvamus ei kokku langeda toimetuse seisukohaga.

 

Samal teemal

Mida kõike venelastel Eestis taluda ei tule
Algavad läbirääkimised Eesti uue lõimumispoliitika kokkupanemiseks
Hirvo Surva: laulupidu jääb eesti kultuuri alusmüüriks
Ukrainlaste integreerumine balti moodi — ootamatud valimistulemused
Venekeelne koorilaul oleks retsidiiv: laulupidu ilma vene lauludeta
Tagid:
laul, Tõnis Lukas, Kersti Kaljulaid, laulupidu, venekeelne elanikkond, Eesti, integratsioon

Peamised teemad