03:59 11. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.4627
Narva jõe forseerimine ja Narva linna vallutamine Leningradi rinde vägede poolt

Narva vabastamine oli võtmeoperatsiooniks hitlerlaste väljaajamisel kogu Baltikumist

© Sputnik / Всеволод Тарасевич
Analüütika
lühendatud link
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (54)
20932

26. juulil möödub 75 aastat Narva vabastamisest, mille pärast 1944-ndal aastal toimusid ägedad lahingud. Seda ajaloolist sündmust kirjeldas Sputniku jaoks sõjaajaloolane Sergei Varšavtšik.

26. juulil möödub 75 aastat Narva vabastamisest, milleks peeti 1944. aastal raevukaid lahinguid. See Punaarmee võit oli esimene samm Balti riikide vabastamisel natsismist. Sel päeval kell 8.30 heiskasid vanemleitnant Harald Horm ja leitnant Dmitri Sergejev linna veetornile punalipu.

Esimestele ilma lahinguteta Narva sisenenud Nõukogude üksustele avanes apokalüptiline pilt. Sakslased olid linnast ära ajanud kõik elanikud, välja arvatud kaks eakat naist. Linn oli purustatud. Terveks olid jäänud ainult Tallinna maanteel, Rakvere tänaval ja Kulgu piirkonnas olevad majad.

Pealetung kulges kiiresti

Narva pealetungioperatsioon, mille viisid Balti sõjalaevastiku toetusel läbi Leningradi rinde üksused kindral Leonid Govorovi juhtimisel, kulges kiiresti.

Леонид Говоров
© Sputnik /
Kindral Leonid Govorov

24. juulil asus kindral Filipp Starikovi 8. armee pärast vaenlaste positsioonide massilist suurtükiväe ettevalmistustuld varem hõivatud Narva sillapealt pealetungile loode suunas.

Генерал Красной Армии Филипп Никанорович Стариков
© Фото : Public Domain
Kindral Filipp Starikov

Nõukogude väed möödusid Narvast ja lõikasid sellega ära Saksamaa kindral Anton Grasseri viiest diviisist ja kahest brigaadist koosneva linna kaitsnud operatiivgrupi taganemistee. See manööver jahmatas vaenlase väejuhatust, mis ootas Nõukogude vägede rünnakut eeskätt otse idast.

Обергруппенфюрер СС Феликс Штайнер
© Фото : Public Domain
Obergruppenführer SS Felix Steiner

Selle tõttu oli Obergruppenführer SS Felix Steineri 3. SS-tankikorpus, mis oli valmis kohtumiseks venelastega Narva jõe paremal kaldal Ivangorodi lähedal, sunnitud kiiresti oma positsioonidelt lahkuma ja ümber paiknema jõe läänekaldale.

Иван Федюнинский
© Sputnik /
Kindralmajor Ivan Fedjuninski

Nähes naaberüksuste edu, läks 25. juulil pealetungile kindralmajor Ivan Fedjuninski 2. Löögiarmee, suundudes kirdest Grasseri grupeeringu positsioonide tagalasse. Pärast Stalingradi lahingut kartsid natsid ümberpiiramist ja taganesid seetõttu kiiresti Narvast 20 kilomeetrit läände, "Tannenbergi" kindlustatud joonele. Nõukogude 2. löögi- ja 8. armee väed sisenesid vabastatud Narva 26. juulil.

Ivan Julmast Leonid Govorovini

Selle iidse linna ümbrus sai ka varem korduvalt Vene armee ja võõrsissetungijate vaheliste ägedate lahingute kohaks - Liivi sõjas Ivan Julma ja Põhjasõjas Peeter I ajal. Just Narva lahingust sai alguse kaua kestnud Põhjasõda, milles purustati tolle aja maailma tugevaim - Rootsi armee.

Историческая реконструкция Нарвского сражения 1700 года
© Sputnik / Евгений Ашихмин
1700-aastal toimunud Narva lahingu rekonstruktsioon

Ei säästnud Narvat ka Suurt Isamaasõda. Punaarmee jättis linna vaenlasele 17. augustil 1941 ning pidas 1944. aasta talvel ja kevadel selle vabastamiseks mitu kuud veriseid lahinguid. Selleks ajaks oli sõja käik radikaalselt muutunud NSV Liidu kasuks.

Oodates Nõukogude vägede peatset pealetungi Valgevenes ja Baltimaades, hakkasid armeegruppide "Nord" ja "Mitte" väejuhatused 1943. aasta sügisel sõjavangide ja mobiliseeritud tsiviilisikute jõuga ehitama võimast 500-kilomeetri pikkust kindlustatud kaitseliini.

Võidu hind: kuidas Narva Saksa okupantidest vabastamise aastapäeva tähistab >>

Saksa insenerid rajasid arvukalt täisprofiiliga kaevikuid, mida tugevdati iga viiekümne meetri tagant betoneeritud püsilaskepesade ja punkritega. Juurdepääsud tõkestati okastraadi ja miinitõketega, kaevikud ja muud kindlustused olid tihedalt mehitatud jalaväeüksustega, sealhulgas SS-i omadega.

Natsid andsid liini kõlava nime "Panter", kuulutades uhkelt, et seda bastioni ei suuda Punaarmee ületada. Narva lõigu kõige ohtlikumatesse piirkondadesse koondati 502. rasketankipataljoni 2. kompanii ja 11. tankipataljoni "Hermann von Saltz" 1. kompanii tankid Pz VI Tiiger, samuti diviisi "Nordland" ja brigaadi "Holland" ründesuurtükid.

Подбитые немецкие танки Тигр
© Sputnik / Борис Ярославцев
Vigastatud saksa "Tiigrid" lahinguväljal

3. veebruaril 1944 alustasid 2. Löögiarmee üksused pealetungi "Pantrile", jõudsid üksikutes rindelõikudes välja Narva jõele ja ületanud selle, hõivasid jõe läänekaldal kaks sillapead - linnast põhja- ja lõunapool. Lahingud, kus pooled ründasid vaheldumisi, olid äärmiselt rasked ja verised. Selle tulemusena ei suutnud Punaarmee põhjapoolset sillapead enda käes hoida, kuid lõunapoolne laienes rindejoonel kuni 50 kilomeetri laiuseks ja 15 kilomeetri sügavusele.

Suveks oli olukord selles rindelõigus stabiliseerunud - Valgevenes algas operatsioon "Bagration", mille käigus Punaarmee purustas armeegrupi "Mitte" ja valmistus lõhestama armeegrupi "Nord" kaheks. Sakslased hakkasid vägesid ümber paigutama enam ohustatud rindelõikudesse.

See ei jäänud märkamata Leningradi rinde luurele ja väejuhatus märkis oma 14. juuli operatiivdirektiivis, et "vaenlane on Narva suunalt ära viinud kolm jalaväediviisi (122., 170. ja 255.) ja kolonel (tegelikult kindralmajor) Strakhwitzi tankigrupi. Pole välistatud Saksa diviiside edasine äraviimine Narva suunalt ja nende asendamine Eesti üksustega."

Kasutades vaenlase vägede nõrgenemist, valmistas kindral Govorov 24. – 30. juulil kiiresti ette ja viis läbi pealetungioperatsiooni, mille käigus Nõukogude väed vabastasid Narva ja lõid vaenlase tagasi sakslaste poolt Peipsi järve ja Soome lahe vahele rajatud "Tannenbergi" kindlustatud liinile. Selle läbimurre toimus järgneva Tallinna operatsiooni käigus 1944. aasta sügisel.

26. juulil tervitas Moskva linna vabastamisel osalenud vägesid pidulikult 20 suurtükiväe kogupauguga 224 suurtükist.

Eestlased mõlemal pool rindejoont

Praegustel Eesti võimudel on nendest sündmustest teistsugune nägemus. Pole juhus, et 1951. aastal arhitekt Alar Kotli projekti järgi linna püstitatud obeliskil langenud Nõukogude sõdurite mälestuseks on nüüd tahvel, et see polnud Eesti vabastamine, kuna Saksa okupatsiooni asendas Nõukogude okupatsioon.

Табличка у советского обелиска в Нарве
© Sputnik / Александр Дорофеев
Tahvel obeliskil

Hoopis tõepärasemalt kajastas neid sündmusi Eesti režissööri Elmo Nüganeni 2015. aastal valminud kuulus mängufilm "1944". Filmis kujutatakse sõja õudusi Eesti sõdurite silmade läbi, kes võitlesid rinde mõlemal poolel erinevate veendumuste eest.

Narva lahingutest võttis osa SS 20. Grenaderidiviis. Selles teenis mitukümmend tuhat eestlast, kes pidasid natsirežiimi kõige vastuvõetavamaks valitsemisvormiks. Mõnda neist autasustati natside kõrgete autasudega, näiteks SS Obersturmbanführer Alfons Rebast ja Harald Riipalu. Nende kaelas ilutses Raudristi Rüütlirist.

Лембит Абрамович Пярн.
© Фото : из личного архива семьи
Kindral Lembit Pärn

Nende vastaseks oli 8. Laskurkorpus, mida juhtis kindral Lembit Pärn. Alates selle korpuse loomisest 1942. aasta suvel osales koontis enam kui nelja tuhande asustatud punkti vabastamisel nii Venemaal kui ka Baltimaades, olles veetes vaenlasega lahingukontaktis 344 päeva. Üheksa Laskurkorpuse võitlejat ja komandöri said Nõukogude Liidu kangelasteks, näiteks Arnold Meri ja Albert Repson.

Арнольд Мери, 1943 год
© Фото : из личного архива Анастасии Мяльсон
Arnold Meri, 1943. a.

Narva operatsioon oli Eesti ja Baltimaade vabastamise alguseks fašistidest tervikuna – ees seisid lahingud "Tannenbergi" liinil.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetajate seisukohaga.

Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (54)

Samal teemal

Eesti saluudifoobia
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev

Peamised teemad