04:00 10. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
Riigikogu istung

Kas Eesti demokraatia läbib oma küpsustesti

© Riigikogu / Erik Peinar
Analüütika
lühendatud link
Eesti valitsus - 2019 (108)
10320

Opositsiooni poolt sõbraliku meedia kaudu ülespaisutatud Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri ametist tagandamise hüsteeria oli endiste valitsevate parteide järjekordne ebaõnnestunud katse võimule tagasi pääseda.

Äsja sada päeva võimul olnud Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa ministritest koosnev kabinet ajab parlamentaarse opositsiooni hulluks, kirjutab Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) peakorter.
© Sputnik / Денис Пастухов

EKRE liikmete mistahes avaldus või ettepanek puhutakse reformistide ja sotsiaaldemokraatide poolt rahvusvaheliste mõõtmetega katastroofiks, mida saavat parandada vaid valitsuse viivitamatu tagasiastumise ja "vana kaardiväe" võimule naasmisega. Kogu taasiseseisvuse aja jooksul ei ole midagi sellist varem juhtunud. Muidugi kritiseeris opositsioon ka varem võimul olevat koalitsiooni, kuid ilma hüsteeria ja peavoolumeedia laiaulatusliku piitsutamiseta.

Endiste "õdede" eeskujul

Praeguse olukorra eripära seisneb selles, et parlamentaarse opositsiooni poolele on tegelikult asunud ka president, kes peaks oma ametis väidetavalt olema neutraalne. Kõik see meenutab väga sündmusi mõnes endises Nõukogude vabariigis, näiteks Moldovas või Ukrainas, kus demokraatlikud traditsioonid pole viimase veerandsajandi jooksul juurdunud.

Kuid sellega seoses on üllatav rääkida meie riigist, kus ollakse sageli uhke oma demokraatliku süsteemi stabiilsuse ja läheduse üle nn Lääne standarditele. See toimib, ja mitte sellepärast, et EKRE retoorika opositsiooniparteidest nii erinev oleks. Jah, see on sirgjoonelisem ja seda ei varjata pseudoeuroopaliku läikega, kuid tegelikult ei muuda see Eesti orientatsiooni tänapäeva maailmas.

Isamaa esindaja praeguses valitsuses, välisminister Urmas Reinsalu on korduvalt öelnud, et riigi seisukohad jäävad samaks. Nii opositsioon kui koalitsioon peavad Ameerika Ühendriike Eesti peamiseks liitlaseks ja orientiiriks, kumbki pool ei soovi suhteid Venemaaga normaliseerida ja mõlemad näevad riigis elavates mitte-eestlastes probleemi.

Olen kindel, et isegi pärast praegust konflikti Vaheriga opositsiooni katsed naasta valitsusse jätkuvad. Põhimõtteliselt on see opositsiooni normaalne soov, küsimus on vaid meetodites.

Kui olukord peaks edasi arenema näiteks Moldova stsenaariumi järgi, siis ei piirduks see kindlasti sarjamisega ajakirjanduses. Küsimus on selles, kui hea see Eestile on.

Kurjuse vastu?

Võimul olnud aastatega on Reformierakond riigiga, sealhulgas "oma meestega" juhtivatel ametikohtadel ja väljakujunenud sponsorluskavadega, praktiliselt ühte sulandunud. Nüüd, opositsioonis olles, on seda peaaegu võimatu saavutada. Veelgi enam, kui endine valitsev erakond jääb opositsiooni mitmeks aastaks, suureneb selle lagunemise oht märkimisväärselt, ja seda vaatamata praegustele kõrgetele reitingutele.

Sama (ehkki vähemal määral) ähvardab praegu opositsioonis oleva Reformierakonna satelliiti – Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Seda mõistes tuli SDE veteran Jaak Allik neil päevil välja ideega luua "laiapõhjaline" koalitsioon, mis hõlmaks absoluutselt kõiki parlamendierakondi peale EKRE. Selline omamoodi katse koondada "helged jõud" absoluutse "kurjuse" vastu.

Kui asi peaks minema valitsuse lagunemiseni, siis oleks kõige loogilisem koalitsioon Reformierakonnaga, kuid peaminister Jüri Ratast see variant praegu kindlasti ei rahuldaks.

Kui aga emotsioonid ja poliitilised mängud kõrvale jätta, on praegune olukord Eesti demokraatia küpsusele hea proovikivi. Kui opositsioon läheb sõbralikus ajakirjanduses laimamiselt üle tegudele, mis tänapäeva demokraatlikule riigile veelgi vähem sobivad, võivad Eestit tabada Moldova või Ukraina omadega võrreldavad šokid.

Kui aga olukord õnnestub lahendada "rahumeelselt", tähendab demokraatia test on edukalt läbitud, kuid sel juhul peavad nii meedias, kui ka riigi avalikus sektoris toimuma muutused.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Loe veel:

Teema:
Eesti valitsus - 2019 (108)

Samal teemal

Endised ministrid nõuavad siseministri tagasiastumist
Peaminister: Helme ja Vaher räägivad oma suhted selgeks
Tagid:
Jüri Ratas, opositsioon, koalitsioon, EKRE, Riigikogu, Eesti

Peamised teemad