07:12 14. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
President Kersti Kaljulaid

Presidendi taasiseseisvuspäeva kõne - kuidas luua ilusat legendi

© Foto : Vabariigi Valitsus
Analüütika
lühendatud link
111 0 0

President Kersti Kaljulaidi taasiseseisvuspäeva kõnet võib nimetada seguks ajaloolistest faktidest, isiklikest eelistustest ja päevapoliitilise konjunktuuri dikteeritud järeldustest.

Kui oma seisukohti kinnitavaid reaalseid fakte pole piisavalt, on õige aeg kohendada selleks ideoloogiline põhjendus. 

Täpselt nii tegi president Kersti Kaljulaid 20. augustil, meenutada ajaloolises tagasivaates Eesti teisitimõtlejaid, kes väidetavalt tõid lähemale Eesti iseseisvuse taastamise.

President meenutas oma taasiseseisvuspäeva kõnes nn Balti apelli, millele kirjutasid 1979. aastal teiste hulgas alla Mart Niklus, Enn Tarto, Endel Ratas ja Erik Udam. Dokumendi autorid nõudsid muuhulgas Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning nende juriidiliselt õigustühiseks tunnistamist.

Kui vaadata seda sündmust ideoloogiliste ülepingutuseta, võib see "epohhilisena" paista ainult praeguse presidendi positsioonilt vaadates.

Tegelikult, kui kellelgi 1979. aastal selle apelliga seoses mingeid emotsioone tekkiski, siis ainult Eesti presidendi poolt nimetatud ja USA eelarvest rahastatavate raadiojaamade Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa, samuti New York Times'i töötajatel, kuna see sobib suurepäraselt Ameerika tollase võitluse raamistikku oma geopoliitilise vastase - Nõukogude Liiduga.

Ilma 1980-ndate lõpus käivitunud perestroika ja siis NSV Liidu lagunemiseta poleks see tegevus kindlasti Eesti iseseisvumist aidanud. Väärib märkimist, et edasi Nõukogude võimu reaktsioonist apelli autorite suhtes rääkides tunnistab Kaljulaid isegi, et vastutusele võeti vaid kaks neljast allakirjutanust.

Ja mis puutub aasta hiljem ilmavalgust näinud niinimetatud "neljakümne kirja" - Eesti teadlaste ja kultuuritegelaste ajalehe Pravda poole pöördumise autoreid, kes kurtsid vabariigis kasvava venestamise üle, siis piirdusid "kohutavad repressioonid" peamiselt "kasvatustööga" töökohal ja välisreiside tühistamisega. Ühtegi kirjale allakirjutanutest kriminaalvastutusele ei võetud.

Kaljulaid väidab, et kõigil neil inimestel oleks olnud lihtsam vaikida, kuid nad ei teinud seda ning seetõttu tasub neilt eeskuju võtta ja vabaduse eest edasi võidelda, kuid nüüd juba kogu maailmas.

Ärge laske konfliktidel kustuda

Tore võiks olla kujutleda end omamoodi Don Quijotena, kes võitleb kogu maailmas õigluse eest, kuid samal ajal tasuks riigipeal ka peeglisse vaadata.

Liberaalse demokraatia idee, mida Kaljulaid nii propageerib, on viimastel aastatel märkimisväärselt tuhmunud. Ja kui sellele lisada veel peavoolumeedia ja eriteenistuste aastaraamatute laim kõigi nende suhtes, kes presidendi ja võimuparteide "ainuõige" poliitilise joone õigsuses kahtlevad, siis on õige hakata koostama uusi apelle ja kirju, mida ehk nüüdki keegi maailmas toetaks.

Vabadus teiste arvelt

Presidendi arvates on vabaduse seisukohalt täiesti sobimatu küsimus, millal ometi saab kõigi Eesti elanike jaoks loomulikuks hariduse omandamine vaid eesti keeles.

Taasiseseisvuse päev on riigile kahtlemata väga oluline, kuid kas tasub seda muuta ideoloogiliselt "korrektsete" kontseptsioonide kehtestamise ja poliitikute vastandumise päevaks olulise osa oma rahva suhtes? Küsimus on retooriline.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege ka:

Samal teemal

Põhjusega: Eesti president kinnitas ustavust USA kursile
Kaljulaid: varuge toitu ja tuletage meelde esmaabivõtted
Kaljulaid: suureneb meie tuntus ja meie sõna kaal
Kaljulaid ESTO avamisel: peame mõtlema ja käituma kui üleilmne rahvas
Tagid:
taasiseseisvuspäev, Kersti Kaljulaid, president, Eesti

Peamised teemad